Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Hea õpetaja "". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mäletan, küsimusi, hakkasin, otsima, moto, friedrich, veider, uuendusi, hariduseta, enamusi, möödudes, tõekspidamine, esitanud, lapsevanemale, kiitis, pingutusi, hindama, peremees, nõudlik, karmi, julgustab, innustab, saavutamaÕpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
probleeme õpetajatega, kes sellist lugupidamist üles näitasid. edasi rääkis). Artikkel kirjeldas mind kui end ise akadeemiliseks äpardujaks kuulutanud meest, kes kukkus läbi ülemineku tasemetöös ning kelle eredamad mälestused koolist on seotud Ma mäletan üht konkreetset õpetajat, kes kogu klassi ees minu juurde astus (aastal 1961) ja nahatäitega mässulise käitumise eest, kuid kes nüüd tegeleb haridusliku nõustamisega just mu särgist kinni haaras. (Olin sosistanud midagi enda taga istuvale sõbrale.) Seejärel torkas ta
sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga, kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui
nüüdseks keelatud. Madalad õpetajapalgad põhjustavad tööjõu voolu välismaale. Lõigukesi Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi intervjuust Eesti Päevalehe ajakirjanikule Jaak Urmetile: Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme? Miks on neid ühes koolis rohkem, teises vähem? Selles on süüdi õpetaja elukutse alaväärtustamine. Kui noor mees, kes on õppinud õpetajaks, saaks niisugust palka, et tagada oma perekonnale eksistents, siis tuleks ta kooli ega peaks otsima paremini tasustatud töökohta. Kui mul oleks klassi ette viia mõni suur tugev mees, siis mul ei oleks distsipliiniprobleeme, nad vaataksid talle otsa ja oleksid temast vaimustuses. Kui see eriala oleks väärtustatud, siis minu kui koolijuhil tekib võimalus valida selline õpetaja, millist ma paremaks pean. Kui ma võtan kellegi katseajaga ja ta osutub halvaks, siis katkestan temaga suhted, võtan teise. Ja niiviisi tekib mul hea kaader. Aga mul pole kusagilt võtta!
Usalduse võitmiseks tuleks vanemal ka iseenda tundeväljendustes ehe ja siiras olla. Sel kombel ise tundesiiraks jäädes võib vanem vältida ka vimma ja viha kogunemist iseendasse. Koolistressi üheks kaasnähtuseks võib olla kehv õppeedukus või halb käitumine. Selleks, et suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini toime tulla, võiks õpetaja või vanem käskude-keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Mõned näited sellest, mida võiks küsida õpilase ebasoovitava käitumise korral. Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida? Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua? Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud... (keegi teine õpilane, isa, ema...) Koolilapse lõõgastumine
Näiteks meenutan väga soojalt enda esimest, algklasside õpetajat. Olin koolis väga püüdlik, nagu tõenäoliselt enamus esimese klassi lastest. Õpetaja oli väga noor, ilus ja ta meeldis mulle. Ühes tunnis aga koostas ta meile iseseisva tööna liikuva aabitsa ülesande, mille eest pidime saama hinded. Ma ei osanud seda hästi ja sain tulemuseks päevikusse hinde ,,3". Kuna olin hea õpilane, oli see suur egolaks ning hakkasin nutma. Ka õpetaja oli kurb ja lõpptulemusena ta tõmbas minu kolme maha ja kirjutas, et sooritasin tunnitöö hindele ,,5". Aga tegelikult ma teadsin ju, et see parandus ei muuda minu teadmisi ega ka tunnitöö eest saadud kehva hinnet. Küll sain teada, et õpetaja on empaatiline ja hooliv ning minu teadmised ja tegemised lähevad talle korda. See omakorda tekitas tahet õppida nii enda kui ka õpetaja rõõmu nimel. Ja kindlasti õpetas see õpetaja mulle, et headuse
Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda:
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele). Esimene koolisüsteem 1571, Agricola avaldas aabitsa. 17.saj. keskel astus jõusse 3-astmeline koolisüsteem. Rahvaharidus – leerikoolid, rändkoolid, lugemiskoolid (noorte kirjaoskus saavutati 18. saj. keskpaigaks) 1866-70 loodi umbes 100 rahavakooli. Keskkoolide areng 1871 (süsteemi tehti uuendusi, lütseumid) Koolikohustus võeti vastu 1910/ kuid jõustus alles 1921 Põhikooli sünd 1966. Üleminek põhikoolidele jõudis lõpule 1970 aastatel.(koolikohustus piirdus põhikooliga. Aastal 1974 võti vastu kutsekoolituse põhimõtteline otsus. Kliima minu töökohas (essee) Töötasin Ülenurme lasteaias, kus minu kolleegideks olid tosin lasteõpetajat. Kuigi uuringutega pole seda tõestatud või kasvatajatelt rahulolu kohta päritud, siis ise selles ringis viibinuna
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
välja minna? Lastel võib olla ebameeldiv oma vanematega kiusamisest rääkida, tihti ilmnevad aga ohumärgid tükk aega varem, kui laps ise kiusamisest kodus rääkima hakkab. (Lasteombudsman, 2014) Hoidke kooli ja õpetajaga sidet. Kui teile tundub, et teie laps on koolikiusamise ohver, rääkige õpetajatega. Paluge, et nad hoiaksid õpilaste omavahelistel suhetel silma peal. Leppige kokku nii õpetajate kui teiste lastevanematega, et probleemide korral asutaks kohe lahendust otsima. (Lasteombudsman, 2014) 19 8. Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse? Kui näed kõrvalt kiusamist, siis pea meeles nii kiusataval kui kiusajal on küllaltki keeruline ise toimuvat lõpetada. Tea, et kiusamine ei ole mingil juhul lubatud, ükskõik, mida kiusaja oma tegevuse õigustamiseks ütleb! Kiusamine saab toimuda ainult siis, kui
uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Nõuded loengu ülesehitusele.1.Loengut alustatakse teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis aitavad häälestuda õppimisele.2.Kirjeldada lühidalt loengu taotlusi ja juhtida õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3.Esitada uus info väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes juba õpilastel olemasolevatele teadmistele sellest teemast. 4. Esitada õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud. 5. Lõpetada esitus põhiseisukohtade ülevaatega. 6. Loengu järel jätkata küsimuste või ülesannetega , mis aitavad õpilastel kinnistada materjali nende endi mõistete struktuuri. Loengu edukust mõjutavad põhifaktorid 1.Lektori entusiasm avaldub huvis aine vastu ja esituses, soodustades sellega õppimiseks soodsa õhkkonna loomist klassis. 2
- Indrek läheb koju XVIII - koju jõudes ja isa nähes pani Indrek tähele, et isa oli väga vanaks ja könksu jäänud - Emaga kohtudes pole neil nagu enam millestki olulisest rääkida - Andres on kroonus, Ants arvab, et ta ei tule seal kunagi tagasi, ütleb ka ise, et kui tema läheks krooni, siis ei naaseks ta Vargamäele - Indrek tundis end kodus võhivõõrana - kohtus õdedega, Tiiu ja Kadriga, Kadri teatas et koer Polla on surnud vanadusse, hakkab vennalt igasugu küsimusi küsima, räägivad Vargamäel toimunust * - Indrek käis Vargamäel ringi, kohtus Pearuga, rääkisid juttu, Pearu seletas Indrekule kuidas rehenutti peab ja et tahab jälle maad kuivendada, et hea mets saaks kasvada - veel teinekord kohtus Indrek Pearuga vallamajas, kirjutaja juures, Pearu rääkis Indrekule, kuidas kõrtsis ütles ta Andresele, et ta saatis ühe poja kroonuküna närima ja teise linna
Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2
Muusikakooli läksin mu üsna hilja, alles neljanda klassi poisina, kuid seal õnnestus teha 2 aastat korraga. Vahest oli päris raske vaadata aknast välja ja näha teisi poisse palli mängimas samas kui ise pidin klaverit hajutama ja siis veel sõitma Nõmme lastemuusikakooli, kust tagasi tulles oli juba pime ja teised olid oma pallimängu juba lõpetamas. Pillimängu mulle peale ei sunnitud, aga kuna ma sain kiirelt otsapeale, siis hakkasin juba 1415 aastaselt bändis mängima ja raha teenima. Muusikakooli ajal hakkasid ka lindistused Eesti Televisioonis ja see kõik oli jube põnev. Lindistused toimusid öösiti, sest telesaated olid otseülekannetega ja päeval stuudiot kasutada ei saadnud, vahepeal tuli ka koolis käia ja nii magasimegi üle öö. Lastemuusikakooli ma lõpetada ei saanud, sest pärast põhikooli läksin proovima Otsa muusikakooli.
Kasvataja peab last kohtlema austusega, sest laps teab ise, mis on talle hea (uus suundumus). Ütles, et kasvataja pole ainult lapsevanem, vaid ka kõik ümbritsevad inimesed, asjad. Laps ei ole objekt, vaid subjekt. Ütles, et inimene on oma põhiolemuselt hea. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilisestest, ega majanduslikest kaalutlustest, vaid inimene peab elama vastavalt oma olemusele. Oluline on lapse uudishimu kasvatamine, laps peab otsima ise teadmisi, olema algataja pool. Pooldas karmi karistust eksimuse korral. Prantsuse revolutsioon (1789) vana poliitilise süsteemi ja sotsiaalse korra kukutamise kuulutaja. Ühiskonnast tulenevad eesmärgid hakkasid kajastuma pedagoogikas. Põhiidee: vabadus, vendlus, võrdsus. Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule. (Vaimu)haigeid hakati tunnistama haigetena. Filantropistid 18.sajandi viimasel veerandil. Pedagoogiline suund Lääne-Euroopas. Phileo
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei te
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral pa
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korra
Esmalt joonistatakse arvutis prinditava objekti ruumiline mudel, millel kajastub objekti pikkus, kõrgus ja laius. Selle joonise alusel pihustab printer oma düüsidest kiht-kihilt materjali (plastmassi, betooni või sulametalli), kuni objekt ongi valmis. 3) Reovee puhastamine joogiveeks - California viimane põuaperiood kestis lausa viis aastat. Ka mitmel pool mujal maailmas on veevarud kokku kuivamas. See sunnib nii teadlasi kui linnaplaneerijaid otsima veevarustuse tagamiseks alternatiivseid lahendusi. Üks käepärasemaid võimalusi on reovee puhastamine joogiveeks. Ka Californias on häda sunnil hakatud sellele võimalusele mõtlema. Rehkenduste kohaselt võiks puhastatud reovesi pakkuda puhast joogipoolist kaheksale miljonile inimesele ehk viiendikule osariigi rahvastikust. Texas on selle meetodi kasutamist juba alustatud. Bill & Melinda
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla. 4 Kuidas õpetatakse? Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima
inimesed isegi ühe ja sama vaatlussituatsiooni põhjal anda vägagi erinevaid hinnanguid. Vaatluse kõige väärtuslikuma küljena on toonitatud lapse pikaajalise ja mitmekülgse jälgimise võimalust (ibid). 12 Küsitluse puhul on tegemist suulise vestluse või kirjaliku küsimustikuga. Küsitletakse kas õpilast ennast või inimest, kellest võib eeldada, et ta selle lapse võimeid tunneb. Õpetaja saab esitada kirjalikult vastamiseks küsimusi selle kohta, mis teda parajasti eriti huvitavad (nt mida oled käsiteldava teema kohta enne lugenud või kuulnud, millised koduülesanded esitatud loetelust sulle kõige rohkem meeldivad/ei meeldi, reasta õppeained meeldivuse alusel, mis ained on sulle kõige kergemad/raskemad). Küsitlusega saab andmeid ka õpilase enesehinnangu kohta (ibid). Teine meetodite rühm on testid ja ankeedid. Koolis on nende korraldaja psühholoog, ka sotsiaalpedagoog
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
inimeste hulgast. ( Heino Väli Pioneer 1966, nr 9) 3.2 ,,Käopoja tänu'' Kahtlemata on "Käopoja tänu" viimase aja üks tugevamaid debüüte. Ei ole soliidne ega pedagoogiline autori esimesest raamatust vasikavaimustusse sattuda. Aga kui muie, mis meie lasteraamatut lugedes teinekord (ja aina sagedamini) ikka suunurka sugeneb, Jõgisalu puhul vägisi naeruturtsatuse suhu kisub, kui lugedes äkki püsti kargad ja raamat näpus jooksed inimest otsima, kellega rõõmu jagada, mis ja kuidas on selles või teises jutus öeldud, siis peab küll viimane variser olema, et raamatut lugedes kipras kulmi ning poole suuga pomiseda: nuu- jah, eks ta ole ka, aga... Ärgem siis olgem variserid ja tunnustagem: Harri Jõgisalu isikus on 20 eesti lastekirjandus saanud endale meistrimehe, kes oskab muinasjuttu vesta, oskab valmilugu
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
teemavaldkonnast.7 Esimesed teadusteksti kogemused saab õpilane referaati koostades. Nii õpib ta kasutama erinevaid matejale ja neid omavahel seostama. Kellegi loodut hindama. Küll veel mitte oma arvamust avaldama. Käsilolev uurimistöö kuulub ka teadustekstide valdkonda. See on huvitav kogemus, kuna õpetab kõige kiiremini seoseid märkama. Seda, et kõik saab kuskilt alguse ning vajab põhjendamist, sunnib probleemi sügavuti käsitlema. Põhjusi otsima, olukordadele lahendusi pakkuma, et seejärel järeldusi teha. Hindamistvääriv on, et olenemata teemast ja probleemipüstitusest, on keegi enne ära teinud suure töö, millega peab tuttavaks saama, end kurssi viima. Et oma seisukohta kujundada, tuleb juba olemasolevale viidata. See annab eluks ajaks kogemuse, et kui midagi lugeda, mis huvi pakub, tuleb alati allikas üles või juurde märkida, sest teada pole, millal leitud materjali vaja kasutada on. 7 M. Ehala, Teadustekstid
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Esitan Sina rääkisid, mis sinuga juhtus. toetavaid ja Millised tegelased olid sinu loos? suunavaid Kellest või millest saab veel lugusid küsimusi, lapse jutustada? Mõned lood on päriselt Muinasjutu jutustust ei toimunud, teised aga on inimeste poolt paranda. tegelastest, välja mõeldud. Muinasjutud näiteks on
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
peeneks lõhkuda -- vähemalt oli ta õigel ajal kohal, et Jimile oma seiklusi jutustada, kuna Jim tegi kolmveerandi tööst. Tomi noorem vend (või õigemini poolvend) Sid oli oma tööga (pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi. Sel ajal kui Tom õhtust sõi, igal võimalikul juhul suhkrut näpates, esitas tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka tädi Polly endast sel meelitaval arvamusel, et tal on annet peeneks, salapäraseks diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus
annaabi.ee 
