Nõges ravimtaimena Kirjeldus Taime vars on keskmiselt 30-100 cm kõrgune. Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale
Füogneetiliselt kuuluvad: (x) sinivetikate hulka; (x) gram(-) eubakterite hulka; () arhebakterite hulka; () primitiivsete rohevetikate hulka; () eustigmatofüütide hulka Pigmendid, klorofüllid: (x) a; (x) b; () c Tülakoidide paigutus: (x) Raku perifeerses osas; () raku keskosas; (x) tülakoidid on lamellideks pakitud; () tülakoidid on üksikult Eluvorm: (x) üherakulised kokkoidid; (x) harunemata niidid; () harunenud niidid () monaadid; () amöboidsed rakud; () palmelloidsed kolooniad Glaucophyta, liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid Rakuehituslikult on: (x) üherakulised flagellaadid; (x) dorsoventraalse ehitusega; (x) kahe viburiga; () harunemata niitjad vormid; () kaetud paksu limakihiga; () amöboidsed vormid Rhodophyta, punavetikad Paljunemisrakud: (x) Viburit ei esine kunagi; () Vibur esineb primitiivsematel rühmadel; () Vibur
- Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid. - Segapung sisaldab mõlemasuguseid algmeid. Tüübid: • Ladvapung • Külgpung • Kaenalpung • Lisapung • Paljaspungad • Pikkvõrse • Lühivõrse 13) Varre muudendid • Risoom • Maa-alused võsundid ehk stoolonid • Mugul • Mugulsibul • Sibul • Kõitraod ehk väänlad • Astlad • Ogad 14) Risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. 15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel 16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv. Kambiumirakkude paljunemise ja eristumise tagajärjel tekib järjest juurde puit ja niin, esimene neist sissepoole, teine väljapoole
tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (putukate, vähkide välisskelett) peptidoglükaan (bakterite rakukestades) · Biopolümeerid koosnevad mõnest sajast kuni mitmest tuhandest monomeerist Polüsahhariidid Tärklis: 20 % amüloos (lahustuv), 80 % amülopektiin (kolloid) * amüloos harunemata heeliks glükoosidest * amülopektiin külgharudega heeliks glükoosidest Glükogeen: tugevasti harunenud heeliks glükoosidest, glükosiidside, sarnane tärkliseamülopektiinile Tselluloos: biopolümeer glükoosidest, glükosiidside, lisaks paralleelahelate vahel vesiniksidemed tekivad pikad, tugevad tselluloosikiud Tärklis, glükogeen, tselluloos Polüsahhariidid ·
10. Missuguses õie osas tekivad isassugurakud, missuguses emassugurakud? Sigimikus 11. Millise paiknemisega sigimikud on joonisel? Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud 12. Millest koosnevad tolmukad? Kirjeldage neid osi Tolmukaniidist: lihtne, enamasti harunemata steriilne tolmuka osa tolmuka pea: koosneb kahest tolmukotist, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude -->moodustuvad mikrospoorid-->tolmuterad 13. Kuidas toimub isetolmlemine? Valdavalt toimub kleistrogaamsetes õites - mõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane. Samas õies olevad tolmukad viljastavad emaka. Esineb üsna vähestel taimedel, tagab stabiilse seemnevaru 14
olla hambulised. · Täkiline: Leheserv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. · Sopiline: leheserv on ümarate, ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümaratipuliste hammastega · Loogeline: pmst sama nagu sopiline · Lainjas: leheserv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiire kasvu tõttu. · Ogaline: leheservas on teravad ogad. · Ripameline: leheserval on harunemata karvad. Lehetipp: · Terav: ühtlaselt ahenev. · Teritunud: järsult ahenenud. · Ogatipp: väikest oga kandev lehetipp. · Ümar: kumera piirjoonega lehetipp · Tömp: peaaegu lame lehetipp. · Pügaldunud: väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus: · Ümardunud alusega lehed. · Südaja alusega lehed. · Kiilja alusega lehed. · Lakuva alusega leht jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele.
tundub lausa läbitungimatuna. Sellest peletab eemale veel üks asjaolu: põdrakanepi taimede tihedas juurterägastikus suudavad vastu pidada vaid nõgeste juured. Nii on põdrakanepiga koos kasvamas vaid kõrvetavad nõgesed. Kanepiga on selle taime nimi ilmselt seetõttu seotud, et ta kasvab sageli nii tihedalt koos nagu kanep ja on ka nii kõrge nagu kanep. Tõepoolest ulatuvad põdrakanepid tavaliselt täiskasvanud mehele rinnuni. Vars püstine, silinderjas, karvadeta, harunemata. Kõrgus 50 kuni 150 cm. Vahelduvalt paiknevad lehed on teravnenud, süstjad, 512 cm pikad, alt sinakasrohelised, pealt tumerohelised. Lillakad neljatised õied paiknevad varrel pikkades hõredates kobarates. Õitseb juulist septembrini. Need silmarõõmu pakkuvad rohttaimed on vähenõudlikud, kuid kardavad teiste taimede konkurentsi. Nii on põdrakanep sunnitud iga 46 aasta tagant oma kasvukoha maha jätma ja uut vaba pinda otsima. Tänu lendavatele seemnetele
tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult: • Aktinomorfne - korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas). • Sügomorfne - monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). • Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. TOLMUKKOND Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne, harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks. Tolmukapea koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad. Staminoidid – tolmukapeata tolmukad. Tolmukapea keskosas on sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks. Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera.
jämedalt saagja servaga. Lehe pikkus (3) 6,5...12 (15) cm ja laius (1,5) 3...6 Leht (8,5) cm. Nad on enam või vähem kaetud kõrvekarvade ja lihtkarvadega. Leheroots on kuni 4 (6) cm pikkune, kõrvekarvadega. Lehtede alusel on kuni 1,2 cm pikkused kilejad abilehed. Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, Vars harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Maa-alune osa Risoom on pikk, kollakaspruun, tugevasti puitunud, arvukate võsunditega. Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasais, Levik ja ohtrus tulnukana jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse
Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili.
Enamik elab vees (nii mage- kui ka merevees), neid leidub ka maapinnal, kaljudel, lumel, kuumaveeallikais ja mõningais loomades (hüdraloomad, keriloomad), troopikas mõningate taimede lehtedes ja laisiklaste karvades. Osa moodustab koos seentega samblikke. Vetikad on sise- ja välisehituselt väga erinevad. Ehitustüübilt eristatakse amöboidseid, monaadseid (viburlane), kokkoidseid (liikumisvõimetud jäiga kestaga rakud), palmelloidseid (limaga kattunud rakukolooniad), niitjaid (harunemata või harunenud niidiks ühinenud rakud), koelisi (ühest või mitmest rakukihist koosneva plaatja, toruja või kotja rakisega), mõikjaid (rakises pole rakuvaheseinu) ja muu kujuga vetikaid. Väikseimate vetikate läbimõõt on vähem kui 1 mikromeeter, suurimad (näiteks pruunvetikas Macrocystis pyrifera) on kuni 60 m pikkused. Sinivetikad (uuemais käsitlusis tsüanobakterid) on eeltuumsed, neid peetakse 15
umbes 4 cm pikad. Verbascum Suured juurmised Õied pikas õisikus, Paljuseemneline Rohttaim, lehed, mis enamasti enamasti kollakat kupar. poolpõõsas. moodustavad roseti. värvi, harvem Lehed on sageli purpursed, punakad viltjaskarvased. või valged. Õisikud püstisesd, harunemata või kandelaabriliselt harunenud ülemise osaga. Veronica Lehed enamasti Õied enamasti sinised Paljuseemneline Rohttaim, vastakud, harvem või valged, harvem kupar. poolpõõsas, männasjad või roosad või lillad, põõsas. vahelduvad. namasti koondunud
· sarnaneb aaloele · õied valged, silmatorkavad · kasvukohad: turbaaugud, tiigid, kinnikasvavates järvedes · kasutamine: tiikides, akvaariumides ilutaimena · võib olla ka ajutine ujuvtaim Vesilobeelia · sugukond: kellukalised · hõredad õiekobarad, õied valged(helesinised, siis kui taim hakkab surema) · lehed veesisesed · mitmeaastane · punakas harunemata vars · 30-60 cm · kalda äär, madal vesi · vähetoiteline järv, liivane pinnas, selgeveeline järv · Kasutamine: taime tinktuur- peavalud, kohin kõrvades · II kategooria kaitsealune taim · Viitna Pikkjärv · indikaatortaim-> vähetoitelistes veekogudes · selge puhas vesi · Eestis 10-15 veekogus · leidub vähestes paikades Laialeheline hundinui
Kirjeldus Nõgesed on tumerohelised, tavaliselt liht- ja kõrvekarvadega kahekojalised taimed. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Servad on saagjad ja rootsulised. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes; emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljad on väikesed ja pähklilaadsed. Kõrvenõgesed kasvavad keskmiselt 30-100 cm kõrgusteks. Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Levik Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel
Seemned valmivad alates juunist või juulist. Valminud viljad kuivavad ja seemned paisatakse laiali. Leht Hõredalt karvased lihtlehed. Leheserv täkiline kuni peaaegu terve. Lehe pikkus kuni 6 (7) cm, laius kuni 2 cm. Alumised lehed umbes laba pikkuse rootsuga, ülemised lühirootsulised. Esinevad täkilise servaga sulgjalt lõhestunud abilehed, millede pikkus on 3¼4 cm. Vars Varred on nõrgad, tõusvad kuni püstised, mõnikord lamavad, harunemata või juba alusel harunenud, lühikeste karvadega kaetud. Maa-alune osa Taimel on rohkesti haruneva peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna ka Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Kasvukoht Meil kasvab peamiselt umbrohuna põldudel, söötidel, karjamaadel, kraavide nõlvadel, teeservades, aedades, vahel ka loo- ja pärisniitudel, rannavallidel
taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. *Leheastel-teravaks ogakujuliseks muundunud leht , mis on kaitseks herbivooride vastu. Astel pole vastupidiselt ogale lihtsasti ära murtav. Astel tekib võrse sõlmel olevast pungast. *Leheväänel- nõrgavarreliste ja ronitaimede harunenud või harunemata väänduv niitjas kinnitus- ja ronivahend. Talitleb ronimis-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda terve leht või isa sellest: osa liitlehe lehekesi , kogu lehelaba, abilehed, leherootsud. *Füllood-muundunud leht , mille leheroots on lamenenud ja talitab assimilatsiooniorganina. Lehelaba on vähearenenud või täielikult redutseerunud. *Veekoguja leht-muundunud lehed epifüütidel,mis on kohastunud vee kogumiseks või ammutamiseks atmosfäärist. *Õhukoguja leht- ...
Ka järgmisel aastal tuleb nad suve 7 alguses tuua uuesti kasvuhoonesse ning väetada vastavalt vajadusele 2-3 korda. Alles sügisel on uus põlvkond taimi istutamiseks valmis. Kultuurmustika paljundamine lookvõrsetega Mõnevõrra lihtsam on paljundamine lookvõrsikutega. Selleks kaevatakse emataime ümber 15-20cm kraavike. Enne pungade puhkemist painutatakse maha eelmisel aastal kasvanud harunemata oksad, nii et nende keskosa ulatuks vao põhja, kuhu see kinnitatakse konksukesega. Oksa 10-15 cm pikkune tipp suunatakse mullast välja. Vagu täidetakse koheva mullaga. Enamasti on teise aasta sügiseks moodustunud piisavalt juuri, et võrsik emataimest eraldada ja püsivale kasvukohale istutada. Positiivne on, et mustikapeenar ei vaja palju hoolt, ainult 1-2 korda aastas rohimist. Jälgida tuleb veel seda, et mustikapeenar oleks piisavalt niiske ning peenart tuleb vajadusel kasta
samblike komponendiks. Tallus on üherakuline. Rakk on ümmargune, ehituselt meenutab koppvetikat, kuid on ilma viburite ja pulseeriva vakuoolita. Eosed on viburteta. Emarakus tekib kaheksa eost, mis vabanevad ja kantakse edasi veevooluga. Sugutu paljunemine toimub väga kiiresti. Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub substraadile värvusetu basaalraku abil. Kromatofoor on rõnga või poolrõnga kujuline ja paikneb seinmiselt. Rakus on üks tuum. Sugutul paljunemisel tekivad ükskõik millises rakus, välja arvatud basaalrakk, nelja viburiga rändeosed. Suguline paljunemine on isogaamne. Gameedid on väikesed, kahe viburiga, moodustavad samuti ükskõik millises rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid.
samblike komponendiks. Tallus on üherakuline. Rakk on ümmargune, ehituselt meenutab koppvetikat, kuid on ilma viburite ja pulseeriva vakuoolita. Eosed on viburteta. Emarakus tekib kaheksa eost, mis vabanevad ja kantakse edasi veevooluga. Sugutu paljunemine toimub väga kiiresti. Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub substraadile värvusetu basaalraku abil. Kromatofoor on rõnga või poolrõnga kujuline ja paikneb seinmiselt. Rakus on üks tuum. Sugutul paljunemisel tekivad ükskõik millises rakus, välja arvatud basaalrakk, nelja viburiga rändeosed. Suguline paljunemine on isogaamne. Gameedid on väikesed, kahe viburiga, moodustavad samuti ükskõik millises rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid.
suuremad taimed. Teisel kasvuaastal väetatakse taimi 2-3 korda vastavalt nende kasvule. Alates juuli algusest enam ei väetata, et võrsed lõpetaksid kasvu sügisel õigeaegselt. Teise aasta sügiseks on taimed kasvanud istutuskõlblikuks. Paljundusviisid Paljundamine haljaspistikutega – kasutatakse paljundusmaterjalina poolpuitunud lehtedega võrseosi. Lookvõrsetega paljundamine – kaevatakse emataime ümber kraavike ning enne pungade puhkemist painutatakse eelmise aastal kasvanud harunemata oksad. Mikropaljundus – kõige kallim paljundusviis ning seda tehakse spetsiaalsetes laboratooriumides. Generatiivne paljundamine – kasutatakse eelkõige sordiaretustöödes, kuna see ei anna tootmisistanduse tarbeks ühtlaste omadustega istikuid. Kahjustused Haigused Võrsevähk Hahkhallitus Seenhaigused Haiguste tõrje Haigestunud oksad tuleb välja lõigata ja põletada. Tugevalt nakatunud istandikes on kasutatud
Tallus on üherakuline. Rakk on ümmargune, ehituselt meenutab koppvetikat, kuid on ilma viburite ja pulseeriva vakuoolita. Eosed on viburteta. Emarakus tekib kaheksa eost, mis vabanevad ja kantakse edasi veevooluga. Sugutu paljunemine toimub väga kiiresti. Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub substraadile värvusetu basaalraku abil. Kromatofoor on rõnga või poolrõnga kujuline ja paikneb seinmiselt. Rakus on üks tuum. Sugutul paljunemisel tekivad ükskõik millises rakus, välja arvatud basaalrakk, nelja viburiga rändeosed. Suguline paljunemine on isogaamne. Gameedid on väikesed, kahe viburiga, moodustavad samuti ükskõik millises rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid
domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid. Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja
harunevad enamasti monopodiaalselt: peajuur kasvab tipust ja külgjuured tekivad tipust kõrgemal. Puude tugevat peajuurt nimetatakse sammasjuureks ja sellise juurega juurestikku sammasjuurestikuks. Puukoolides kärbitakse sageli taimede peajuurt (nt tammel), et lõpetada selle kasv ja soodustada külgjuurte arenemist. Kui peajuur ei arene või on arenenud nõrgalt ja juurte põhiosa moodustavad külgjuured, on tegemist narmasjuurestikuga. Puude juurestikule iseloomulikud pikad ja harunemata juured on skelettjuured, mille tipus asuvad lühikesed külgjuured – toite e imijuured. Viimased imavad mullast vett ja lahustunud aineid ning skelettjuured transpordivad need edasi taime maapealsetesse osadesse. Skelettjuured on ka puudele toeks ja aitavad tõsta nende tormikindlust. Juurestiku töösügavus on mulla kõige viljakamas kihis, jäädes vahemikku 20- 80 c. Ariidsetel aladel võivad aga puude juured ulatuda rohkem kui 10 m sügavusele. Sageli
50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54. Silelihaskude a) allub tahtele ; b) ei allu tahtele -ÕIGE c) koosneb pikkadest hulktuumsetest lihaskiududest ; d) koosneb väikestest, kitsastest, käävjatest, ühe tuumaga rakkudest -ÕIGE ; 55. Loomariik jaguneb kaheks alamriigiks: 1 SUBREGNUM: PARAZOA Kõrvalhulkraksed
50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54. Silelihaskude a) allub tahtele ; b) ei allu tahtele -ÕIGE c) koosneb pikkadest hulktuumsetest lihaskiududest ; d) koosneb väikestest, kitsastest, käävjatest, ühe tuumaga rakkudest -ÕIGE ; 55. Loomariik jaguneb kaheks alamriigiks: 1 SUBREGNUM: PARAZOA Kõrvalhulkraksed
Rabarber Rabarber on suurte juurmiste Lehed rohelised, varte värvus Sobib jookide, kissellide, lehtedega ja tugeva juurikaga varieerub rohelisest punaseni, keediste ja küpsetiste püsikute perekond tatraliste valmis viljad pruunikad. valmistamiseks. sugukonnast. Spargel ehk Taimel on lühikeste Sparglit on kahte värvi – Spraglit võib keeta ja harilik aspar harunemata juurtega risoom. valge ja roheline. Õite värv aurutada. Söömiseks Selle ülemisest osast varieerub rohekasvalgetest lisatakse võid või arenevad jämedad võrsed. kollakateni. Hariliku aspari sojakastet. Saab valmistada Noor võrse ehk n-ö küünis vili on punane. ühepajatoite, salateid ning sirgub maa-aluse juure küljes. lisada supile.
hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. ·Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis Juurekael: alpikann Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: epifüütsed orhideed Hingamisjuured: troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed
Kaltsiumist sõltuvad molekulid omavad peamist rolli raku adhesioonil ja diferentseerumisel. Integriinid moodustavad sideme raku sisemise tsütoskeleti ja ekstratsellulaarse maatriksi vahel. Katteepiteelide vaba pinna katted Koorik e. Krusta – kaitsefunktsioon(transitoorne epiteel kusepõies) Kutiikul – kaitsefunktsioon(hamba arengus) Mikrohatud – suurendavad raku funktsioneerivad pinda(sool,trahhea) Ripsmed – kinotsiiliad(liikuvad ja harunemata) ja stereotsiiliad(liikmatud ja harunevad) -soodustavad raku spetsiifilist tegevust Basaalmembraan jaotub basaal- ja retikulaarkihiks. Basaalkiht – sisaldab proteoglükaane,kollageen IV,lamiine, fibronektiini ja teisi glükoproteiine Retikulaarkiht- kollageen III, moodustunud retikulaarkiududest.
omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad). 26. Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed. Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina
lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25.Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad). 26.Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed. Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina
Tupp – leherootsu laienenud alus ümber varre Keeleke – kilejas väljakasve lehelaba alusel Kõrvakesed – kaks väljakasvet Lehe roodumine Lihtne – lehelaba läbib alusest tipuni ainult üks rood Dihhotoomne – rood harunevad kaheks Võrkjas – üks või mitu pearoodu moodustavad harusid, mis liituvad tihedaks võrgustikuks Rööpne ja kaarjas – lehelaba läbivad alusest tipuni mitu ühesugust harunemata roodu; ühel juhul rangelt paralleelselt, teisel juhul kaarjalt Lehtede kuju Lihtlehed – üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed – koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena – algul lehekesed, hiljem roots. Lihtlehed – terved lehed
valgeanso.ee/index.php? page_id=178&lang_id=et&sid=f3172095bf6329cb9e389e1dc4e5bdde&nocache =1307401789 1.9 Kukekannus (Delphinium) Konkreetne liik: Kõrge kukekannus (Delphinium elatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 1,5 meetri kõrgune, ruumi vajab kuskil 40cm Taime välislaadi kirjeldus: tugeva varrega tornikujuline püsik Lehed: Lehed on suured, kolmetised kuni viietised hõlmjagused. Õied või õisikud: Õied on lillakassinised, väikesed, 1,5...3 cm läbimõõduga, tumeda silmaga harunemata või lopsaka kasvu korral harunenud kobarõisikus Liigi eritunnused: mürgised, on üsna tavaline vanades aedades Kasvukoha nõuded: Eelistab päiksepaistelist kasvukohta, kuid talub ka poolvarju. Kasutamine haljastuses: soolotaimena aedades, oma kauni värvivalikuga õisikute tõttu väga kauni väljanägemisega. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/82 http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/liigid/pusikud/kukekannus/ http://www.eliseaed.ee/
suurt eospead. Sporangiumid asetsevad lehe alusel koopas Eellehed tugevasti redutseerunud 26. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed hmk ositaimed Equisetophyta Levinud kogu maailmas, enamus põhja-poolkeral Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad. Oksad varrel männasjalt, enamasti harunemata Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Juhtkimbud kollateraalsed Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes Eosed eospeades. Eelleht maapealne Klass PSILOPSIDA raagraikad = hmk raagraigastaimed Kolm perekonda (90 liiki), üks levinud ainult Malaisias ja Polüneesias, teised – maokeel ja võtmehein - kogu maailmas Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks: eoseid kandev fertiilne osa ja assimileeriv steriilne osa
kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured:
kõrrelistel. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) – viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed
ühed isendid kannavad ainult isasõisi ja need on valkjad; teised jälle kannavad emasõisi ning need on punakad. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: kasvab kogumikena kuivadel metsalagendikel ja metsaservadel nõmme-, palu- ja loometsades. Kassikäpp on kuni 25 cm kõrgune, mitmeaastane viltkarvane rohttaim. Tema alumised lehed moodustavad juurmise kodariku, varrelehed on lõhestumata, süstjad ja kinnituvad vahelduvalt varrele. Vars on harunemata, sirge, valgete viltkarvadega. Korvõisikud kinnituvad 4-10 kaupa varre tipule tiheda kändana, taim hakkab õitsema mai keskel ja võib õitseda kuni augustini. Oma nime on taim saanudki õite järgi, mis tõepoolest meenutavad väikese kassi käpakesi. Viljad valmivad juuni lõpust juulini ja levivad tuulega. Kassikäpa seemne idanedes kasvab ühe taime ümber aja jooksul terve koloonia ja kõik taimed selles on ühte sugu, sest nad on
25. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed Klass Equisetopsida = hmk ositaimed Equisetophyta Levinud kogu maailmas, enamus põhjapoolkeral Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis Üks sugukond ühe perekonnaga: sugukond osjalised Equisetaceae perekond osi Equisetum Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad. Oksad varrel männasjalt, enamasti harunemata Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Juhtkimbud kollateraalsed Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes Eosed eospeades. Eelleht maapealne Klass PSILOPSIDA raagraikad = hmk raagraigastaimed Selts Ophioglossales maokeelelaadsed Sugukond maokeelelised ( Ophioglossaceae ) Kolm perekonda (90 liiki), üks levinud ainult Malaisias ja Polüneesias, teised – maokeel ja võtmehein kogu maailmas Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks:
peamiselt feerula- ja p-kumaarhapet, mis on seotud polüsahhariididega estersidemetega, Kaneelhappe derivaadid muudavad selliste taimede rakuseinad UVs fluorestseeruvateks. Naaber GAX ahelatele seostunud feerulahappe jäägid võivad omavahel anda ristsidemed fenüül-fenüül tüüpi või fenüül eeter sidemed ja tekitada täiendavaid ristsidemeid (feraksaanid) II kommeliinitüüpi üheidulehelised. Sisaldavad tselluloosi ja GAX. Harunemata GAX ahelad seovad erinevad tselluloosi fibrillid vesiniksidemetega, harunemisel Ara ja GlcA liitumine takistab vesiniksidemete teket. Seda tüüpi rakuseinad on pektiinide madala sisaldusega. Samuti on vähe struktuurseid valke, kui rohkesti kaneelhappe derivaate 25. Kuidas määrab tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas rakkude venivuskasvu suuna Raku kasvu suund on määratud tselluloosi fibrillide asetusega rakuseinas.
kreemikad, kuni 3 cm läbimõõdus. Õitseb juuni lõpus ja õied on väga tugevalt ning meeldivalt lõhnavad (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 26.2 Hooldus Ebajasmiinid ei vaja väga palju hoolt. Põhiline hooldus mida nad vajavad on tagasilõikamine või okste harvendus. Lõigatakse tagasi päraste õitsemist suve keskel, õitsenud vanemate okste üldarvust lõigata välja 1/4-1/3. Ebajasmiinidel kasvavad sageli juurekaelalt pikad üheaastased harunemata oksad – nendest tugevamad kärpida poole võrra. Ülejäänud nõrga kasvuga üheaastased peened oksad tuleks põõsast välja lõigata (Aiaidee). Et tervet põõsast uuendada, tuleks põõsas mullapiirilt maha võtta, kuid uuesti õitsevat põõsast näeme jälle umbes 2-3 aasta pärast (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). Kuna nad on väga külmakindlad, ei vaja nad katmist. Taluvad hästi varju ja õitsevad ka varjus
RsmA reguleerib. 14.6. Biofilmi maatriks Eksopolüsahhariidid on maatriksi peamine komponent. Paljude bakterite jaoks lausa hädavajalikud, et biofilmi moodustada. Kuigi polüsahhariid-miinus tüved on võimelised agregeeruma ning moodustama mikrokolooniaid, küpset biofilmi neil ei kujune. Polüsahhariidid moodustavad ka peamise kaitse peremehe rakkude, antibiootikumide ja antikehade eest. Eksopolüsahhariidid on tavaliselt pikad harunenud või harunemata ahelaga polümeerid, mille mass on 0,5-2 106 daltonit. Enamjaolt on heteropolüsahhariidid, kuid ka homopolüsahahriidid on levinud. Enim on uuritud P. aeruginosa alginaati, mis koosneb uroonhappe jääkidest. Pealegi pole alginaat põhiline ja tähtsaim eksopolüsahhariid Pseudomonas'tel, vaid Pel ja Psl polüsahhariidid. Rakuvälised valgud. Biofilmi maatriksis esinevaid valke võib jagada kahte rühma: ensüümid ning struktuurvalgud. Ensüümid on seotud biofimi
annaabi.ee 
