SEENED - ORGAANILISE AINE LAGUNDAJAD ! Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hfidest. Seeneniidid harunevad ja pimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku ehk mtseeli. Seened on loomse toitumistbiga organisimid, kes omastavad vett ja toitained lbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened kasvavad kikjal, kus leidub piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust . Seened erinevad taimedest ja loomadest niivrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajatena . HALLITUSSEENED & PRMSEENED !
Antarktikas. Eestis tavaline. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega, vähem ka seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt, kuid võivad mullas püsida idanemisvõimelistena rohkem kui 20 aastat. Kasvab umbrohuna savikal pinnasel aias ja põldudel, ka liivastel nõlvadel, teede ääres, raiesmikel, prahipaikadel. Vars, leht, vili , maa-alune osa VARS - Varred kasvavad rosetina, lamavad või väänduvad, harunevad, peened. Kaetud väheste karvadega või on paljad. LEHT - Piklikud, kolmnurksed või ovaalsed enamasti noolja või südaja alusega terveservalised lihtlehed. Pikkus 2¼6 cm ja laius 1¼4 cm, tipul väiksemad. Asetsevad varrel vahelduvalt. VILI - Korrapäratult avanev ümar kuni munajas umbes 6 mm pikkune ja 5¼8 mm laiune helepruun kupar, mis on enam kui poole ulatuses ümbritsetud tupplehtedega. Seemned krobelised, kiiluga, tumepruunid kuni mustad.
Sellest muutus teras veel kõvemaks. Malmi ei saa taguda. Suurest kuumutamisest muutub malm vedelaks ja sulab. Raud ja teras käituvad teisiti: enne, kui nad hakkavad sulama, muutuvad nad pehmeks. Malmkatel pole seega taotud, vaid valatud: sulamalm kallati vormi ja lasti hanguda. KATSE Te võite kindlaks teha, kui palju süsinikku on terases, millest on valmistatud teie nuga. Teritades nuga käiaga, jälgige, millised sädemed lendavad tera alt. Kui sädemed harunevad nagu puud, siis on terases palju süsinikku. Mida enam harunevad sädemed, seda rohkem on süsinikku. Kui sädemed lendavad tulejoontena ilma igasuguse harunemiseta, pole nuga tehtud mitte terasest, vaid rauast. Kui sinu käest küsitakse, millest on valmistatud su nuga, siis vastad arvatavasti, et rauast. Tõsi, selle valmistamise juures on rauda kasutatud, kuid lisatud on ka teisi aineid. Nii on saadud teras, millest harilikult ongi noad valmistatud.
organisme. Liike on umbes 1,5 miljonit. Paljunevad, kasvavad ja arenevad kiiresti. Kõik seened on eukatrütoodid nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seenekeha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku emütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Osal seentest arenevad eosed sugulisel teel viljakehades. Joonis. Kärbseseen Mõista - mõista, kes see on? Lapseeas tal tuba pime, kasvab nii, et sünnib ime: seinu laiali ta rõhub, kuni seisab värskes õhus. Istub metsas puude seas, imetore kübar peas. ,,Kukeseen"
SEENED VÕHMA GÜMNAASIUM Pilvi Ailt 2007 ... päristuumsed organismid ... paljunevad põhiliselt eostega või seeneniitidega ... Kasvavad kõikjal, kus leidub piisavalt: - toitu, soojust, niiskust - NB! Valgust nad ei vaja Enamik seeni koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel moodustavad seeneniidistiku e mütseeli Seened erinevad nii taimedest kui loomadest Sarnasused taimedega Erinevused taimedega - puudub aktiivne - puuduvad plastiidid liikumisvõime - pole klorofülli - rakukestad - ei fotosünteesi - vakuoolid - piiramatu paljunemine Sarnasused Erinevused loomadega loomadega - Varuained (glükogeen - on liikumatud
aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad.
(mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti. Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev rakumembraan on tavaliselt üsna õhukesed. Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja rakumembraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe.
· Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. · Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. · Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad. · Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar. · Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites. · Enamik seeni koosne seeneniitidest ehk hüüfidest. · Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku. · Seened on loomse toitumistüübiga. · Seened paljunevad eostega. · Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajana. · Soodsates tingimustes, kus on piisavalt soojust ja niiskust, lõhestuvad hallitusseened orgaanilisi aineid. · Hallitavatel toiduainetel (jm.) moodustub hallitusseete hüüfidest kirme, mida võib olla mitut värvi.
taime siserõhku nimetatakse turgoriks. veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb
Teadlaste arvates jääb nende hulk 1,5 miljoni piiridesse. Kõik seened on eukarüoodid (nende ehitusse kuulub üks või mitu rakutuuma). Samuti on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Enamus seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest (moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest). Soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad nad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli. Paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt, eostega (arenevad viljakehades) või pungumise teel. Toiduks kasutatakse põhiliselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone (viljakeha peamised osad on kübar ja jalg). Hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene
energiat ;puudub südamel) vöötlihaskude(koosneb lihaskiududest, kokkutõmbed on kiired, alluvad organismile.)südamelihaskude(rakud väiksed, harunenud, ühendavad võrgustikku, töötavad rütmiliselt, ei saa kontrollida, vere pumpamine organisimis laiali)Närvikude-lihaste koostises;ärrituste vastuvõtt ja nende ümbertöötlus, ärrituse edasikanne, organite töö koordineerimine. dendriidid- lühikesed,harunevad, närviimpulsid kulgevad neuroni keha suunas neuriidid- ainult üks pikk, närviimpulsid kulgevad neuronist välja teistesse neuronitesse või lõppelunditesse. Termoregulatsioon on kehatemperatuuri kontroll ja korrigeerimine e soojuse tekkimise ja äraandmise regulatsioon (püsisoojased).Hüpotalamuses paikneva termoregulatsioonikeskuse mõjutavad Läbivoolava vere temperatuur, Närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning
Rakuhingamine hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Hingamise tähtsus: · Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid
Teda on kasutatud pärgade valmistamiseks. Karukolla eosed on ravimina kogutavad. Eestis kasvavatest kollaliikidest on karukollale sarnaseimad kattekold, ungrukold ja sookold. Kattekollal ei ole lehtede tipus karva. Eospead asuvad tal varrel lehtede vahel, mitte paljaste varte otsas nagu karukollal. Ungrukolda iseloomustab rangelt dihhotoomne harunemine - varre kaheksharunedes on mõlemad harud ühesugused ja harunevad omakorda sarnaselt. Seetõttu on ungrukold korrapärasema klooniga, ka on see pisem ja tihedam ning tumerohelisem kui karukollal. Sookold on oluliselt väiksem, ei moodusta suuri kloone, ning kasvab märjematel kohtadel. 6 Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) Konnaosi on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast. Taime vars on sile, võib olla kas okstega või ilma, pikkus 40140 cm. Lehtede tuped on
ja otsin infot erinevatelt interneti lehtedelt. Referaadi põhjal peaks lugeja saama informatsiooni seente tähtsusest keskkonnale. 3 1. SEENED 1.1. Ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma osadel seentel ka tuumas ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad
mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksvajalikku vett ja lahutsunud aineid. Osmoos-kui vesi liigub läbi poolläbipaistva kile kangema lahuse poole. Poolläbipaistev kile- juurekarva rakumembraan koos selle vastu liibunud tsütoplasmaga. - Vesi liigub mööda juurerakke edasi ja jõuab juurekeskosas paiknevatesse puidusoontesse. Juurerõhk- Kui juurtekarvade poolt imetud vett
Sellest muutus teras veel kõvemaks. Malmi ei saa taguda. Suurest kuumutamisest muutub malm vedelaks ja sulab. Raud ja teras käituvad teisiti: enne, kui nad hakkavad sulama, muutuvad nad pehmeks. Malmkatel pole seega taotud, vaid valatud: sulamalm kallati vormi ja lasti hanguda. KATSE Te võite kindlaks teha, kui palju süsinikku on terases, millest on valmistatud teie nuga. Teritades nuga käiaga, jälgige, millised sädemed lendavad tera alt. Kui sädemed harunevad nagu puud, siis on terases palju süsinikku. Mida enam harunevad sädemed, seda rohkem on süsinikku. Kui sädemed lendavad tulejoontena ilma igasuguse harunemiseta, pole nuga tehtud mitte terasest, vaid rauast. Kui sinu käest küsitakse, millest on valmistatud su nuga, siis vastad arvatavasti, et rauast. Tõsi, selle valmistamise juures on rauda kasutatud, kuid lisatud on ka teisi aineid. Nii on saadud teras, millest harilikult ongi noad valmistatud.
ÕISIKUD Õisikuks nimetatakse õite kogumikku taime varrel. Vastavalt õisikute harunemisviisile saab nad jaotada kaheks suureks rühmaks: kobar- ja ebasarikõisikud. Kobarõisikutel on harunemine kobarjas. Põhitüübideks on siin kobar, mille hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega(toomingal, maikellukesel). Pea ehk tähk erineb kobarast selle poolest, et õied on raotud ja kinnituvad vahetult õisikuteljele (teelehel). Kobaraga sarnaneb pööris kuid erinevalt kobarast harunevad sellele õisiku peateljele kinnituvad külgharud (kaeral). Õisikud mille jämenenud ja lihakaks muutunud peateljele kinnituvad raotud õied, nimetatakse tõlvikuks (maisil). Nutt on õisik kus lühenenud peateljele kinnituvad raotud või lühiraolised õied (ristikul). Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades)
tärklis Plastiidid võivad üksteisteks muutuda 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. 7. Miks taim veepuudusel närbub? Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. 8. Millistest osadest koosneb hulkrakne seen? Koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised
Seente ehitus Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb neid lagundamise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seente rakukest koosneb kitiinist, millest koosneb ka putukate välistoes. Seenerakkude on olemas tuum. Seentel talletub rakkudesse samasugune varuaine nagu loomadelgi, taimedele omast tärklist seentes ei esine. Seeneniidid harunevad ja kasvavad pikemaks tipust. Seeneniidid kasvavad mullas, kõdus või teiste organismide sees, kus nad moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli, s.o harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustiku. Seeneniidid eritavad mulda mürkaineid ehk toksiine. Toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat nn keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Osa seeni moodustab viljakeha Soodsates tingimustes moodustavad paljud seened tihedasti põimunud seeneniitidest viljakehasid.
Selle järgi saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. 9. Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. 10. Milliseid veresooni nimetatakse arteriteks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust. Arteriteks nimetatakse veresooni, mis viivad südamest verd kudedesse. Nende seinad on paksud ja elastsed, tugev lihaskiht. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel, veri liigub kiiremini, kui veenides. Südamest väljuvad suured arterid harunevad peenemateks. 11. Mis on pulss? Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine. 12. Milliseid veresooni nimetatakse veenideks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Nende seinad on pehmed, õhukesed ja mitmekihilised., õhem lihaskiht. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma. Veenides on klapid, veri liigub ühes suunas. 13. Milliseid veresooni nimetatakse kapillaarideks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust.
taime siserõhku nimetatakse turgoriks. veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist.
tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. - Kõik on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. - Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest, mis on moodustunud pikkadest hulktuumsetest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates kasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. - Seened paljunevad enamasti eoste abil, nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa.
Inimesel suur ajukolju, inimahvil väike. Inimesel s kujuline selgroog ja laienenud vaagen. Inimahvil kitsas vaagen ja selgroog ühe kõverusega. Inimesel taandarenenud karvkate ja mõisteline kõne. Skeletilihased ja südamelihased: Skeletilihased alluvad tahtele, südamelihased mitte. Skeletilihased töötavad vastavalt vajadusele, südamelihased töötavad rütmiliselt. Skeletilihaste lihaskiud sirged ja ei harune, südamelihaskudedel lihaskiud ühenduses ja harunevad. Silelihaskude ja vöötlihaskude Silelihaskude on ühetuumaline, lühikeste rakkudega, ei allu meie tahtele, kokkutõmbumine on aeglane. Vöötlihaskiud koosnevad pikkadest hulkruumsetest rakkudest, kokkutõmbed on kiired. Kõhrkude, luukude, rasvkude, veri: Kõhrkude on toruluude otstes ja moodustab tugistruktuuri, kõhreline, luukude on jäik, veri on vedel, rasvkude moodustab naha aluskoe ja kaitseb siseelundeid. Sünapsid
5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund 6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 6. Kuidas erinevaid juuretüüpe päritolu järgi liigitatakse ja millest nad arenevad? 1) Peajuur - areneb ainult idujuurest 2) Lisajuur- saab alguse varrest, lehest või nende 3) Külgjuured - harunevad peajuurest ja lisajuurtest. 7. Millises juure vöötmes toimub kudede eristumine? Eristumis e. imavvöötmes 8. Mis vahe on ühe- ja kaheiduleheliste taimede idanemisel? Kaheidulehelistel toob võsu idulehed maapinnale, üheidulehelistel jääb ainus iduleht seemnesse. 9. Mis ülesannet täidavad juuremugulad, kuidas nad kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad? a) Juuremugulad on säilitusjuured, mille ülesandeks on varuainete kogumine või ka vegetatiivne paljunemine
nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. 2. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsateskasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 3. Üherakulise pagaripärmi seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis ehituselt sarnaneb looma ja taimeraku omaga. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei
Keskmise nõudlikkusega e mesotroofsed- ei ole valivad mullastiku suhtes, kuid on tundlikud õhukeste paepealsete muldade suhtes n lehis, pärn, pihlakas Vähenõudlikud e oligotroofsed- kasvavad väheviljakatel muldadel, liiva- ja soostunud aladel n harilik mänd, mägimänd, suur läätspuu, põõsasmaran Juurte jaotamine puittaimedel Peajuur- kasvab seemne idanemisel idujuurest otse maasse Külgjuured- kasvavad välja peajuurest ja harunevad korduvalt Lisajuured- ei arene peajuurest vaid juurekaelast kõrgemal osal ja ka teistest organitest varrest, harvem lehtedest Juurestik Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab tagama taimele eluks vajaliku vee ja mineraalide hulga ning moodustama taimele toese Sammasjuureks nimetatakse tugevalt arenenud peajuurt (idujuur) Narmasjuurestik- peajuurt ei arene, moodustuvad külg- või lisajuured Lühikesed külgjuured on toite- e imijuured
tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised.
Seemneid võib külvata nii varakevadel aprilli lõpus kui sügisel augusti lõpus - septembri alguses. Seemet ei kaeta mullaga, kuna kummel vajab idanemiseks rohkesti valgust. Piisab, kui seeme kergelt käega mulda suruda. Kevadised külvid võib niiskuse hoidmiseks ja idanemise kiirendamiseks katta ka kattelooriga. Teekummeli külvamine ridadesse teeb hilisemad hooldustööd - rohimise ja harvendamise - olulisemalt lihtsamaks. Harvendamist ei maksa peljata, hõredamalt kasvanud taimed harunevad tugevamalt kui tihedalt kasvanud taimed ning annavad rohkem õisikuid. Teekummeli kasvukoht võiks olla päikseline või veidi varjuline. Liialt varjus kasvades on õitsemine kasin. Mullaviljakus võiks olla keskmine kuni kõrge, eelistatumad on kerged ja vett hästiläbilaskvad mullad. Mullaviljakuse parandamiseks võib enne külvamist mulda segada sõelutud kompostimulda. Lämmastikväetistega (nii orgaaniliste- kui mineraalväetistega) ei
kõrgepingeliin puruneb ja kukub allpool liiva. Nendele viidatakse vahel ka sõnadega kivistunud välk. Torud võivad olla kuni mõni cm laiad ja meetreid pikad. Nende värv muutub kuna pinnas milles nad tekivad on erinev. Nende värv võib olla nii must, pruun, roheline aga ka läbikumav valge. Nende sisemise osa on tavaliselt väga sile või kaetud väikeste mullidega. Välimine külg on enamjaolt kaetud karedate liiva tükkidega. Nad näevad välja juure sarnased ja harunevad tihti või on mõnel kohal väikesed augud. Fulguriidid tekivad vahel ka glasuurina kivide peale. Fulguriidid on väga haruldased. Üks suuremaid neist leiti South Amboyst, New Jerseyst. See oli ligikaudu 3 meetrit pikk ja 7,6 cm lai maapinna lähedal ja lõppes koonuseliselt olles sügavaimas punktis 5 mm lai. Kuna fulguriidid on kergesti purunevad siis ei õnnestunud seda tervelt kätte saadaja kõige pikem jupp oli kõigest 15,2 cm pikk
seetõttu nõeljatena. LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Oregano e pune Taime kõrgus 3070 cm. Roheline Sobib pitsa,liha- ja tomatiroogade Varred harunevad ülaosas maitsetamiseks ning on tihedalt lehistunud. Majoraan Kuni 50 cm kõrgune rohttaim, Roheline Sobib suppidesse, pajaroogadesse, hautistesse ja ovaalsete lehtedega. eri tüüpi vorstidesse. Salatkress Taime kõrgus 30-60 cm
vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad liblika keha külgedel, teised harunevad liblika sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad – nagu ka kõik teised putukad – on lahksugulised. Liblikate arengtäismoondega – Liblikas areneb nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete – feromoonide – abiga. Pärast paaritumist hakkab emane
kopsudele ka trahheesüsteem, kogum peenikesi torukesi, mis suunduvad kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni. Sõltuvalt rühmast esinevad kas ainult kopsud, ainult trahheed või mõlemad 4 Eritamine Peamisteks erituselunditeks on Malphigi sooned ja puusanäärmed, viimased ei tööta täiskasvanud isenditel. Malphigi sooned harunevad hemolümfis kus nende peamiseks ülesandeks on lämmastikku sisaldavate jääkainete eraldamine ja nende suunamine soolde, kus need viiakse koos ekskrementidega kehast välja. Vähid Närvisüsteem Vähkide närvisüsteemi nimetatakse köisredeltüüpi süsteemiks. Primitiivse ehitusega lehtjalalistel läheb läbi keha kaks närvitüve, mis moodustavad kumbki igas kehalülis suurema närvirakkude kogumiku - tängu. Arenenumatel vähkidel on närvitüved
lumeta pakst, seetõttu katta sügisel kuuseokstega. Estragonpuju Kõrge(80-120cm), aromaatne, tumeroheline Eelistab Vene estragonpuju on lihtne Tarvitatakse enne õite rohttaim. Sirged varred harunevad ülaosas ja on päikselist sooja paljundada seemnetega. Külvi võib pukemist kogutud ladvaosa hästi lehistunud. Lehed on kitsad, 10mm paika. Lepib ka teha otse avamaale. Prantsuse ja lehti peamislt värskelt, pikkused, lineaarsed, teravatipulised ja poolvarjuga, estragonpuju saab paljundada ainult võib ka sügavkülmutada. terveservalised
Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk. Seenehüüfid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti arvutuste järgi võib üksik organism toota ööpäevas üle ühe kilomeetri seenehüüfe! Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud üksikrakkude pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks või ka pärmideks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine seda nähtust nimetatakse dimorfismiks. Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Taimede ja protistide rakukestad koosnevad
6)Muda tekkimine 7)Kalade ja teiste loomade hukkumine 8)Järve kinnikasvamine Agar: Saadakse punavetikaliikidest ning seda kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi, sefiiri ) valmistamisel. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 5.Seened (+JOONISED töölehelt) (loomse toitumistüübiga organismid) Iseloomulikud tunnused: 1)Seened koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest 2)Paljunevad eostega 3)Ei vaja valgust, vajavad niiskust ja soojus 4)Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku ehk müsteeli Pärmseente tähtsus inimesele: 1)Põhjustavad nahahaigusi 2)Alkohoolsete jookide valmistamine 3)Loomasöödaks 4)Pagaritoodete tegemiseks 5)Antibiootikumide tootmiseks Hallitusseente tähtsus inimesele: 1)Võivad rikkuda raamatuid, riietus- ja nahkesemeid 2)Antibiootikumide valmistamiseks 3)Muudavad õhu tervisele ohtlikuks 4)Hallitusjuustu valmistamiseks Kübarseente tähtsus inimesele: 1)Toiduks 2)Võib põhjustada mürgituse
Lihaskude Silelihaskude käävjad ühetuumalised rakud; kokkutõmbed aeglased ning ei allu inimese tahtele; lihased ei kinnitu luudele; torujate siseelundite ümber Vöötlihaskude silinderjad ja pikad paljutuumalised rakud; kokkutõmbed kiired ja alluvad inimese tahtele; lihased kinnituvad luudele Südamelihaskude ainult südames; rakud sarnased vöötlihaskoele (ainult et väiksemad, ühetuumalised, otstest harunevad); lihased töötavad automaatselt Sidekude (ül: täita elunditevahelisi tühimikke, hoida elundeid paigal; palju rakuvaheainet; uueneb kudedest kõige kiiremini) Rasvkude palju suuri ümaraid rakke, vähe rakuvaheainet, 80% rasva; ül: kaitse (mehaaniline ja termo), varu (aineline ja energeetiline), eritus Kõhrkude sidekoest jäigem, luukoest elastsem, veresooned ja närvid puuduvad
jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Erinevad liblikaliigid Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal
Kuidas on see võimalik, miks me neid õisi siis ei näe. Lugu on nii, et need hilisemad õied on erinevalt kevadistest lühikese raoga ja peidavad end kas metsakõdusse või tihedasse samblakihti ära. Selliseid õisi ei näe kunagi avatult: need jäävadki pungataoliselt kinniseks. Seemnetega paljunemine ei ole jänesekapsal siiski peamine. Kui taim ettevaatlikult mullast üles tõmmata, siis näeme, et tal on all lihakate soomustega kaetud maa- alune vars, mille külge kinnituvad veel harunevad juured. Selle varre ehk risoomi abil laiendabki jänesekapsas end igas suunas. Lihakad soomused on aga varuainete säilituspaigaks, et kevadel kiiresti kasvama hakata. Maapealset vart muide harilikul jänesekapsal polegi. Tema hapukat maitset on tundnud ilmselt igaüks, jänesekapsa kogu maapealsest osast võib valmistada nii salatit kui suppi, vitamiin C poolest on eriti rikkad tema lehed. Kuid seejuures peab teadma ka seda, et miski liigne ei ole hea. Suures
võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Suguelundid on liigispetsiifilise kujuga, see takistab eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud.
5 Krüsanteem · Tänapäeval kasvatatakse enam kui 10 000 krüsanteemi sordi. · Värvus- valge, kollane, roosa, purpurjas, oranz, kirju. · Krüsanteem võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks, tema varred on harunevad, püstised või laiuvad. Lihakad hallikarvased lehed on kuni 12 cm pikad, ovaalsed kuni sulghõlmised. · Krüsanteem on Jaapani rahvuslill. Juba VII sajandil hakati seal krüsanteemi kasutama kui võimu sümbolit. Stiliseeritud 16 õielehega kuldne krüsanteemiõis on Jaapani impeeriumi ja keisrivõimu tähis, mida leidub nii rahadel, markidel ja Jaapani kõrgeimal ordenil krüsanteemiordenil.
Vetikate ajutine vohamine veekogus. Sel puhul hakkavad vetikad, kelle jaoks on elutingimused soodsad, massiliselt paljunema. 11.Vetikate tähtsus veekogude aineringes. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahela esimeseks lüliks. 12.Kus seened elavad? Hüüfi ja mütseeli mõiste. Seeni leidub peaaegu kõikjal, kus on vaid piisavalt toitaineid,soojust ja niiskust. Hüüfid ehk seeneniidid, - näeb ainult mikroskoobis, nad kasvavad harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. 13.Kuidas toituvad ja paljunevad pärmseened? Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened kiiresti. See toimub pungumise teel. 14.Mis on sümbioos? Seente ja puude vahelist vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. 15.Kuidas nimetatakse sambliku keha ja millest see koosneb? Sambliku keha nimetatakse talluseks
ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paju-, kontpuu- ja kuslapuuliikide taimede vigastamisel. Juure ehitus Juure tipus asub 2-3mm pikkune algkoerakkudest kasvukuhik, mis on kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest juurekübaraga
(umbes 1,5 miljonit). Kõik seened on eukarüoodid üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente mitmekesisusele on nad heterotroofid ja seetõttu kasutavad nad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud ainet. Missugune on seente välisehitus? Enamik seeni on hulkraksed organismid. Nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid on moodustunud silindri kujulistest rakkudest, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel, kui ka mitte sugulisel teel. Sugulise paljunemisel korral arenevad eosed viljakehades. Kui mütseel on kasvukeskkonnaga läbi põimunud, siis me seda enam ei märka. Viljakeha on aga kergesti eristatav. Mitmed loomad ja seal hulgad inimesed kasutavad seda toiduks. Põhiliselt kasutatakse toiduks kandseeni (puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne)
Ei kinnitu kunagi luudele 2.2 VÖÖTLIHASKUDE · Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest · Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad · Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele · Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased 2.3 SÜDAMELIHASKUDE · Paikneb ainult südames · Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame · Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele · Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu 3. TUGIKUDE · Moodustab eri elunditele tugistruktuure · Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude · Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude rasv
juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks.Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Välisehitus: Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugadel sisemälutiteks tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud
loomade ja vee abil. Rukkilille lehed on lihtlehed, mille pealmine pind on helbelistest karvadest valkjas kuni hallikas, alakülg viltjaskarvane. Juurmised ja alumised varrelehed on süstjad, veidi tömbi tipu ja terve kuni lõhestunud servaga, rootsulised. Need kuivavad varakult. Keskmised ja ülemised varrelehed on kitsamad, tipul teritunud, enamasti terveservalised, rootsutud. Nende pikkus on kuni 10 (12,5) cm ja laius kuni 0,6 sm. Varred kasvavad enamasti üksikult, on püstised ja harunevad enamasti keskpaigast või sellest veidi altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud ja pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju. Rukkilill on 7
Mitmeaastastest liblikõielistest heintaimedest kasvatatakse meil punast, roosat ja valget ristikut, hübriid ja sirplutserni ning viimasel ajal ka ida-kitsehernest ja harilikku nõiahammast, ülejäänud liigid on levinud rohkem looduslikel rohumaadel nagu harilik- ja aedhiirehernes, humal lutsern, aasseahernes. Liblikõielistel heintaimedel on enamasti arenenud sammasjas peajuur, millest lähtuvad tugevad juureharud, mis omakorda harunevad niitjateks juurteks. Liblikõieliste juured tungivad üldiselt sügavamale mulda kui kõrreliste heintaimede juured, kuid liikide vahel esineb selles osas suuri erinevusi. Punane ristik Punane ristik (Trifolium pratense) on püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkuste vartega puhmikuline niidutüübiline liblikõieline heintaim. Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni
Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti- üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seenede rakukest koosneb valdavalt kitiinist. Kitiin on polüsahhariid. Seente toitumine
happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas. Punakad õied juunis. Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster) Kõrgus kuni 2m. Lehed on tugevalt läikivad teritunud tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis. Vili on sinakas- või pruunikasmust. Talub hästi tahma ja gaase. Sobilik hekiks. H. tuhkpuu (Cotoneaster) Kuni 2m kõrgune põõsas, punakaspruunide võrsetega.
annaabi.ee 
