Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raud, malm, teras (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest on valmistatud potid ja pannid teie köögis?
  • Miks on teie toas olevad radiaatorid valmistatud metallist?

Lõik failist

Malm , raud ja teras
 
Malm, raud ja teras on rauasulamid , milles on erineval hulgal süsinikku.
Kõige enam on süsinikku malmis , rauas on seda kõige vähem.
Kui võrrelda rauast ahjuroopi, terasnuga ja malmkatelt, siis näib, et nad on tehtud erinevatest materjalidest .
Raudahjuroop:
väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks . Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt.
Terasnuga:
ta on ilus, läikiv, terav . Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne. Aga kui painutada teda tugevamini, siis ta
Raud-malm-teras #1 Raud-malm-teras #2 Raud-malm-teras #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingridoovel Õppematerjali autor
Põhjalik ülevaade raua sulamitest, nende omadustest ja kasutusaladest.
Aitab õppida kontrolltööks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Raud ja tema sulamid

seotud, kui rauaga. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed ­ Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Olles hemoglobiini koostisosa, põhjustab raud selle aine punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus.

Keemia
thumbnail
8
pdf

Raud

Raud Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja 4. perioodis. Normaaltingimustel on raud tahke aine, tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite

Keemia
thumbnail
2
doc

Sulamid

väiksemad kui põhimetalli aatomid. Sisestussulamid on heade mehaanilis- tehnoloogiliste omadustega ja head elektrijuhid. · Sulami tekkimisel võivad metallid omavahel reageerida, moodustades metallide vahel keemilisi ühendeid mida nimetatakse intermetalseteks ühenditeks Aga millised sulamid asuvad meil koduses majapidamises? Näiteks mina istun arvuti taga jalad vastu radikat. Kasutamise seisukohalt kõige levinum metall on raud, kuid oma omadustelt pole ta kaugeltki kõige eelistatum. Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementsiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel

Keemia
thumbnail
12
docx

Metallide erinevad liigitused

...........................................6 2. MUSTAD METALLID....................................................................................................................7 2.1 Malmid.......................................................................................................................................7 2.1.3. Valgemalm..........................................................................................................................8 2.1.1. Hall malm...........................................................................................................................8 2.1.2. Tempermalm.......................................................................................................................8 2.2 Teras............................................................................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................

Tehnomaterjalid
thumbnail
12
doc

Konspekt

SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )...............................................................................................................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )................................................................................................................5 1.1.4 Vask ( Cu )...........................................

Ehitusökonoomika
thumbnail
32
docx

Mõisted

Legeervääristeraste Co 0,1 Tugevdab terast; parandab gruppi kuuluvad roostevabad, kuumuspüsivad ja -2- selle magnetomadusi. Side-  Ehitusterased aine kõvasulameis  Masinaehitusterased V 0,12 Tõstab terase kõvadust. Kasu- Tööriistaterased tatakse tera peenendajana  Lõike- ja mõõteriistaterased  Stantsiterased (külm- ja kuumstantsiterased)  Kiirlõiketerased Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese Eriterased  Roostevabad terased

Kategoriseerimata
thumbnail
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

erinev. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Faasisiirde tagajärjel muutub aine struktuur. - sulamite kristalliseerumine; Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Ainult üksikud metallid, näiteks raud ja tina, vask ja tina, praktiliselt ei lahustu vedelas olekus, moodustades kaks erinevat vedelfaasi kihti. Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub, nagu puhastel metallidelgi, teatud allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia (Gibbsi energia) on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumisprotsess kujutab endast kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist

Materjaliõpetus
thumbnail
52
odt

Materjaliõpetus

1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (1)

shzade profiilipilt
shzade: saast
09:25 15-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun