Automaatikainstituut Kava teemal "Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine" (W. B. Yeats) Koostaja: Tallinn 2011 "Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine" (W. B. Yeats) Eesmärk: Selle essee eesmärk on arutleda hariduse eesmärkide ja kasutusel olevate hariduse andmise viiside üle ning panna inimesi mõtlema, et kuidas muuta tänapäevane haridussüsteem moodsamaks ja efektiivsemaks. Põhisõnum: Hariduse andmise eesmärk peaks olema inimeste talentide esiletoomine/stimuleerimine, mitte inimeste nö. "täitmine" teadmistega. Praegune süsteem ei soosi seda. 1. Sissejuhatus 1) Elame 21. sajandis ja ennast elatada on võimalik väga paljude erinevate tegevustega (rohkematega kui kunagi varem) 2) Haridussüsteem on ühiskonna arengust maha jäänud ja vajab kiiremas korras reformeerimist või lausa uut ülesehitust.
Keerulistel aegadel peab haridussüsteem säilitama oma konservatiivsuse. Maria Lindmäe 12.C Kui haridusministrid võivad vahetuda iga uue valitsuse võimuletulekul ning tihedaminigi, siis haridussüsteem nõnda tihti ei muutu. Demokraatia, mis peidab endas arvamuste pluralismi, sõnavabadust ja mitmeparteilisust, takistab rutakate ning läbimõeldamatute otsuste vastuvõtmist.Hariduspoliitikast sõltub noorte tulevik ning noorte käes on iga riigi saatus ja seepärast on haridussüsteem oma olemuselt nagunii konservatiivne. Praegusel hetkel, mil Eesti haridussüsteem lebab nii Euroopa kui meie oma asjatundjate sõnul kriisis, oleks hea teatud uuendusmeelsus.
Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1. Algharidus – klassid 1-6 vanuses 6-12 2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15 3. Gümnaasiumid – klassid 10-12 vanuses 15-18 Klassides 8. - 12. on suurem väljakukkumise protsent meessoost õppijatel (4,5%, naistel 1,7%). Ning gümnaasiumi lõpetab rohkem naissoost isikuid
Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem u...
Brasiilia haridussüsteem ja inimeste väärtused, väärtushinnangud Haridussüsteem : Haridussüsteem on jaotatud kolmeks põhiharidus; kesk- või keskeriharidus ja kõrgharidus bakalaureuse või magistriõppes. Brasiilias jagunevad koolid kaheks piirkonnakoolid ja erakoolid. Erakoole loomulikult kõik pered enda lastele lubada ei saa. Huvitav on see, et inimesed, kel on olnud võimalus õppida erakoolis, ei pea seda tasemelt sugugi paremaks kui näiteks Eestis. Brasiilia haridussüsteemi prioriteediks peetakse reaalaineid ehk siis keemiat, füüsikat, matemaatikat aga ka bioloogiat
Fourth level Fifth level Aastakulud kokku arvestatuna ühe õppija kohta Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Islandis on 4-tasemeline haridussüsteem 1) Alusharidus (leikskóli) ehk lasteaiad. 2) Kohustuslik põhiharidus (grunnskóli). 3) Keskharidus (framhaldsskóli). 4) Kõrgharidus (háskóli). Alusharidus 1-6 aastastele lastele Lasteaiad on nii riigi kui eraomandis Lapsevanemad maksavad osaliselt selle eest Võivad lasteaias olla 4-8 tundi päevas Lapsi on rühmades 18-24 Noorem ja vanem rühm Põhiharidus Kohustuslik Kooli minnakse 6-aastaselt Lõpetab põhikooli 16-aastaselt
õpingute jätkamisel formaalharidussüsteemis. Õppeasutust iseloomustab õpetajate omavaheline koostöö ning partnerlus kodu ja/või kogukonnaga, õppetegevuse pikaajaline planeerimine. Hariduspoliitiliste otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel on vähenenud riigi roll, tõusnud äri- ja kolmanda sektori tähtsus. Otsuse kujundamise protsessides osalevad vastutustundega tööandjate, töövõtjate, lastevanemate ja teiste kodanikualgatuslike huvirühmade esindajad. Eesti haridussüsteem on ühtne, õpetamine eri keeltes ei tähenda erinevust õppe sisus ja hariduse kvaliteedis. Kohustusliku tasemeõppe raames omandatakse eesti keel tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes. Väärtustatakse eesti keele säilimist ja arengut ning rahvusteaduste viljelemist ja arengut. Haridussüsteem kujundab ja soodustab sallivust ning avatust teiste kultuuride suhtes, ühise teabevälja taastootmist ja kultuurilist mitmekesisust.
Bangladesh Koostanud: Aljona Kubantseva 2009.a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb l...
noorikut, kellel on omandatud haridussüsteemile vastavad teadmised. Raske on otsustada kas tegu on sel juhul eluküpse või vähese reaalsustajuga inimesega, kuid kindel on see,et haridussüsteem määratleb suuresti ära gümanisti küpsuse. Seega tuleks esmalt küsida, kas hetkel haridussüsteem tagab meile piisava eluküpsuse, võttes eluküpsuseks mitte ainult faktteadmised, vaid ka kogemused. Lisaks tuleks vaadelda millest tuleneb küpse ja ebaküpse õpilase erinevus. Eesti haridussüsteem on iseenesest üsna laialdane. Kohustuslikeks õppeaineteks on nii kunst, mis peaks arendama me loomingut kui ka matemaatika,mis peaks arendama meie reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad, teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua paljusid aspekte, mida üritatakse inimestesse läbi selle süsteemi sisendada, kuid leian et siin tekib kerge vastuolu. Nimelt, meil on
õpitulemuslikkuse hindamisprogramm. See hindamisprogramm annab võimaluse saada teada kas õpilased on valmis tuleviku väljakutseks, kas nende pädevus võimaldab tulevikus edukalt toime tulla, kas õpilased duudavad tulevikus nii majanduse kui ka ühiskonna loovliikmena. Tulemused annavad pildi ka selle kohta, kuidas õpilased on võimelised analüüsima, põhjendama ja suhtlema, lugeda artikleid ja saada sisust aru, tõlgendada graafikuid jne. PISA on kõige suurem rahvusvaheline haridussüsteem. Need uuringut toimuvad iga kolme aasta tagant. Uuritakse 15-aastasi õpilaste teadmisi ja oskusi, kis näitavad nende valmisolekut täiskasvanu eluks. Hindamine toimub kolmes valdkonnas: lugemine, loodusõpetus ja matemaatika. Samuti õpilaste kohta kogutakse taustateavet, perekonna ja koolikorralduse kohta, mis võib aidata leida põhjused tulemuste kohta. PISA uuringut näitavad osalevate riikide haridussüsteemi efektiivsust, tugevusi ja nõrkusi. Soome edu PISA uuringutes
Kas Eesti haridussüsteem vajaks muutmist ? Lugupeetud kuulajad. Tihti virisevad õpilased ja ka täiskasvanud kooli korralduse vastu. Aga kuidas siis Eesti koolisüsteem teiste riikide omadega võrreldes tundub ? Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: algharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Laps peab minema kooli 7 aastasena ja õppimine mine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eesti on väga tihe kooli programm. Õpilastele antakse kodus rohkesti ülesandeid, liigutakse kiiresti edas, sest materjali on väga palju. Õpilastel jääb tihti vähe aega tegeleda oma hobidega ja veeta aega sõradega, sest koolipäevad on
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva.
Miks ma ei tahaks elada Liliputtide maal? Jonathan Swift on kirjutanud raamatu ,,Gulliveri reisid". Selle raamatu esimene osa jutustab Gulliveri seiklustest Liliputtide maal. Miks mina ei tahaks elada Liliputtide maal? Põhjuseid, miks ma ei tahaks elada Liliputtide maal, on mitmeid. Lugedes raamatut, mõistsin, et liliputlaste haridussüsteem ei ole just kiita. Lapsed lähevad kasvatusmajadesse juba 20 kuu vanuselt. Kuna Liliputtide maal vanemaid ei usaldata, siis lapsi saavad nad külastada kõigest kaks korda aastas. Sellel maal oleneb haritustase enese seisusest, mida vaesem, seda halvem haridus (st, et koolis ollakse lühemat aega). Eraldi kasvatusmajad on meessoole ja naissoole. Õpilased ei või suhelda teenritega, vaid peavad oma lõbustusi harrastama ikka suuremates või väiksemates gruppides mõne kasvataja juuresolekul.
Selge see, et õpetajal ei ole võimalik viimsele kui ühele õpilasele individuaalselt pühenduda, kuid seda probleemi saaks mitmel moel lahendada. Esiteks oleks õige jaotada õpilased rühmadesse ning seda vastavalt nende tugevusele aines, mitte tühipaljalt nimekirja alusel. Samuti on tänapäeva info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia niivõrd palju arenenud, et see on loonud võimalused anda igale õpilasele tema personaalne õppimise aeg, iseasi on aga see, millal haridussüsteem sellele arengule järele jõuab ehk hakkab neid uuendusi ennastmuutvalt kasutama. Tänapäevased IT-lahendused toetaksid õpilasi oma võimetele kohandatult õppima. Mina leian, et haridussüsteem on liialt kinni nii-öelda vanades tavades, mis muudavad koolipäevad üksluiseteks, tüütavateks ning igavateks. Koolipäevi tuleks rikastada uudsete õppelahendustega, mida 21. sajandil meile tohutult palju pakkuda on. Samuti tuleks välja
mõistavad eestikeelsele õppekavale ülemineku vajadust. Lõhe vene ja eesti koolide õpilaste eksamitulemuste vahel on suur, kuid mitte ületamatu. Iga aastaga nähakse üha rohkem vaeva õpilaste võrdsustamise ning ühiskonnaks parema ettevalmistamise nimel. Vene koolide väiksema õppeedukuse põhjuseid on mitmeid, alustades õpilaste endi mittemotiveerituse ja lõpetades piisavalt professionaalsete õpetajate puudusega. Hetkel on Eesti haridussüsteem liikumas võrdse ja meeldiva ühiskonnatüübi poole, kus võrdsed võimalused on nii eesti kui vene noortel.
Ülikoolid on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. - otsustajateks sellistes kohtades on ka inimesed, kes pole reaalses elus päevagi õpetajana töötanud. - Haridussüsteemi kirumine on teema, millega poliitikud hea meelega tegelevad ja seda erinevatel põhjustel. Peamine põhjus on see, et kõik on kunagi koolis käinud ja seepärast arvavad, et seda asja nad tunnevad. Eestis on vertikaalselt tsentraliseeritud haridussüsteem. Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu tasandil juhivad haridussüsteemi Riigikogu, Vabariigi Valitsus ning Haridus- ja Teadusministeerium. Oma kindel roll haridussüsteemi juhtimises on maakonnal, kohalikul omavalitsusel, haridusasutusel. Haridussüsteem ise on ühtne (1 õppekava, kutsehariduse väike osakaal, riigieksamid). Haridussüsteemi korraldus ja põhimõtted sätestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduses. Haridus- ja Teadusministeeriumi
filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant B 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele
perekndlik päritolu loeb. (alahindas kooli taseme rolli) Hariduslik ekspansioon hariduse suurenev lemik, keskm haridustase inimestel kõrgem Haridus funktsionalism ja konfliktiteooria Funktsianolistlik e inimkapitali teooria(Bevker, Parsons) Koolis valmistatakse inimesi ette ühiskondlikke tööde jaoks. Koolis omandatakse edasiseks eluks vajalikud teadmised. Kõrgema haridusega inimesed-> suurem inimkapital -> on paremini ette valmistatud -> parem/tasustavam töö. Haridussüsteem aitab kaasa ühiskonna efektiivsele funktsioneerimisele, inimesed paigutatakse neile sobivatele töökohtadele. Konfliktiteooria (Collins, Bowles, Gintis) Hairdussüsteem on selleks et domineerivam klass saaks edasi domineerida. Varjatud teema töölisklassi nortele sisendataks ekuulekust, keskklassi noortele iseseisvust. Haridussüsteem toodab ebavõrdsust. Kõrghariduse ülepakkuine kõrgharidustega inimestel pole enam suurt eelist
Kas te ei leia, et fakt, et me üldse peame rääkima õpimotivatsiooni puudumisest, on märk sellest et midagi on totaalselt valesti? Mina kui kooliõpilane, näen igapäevaselt seda, kuidas õpilased saabuvad kooli tüdimusega ning lähevad tundidesse vihaga, sest neil puudub tahe õppida. Ma usun, et ei leidu ühtegi väikest last, kes ei sooviks kooli minna, kuid kahjuks aastatega see tahe kaob. Kas see ei ole märk sellest, et meie haridussüsteem on läbimõtlemata ning ehitatud üles õpilaste seisukohtadega arvestamata? Igalpool räägitakse, kuidas kooliaastad peaksid olema inimese elu parimad aastad, kuid miks tahetakse neid aastaid meie jaoks ära rikkuda. Iga inimene on unikaalne ning eriline, kuid ometigi üritatakse iga isiku erilisust rikkuda sellega, et kõiki õpetatakse sama malli järgi. Kunagi mõeldi välja ained, mida inimesed kindlasti
Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe.
Kihutuskõne Tervist lugupeetud klass ning õpetaja! Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui muutused toimuksid pidevalt ja vähehaaval, siis oleks õpilased ja ka ühiskond rahulikum ning parem
Uute õpetajate töölemeelitamiseks tuleks luua Noorte õpetajate tugi- ja sisseelamissüsteem, mis hõlmaks riigipoolset toetust töökoha leidmisel, elukoha otsimisel ja osaliselt selle eest tasumisel. Probleemid ei peitu aga ainult õpetajas, muutma peaks ka üldisemat haridussüsteemi ja õpilaste suhtumist kooli. Tänapäeva noor on ennekõike enda eest väljas, teda kirjeldavad hästi Prantsuse kuninga Louis XV sõnad: "Pärast mind tulgu või veeuputus." Ehk siis meie haridussüsteem toodab individualiste, kes ei hooli põrmugi oma riigi ja ühiskonna käekäigust ja pühivad esimesel võimalusel Maarjamaa tolmu oma jalgadelt. Koolidest tuleks alustada vahepeal soiku jäänud rahvuspatriotismi lõkkele puhumist. Võib- olla, kui noorel koolilõpetajal oleks Isamaa pisutki armsam, ei jätaks ta teda nii kergekäeliselt maha, kui välismaal tekib võimalus pisut rohkem mammonat teenida. Isamaa-armastust koolis kasvatada ei ole
Mida kumbki periood on andnud kaasajale? Antiikse ja keskaegse hariduse eesmärgid olid paljus sarnased eesmärk oli õpetada väljavalituid tunnetama jumala(te) poolt loodud maailma täiuslikkust ja harmooniat. Mõlemates kultuurides oli haridus kättesaadav vaid jõukate või valitud seisusest inimeste järeltulijatele. Ainult meetodid, kuidas hariduse eesmärgid saavutati olid erinevad. Antiikajal püüti harmoonia ja täiuslikkus saavutada läbi enesearenduse. 6.-5. saj. oli tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kuid keskaja mõtteviisi järgi saavutati jumalik harmoonia läbi äärmise jumalakartlikkuse - ranguse, distsipliini ja hirmu abil. Ka tänapäeva koolist ei taha keskaegne hirmu abil õpetamise meetod veel kaduda. Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse
Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school) 15-18 No or Vocational school 12-15 Junior middle school Yes ...
PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, ro...
aastat riiki. Olid vaid selle laadsed. 1648. sõlmiti Westphali rahu lõpetati 30. aastane sõda. Selle lepinguga tunnustati esimest korda kaht iseseisvat riiki: Sveitsi ja Hollandit. Sellest ajast hakkasid pead tõstma rahvusriigid. Valitsusaparaat: 1. Maksude kogumise süsteem 2. kohtuvõim 3. politsei 4. diplomaatiline korpus Tavaliselt on riikidel: 1. sotsiaalsüsteem 2. sõjavägi 3. tervishoiusüsteem 4. haridussüsteem 5. ... Poliitilised reziimid Peamiselt vaadatakse, kui palju on valitsejaid ja võimu ulatust. 1. DEMOKRAATIA palju valitsejaid, võimu ulatus pole suur 2. AUTORITAARNE monarhia; fassaadium; huntad(sõjaväeline võim) 3. TOTALITAARNE poliitiline võim väga suur.
põllutöömasinaid. ENSV industrialiseerimine- põlevkivitööstuse spetsialiseerumine, masinaehituse areng, tööstusliku kalapüügi laienemine, rohkem tähelepanu metalli- ja tekstiilitööstusele, võõrtööjõu sissetoomine. Demograafilised probleemid- migrantide sissevool, mille tagajärjel eestlaste osakaal vähenes; põliste ja migrantide suhete pingenemine; sisserändajate eelised(korteripol, paremad elu- ja töötamistingimused ; dubleeritud haridussüsteem. Põllumajanduse areng:1950:põllumaj saaduste müüginormide alandamine, tõsteti varumishindu, vähendati abimajapidamiselt võetavaid makse, kolhoosnikele maksti osaliselt rahastoibumine. 1960: põllumaj spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi kindla põllumaj saaduse tootmisele, maisikasvatus. 1970: suurmajandite ja farmide loomise aeg, mõningad maj näitajad paranesid, olme-, elutingim paranemine, stagnatsioon. Tööstuse ekstensiivne arendamine: palju
Kontrolltöö 1. Venemaal on demokraatlik monarhia. Ainuvalitsejal on absoluutne võim, kuid valitseja valitakse demokraatlikul teel ehk rahva poolt. Samuti saavad inimesed ise valida valitsuse, kes hakkab riigielu korraldama. 2. Parlamentaarne vabariik- valitsemisvorm, kus riigipeaks on president, kuid riigipea võib ka puududa. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Presidentaalne vabariik- demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president. Minu hinnang: Parlamentaarses vabariigis riigipeal on vaid esindusfunktsioon ning olulisem on parlamendi kanda. Minu arvates selline variant on parem. Presindentaalses vabariigis aga president on kõige tähtsamal kohal ning loeb see, mida tema otsustab. See ei ole hea, sest mida rohkem inimesi otsustab ja aru...
· Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu) Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele otsetoetusi ehk dotatsioone. Kapitalism = turumajandus Mida see sõna tähendab? . ladina keelest capitale , mis tuleb omakorda sõnast kaput [(lehma)pea] Üldisemas mõistes igasugune liikuv ja liigutatav omand. ,,kapital" kui raha või fonf tuli kõnepruuki 12. 13.saj. Kapitalismist hakati rääkima 18-19.saj.
Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks Majandus Kiirestion kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv . Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Haridus Hispaania haridus ei ole muude Euroopa riikide omast palju erinev. Nende haridussüsteem on jagatud tasemeteks nagu ka paljudes teistes riikides: lasteaed, algkool, põhikool. Erinevused hariduses võivad põhiliselt olla kohalike keelte õpetamises, kirjanduses jne; samuti teatud õppekavades detsentraliseerimise tõttu. Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. TÄNAN KUULAMAST!
1. Saavutused ja ohud tuumaenergeetika alal (lk 70+) Ohud- hävitab palju inimesi, ülemaailmse tuumasõja oht, saavutused- tuumapommid, tuumaelektrijaamad, jäämurjad, 2. Võidujooks kosmoses a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80) põhikool 8klassi, ei tohtinud halba hinnet panna, kui õpetaja pani, siis direktor võis pahandada 8. Eesti sidemed Läänemaailmaga (lk 81) Stalini valitsemise ajal oli kogu NSV impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud, Hruśtśovi sulaajal ...
tingimata välistatud. Ka liikmesriigid ise võiksid ometi kord selgusele jõuda, mida nad Euroopa Liidult ootavad. Kas tähtsam on absoluutne maksusuveräänsus liikmesriikide tasandil või piirideta ühisturg. Mõlemat korraga saavutada on raske. TAANI HARIDUSSÜSTEEM Taani haridussüsteemi iseloomustab põhimõte, et keegi ei tohi olla teistest parem: kui õpilane saab oma ülesande varem valmis, tuleb tal rahulikult istuda ja teisi järele oodata. Haridussüsteem ei toeta silmapaistvust, palju keskendutakse grupitööle ja sellistele meetoditele, mis kaasavad kõiki õppetöösse võrdselt. Samal ajal muretsevad taanlased veidi silmapaistvate tippude puudumise pärast, mille tõttu kannatab täppisteaduste areng. Taani haridussüsteemi põhilised märksõnad on: · õppimisega pole kunagi liiga hilja alustada, haridussüsteem on alati avatud sellega (taas)liitujatele; · haridussüsteem on paindlik lihtne on uuesti õppima asuda, kerge
Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago Keel Hispaania Rahaühik Peeso ( CLP ) Ajavöönd maailmaaeg 4 Riigihümn Himno Nacional Seadusandlik kogu asub Valparaisos
lõimumine ja keeleõpe oluliselt kiiremini kui hilisemas eas ning just selle tõttu tuleks kogu integratsiooni rahad esialgu suunata ühtse eesti keelse haridussüsteemi loomisle. Mänguplatsil ei ole sõpruse loomise eelduseks rahvuslik enesemääratlus. Autor toob välja, et palju Eesti muukeelsed pered juba üritavad oma lapsi panna eesti keelsetess koolidesse, et nende elu muuta võimalikult lihtsaks võiks ka Eesti riik kaasa aidata. Näitena kasutab Vallikivi Inglismaa haridussüsteem, mis on suutnud kõikidele rahvusgruppidele tagada võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saamiseks ilma, et nad oleks kaotanud oma rahvusliku identiteedi. Leian, et antud probleem Eestis on vägagi aktuaalne. 1999. aastal bakalauruse lõputööna valminud Tartu Ülikooli Sotioloogiateaduskonna üliõpilase Maria Püvi uurimustöös on autor pakkunud muukeelsele elanikkonna arenguks neli suunda: assimilatsioon, integratsioon, konfrontatsioon ja separatsioon
isegi rahvusliku sümbolina. Näiteks tema ,,Mu isamaa on minu arm". See on luuletus, mida teab vähemalt iga teine eestlane peast. Kui mõnel üritusel seda loetakse, tuleb nii mõnelgi pisar silma. See näitab, et Koidula looming on tõesti igale inimesele meie riigis tähtis. Mõlemad nimetatud luuletajad on andnud Eesti kirjandusele väga suure osa. See on midagi, mille eest ei suuda kunagi eestlased väärikalt tasuda. Rahvuslikul ärkamisajal loodi eesti keelne haridussüsteem. Kindlasti on see kõige tähtsam osa Eesti riigis, sest ilma keeleta pole tegelikult ka rahvast. Aleksandri kooli rajamisega hakati haridust andma esimest korda eesti keeles. See aitas kaasa meie keele levikule ning arengule. Ilma selleta poleks meie praegune emakeel selline, nagu ta on, ja kes teab, ehk poleks eesti keelt üldse enam praeguseks ajahetkeks olemas. Kindel on see, et tollane uus haridussüsteem on aidanud kaasa meie keele olemasolule.
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes
5 negatiivset ja positiivset fakti NSVL kohta. POSITIIVNE · Jossif Stalin tegi NSV Liidust Suure Isamaasõja võitmise järel tohutute ohvrite hinnaga teise juhtriigi USA kõrval ja Leonid Breznevi ajal 1970. aastate keskel saavutas NSV Liit oma suurima vägevuse · Stalinit nimetatakse NSV Liidu kõige edukamaks juhiks. Stalini peamiseks teeneks loetakse NSV Liidu piiride laiendamist ning rõhutatakse, et riik saavutas endise Vene impeeriumi mõõtmed ning kohati isegi ületas neid. · Stalini tegudest tõstetakse esile teaduse arengut, tööpuuduse sisulist kaotamist ning majanduse industrialiseerimist ja kultuurirevolutsiooni, mille tulemusena "tekkis NSV Liidus maailma parim haridussüsteem". · NSV Liidu viimase liidri Mihhail Gorbatsovi valitsusajast rääkides on 2 positiivsettegurit: külma sõja lõpp ja üleminekut turumajandusele. · Märgitakse, et Nõukogude võim oli Gorbatsovi tul...
viitmise viis? Kaubanduskeskustes võivad olla paljud sinu sõbrad, kuid kui sinna minnakse ei tehta seal midagi. Paljud mu sõbrad, kes on oma aega kunagi kaubanduskeskustes viitsid, räägivad, et see oli üks periood nende elust, kus nad arvasid et see on väga huvitav. Kuid nüüd, kui nad sellele ajale tagasi vaatavad saavad nad aru, kui tobe see oli. Kas on mõtet peale oma pikka koolipäeva minna kesklinna, kui vaba aega on niigi vähe. Meie haridussüsteem on väga pingeline ja kui kogu vabaaeg läheb kesklinna siis pole mõtet vinguda selle üle, et ei ole piisavalt aega, et tegeleda kooliväliste asjadega. Paljud lapsed lähevad kesklinna koos oma sõbradega, järelikult, kui sa valid endale sõbrad, kes tegelevad vabal ajal millegi kasulikuga siis võibolla lähed sa nendega koos hoopis sportima või laulma. Kesklinnas on peale kaubanduskeskuste veel mitmeid kultuurseid asutusi, nagu kino või teater. Teater on väga hariv ja
lähtudes sellest, riigi üleüldist heaolu. Selle arvestamisel vaadatakse sündimust ja suremust, haridus taset ja elujärge. Elujärge mõõdetakse SKP ehk sisemajanduse koguprodukti abil. Turvalisus avaldub kahes osas majanduslik ehk materiaalne ja sotsiaalne, mis sõltub inimesest endast. Majanduslik turvalisuse saab tagada riik. Üheks suureks teguriks on näiteks kulude jaotamine õiglaselt vastavalt inimeste toimetulekutele. Muidugi loeb ka tervishoid ja haridussüsteem. Viimane tagab inimeste edasi arengu. Sotsiaalne turvalisus on tihedalt seotud majandusliku turvalisusega. Kui inimene saab hea hariduse on ta võimeline tegema objektiivsemaid otsuseid. Tänu sellele on inimesel suurem võimalus olla toimetulev kodanik. Tulemusena suureneb inimese elukvaliteet. Iga ühe jaoks on turvalisus ja heaolu väga olulised. Kui ei tulda toime majanduslikult langeb kindlustunne. Suureks probleemiks on vaesus, sotsiaalse probleemina. Vaesuse all
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist
56. kodulinn 57. seltsiv - 58. linnavalitsus - 59. Vene vanasõnad 60. värviline purskkaev 61. Eesti kodakondsus 62. lõputunnistus 63. pärast kooli lõpetamist 64. linnad - 65. rippsild 66. sampoon - 67. suitsusaun , 68. käima - 69. Vene köök 70. keskharidus 71. pannkoogid (õ) - 72. bussijaam 73. Vene muinasjutt 74. emakeel 75. infrapunasaun 76. vigade parandus 77. vene keel 78. Vene roog 79. haridussüsteem 80. tugev eesti perekond 81. lasteaed , 82. kutsekool , ( ) 83. ülikool - 84. kutseharidus 85. rakenduslik kõrgharidus 86. õppimine - , , 87. lõpueksamid 88. koolieksamid 89. elukutse valik 90. erialad - 91. ametikoht - 92. töötu 93. töötud - 94. õpetaja (2) , (, ) 95. sportlane (2) , (, ) 96. laulja (2) , (, ) 97. lendur (2) , (, ) 98. kirjanik (2) , (, ) 99. andmed - 100. õppeasutused 101
Statistika kohaselt lahkub Eestist kõige enam inimesi Soome kus igal aastal leiab uue kodu enale rohekem kui 5000 eestlast. Väga palju lahkutakse Eestist ka Suurbritanniasse ning Sakamaale, samuti ka Rootsi ning Norra. Nendesse riikidesse lahkutakse enim, sest palgatase on kordades kõrgem kui Eestis ning tihtipeale ongi just see väljarände põhjustajaks. Soome, Rootsi ning Norra minevad Eestlased peavad väga tähtsaks ka seda, et näiteks Soome haridussüsteem on üks maailma parimaid ning see tagab nende lastele tulevikuks hea hariduse ning samuti on need riigid ka ühed maailma juhtivatest heaoluriikidest. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi ning selle riigi elatustase on kõrge. Kokkuvõtteks ütleksin, et eestist lahkub igal aastal palju rohkem inimesi kui tuleb sisse ning selle põhjuseks on parema elukvaliteedi, palgataseme ning haridussüsteemi leidmine mujal maailmas
„Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest?“ Mis juhtub kui kool laiali saadetakse? Kuidas hakkavad käituma õpetajad? Mida hakkavad tegema õpilased? Kas inimesed kaotavad oma loovuse? Inimkond on enamus oma ajaloost tulnud toime ilma haridussüsteemita. Antiik Kreeka ajast kuni keskajani puudus haridussüsteem täielikult. Keskajal kujunes pedagoogika välja niiviisi: Õpetajateks olid meistrid, kes kasvatasid oma õpilasi visalt, see oli noorte endi soov õppida. Eelkõige võttis meister õpilase selleks, et temast hea käsitööline teha. Meister tegeles oma õpilasega individuaalselt, õppides tundma ta karakterit. Selline õpetamissüsteem on ühiskonnale minu arvates sobilik. Ilma karakterita õpetajad, kes on kinni vaid reeglites, õppesüsteemis, ei jätkaks oma tööd vabatahtlikult
on saadud sotsiaalmaksust erinevate riskide leevendamiseks (vanadus, invaliidsus, toitjakaotus, haigus, töötus) ning kriitilises vaesuses olevate inimeste ja perede (eelkõige lasterikkad pered) abistamiseks. Kõige enam kulutatakse sotsiaalpoliitikas tervishoiule, vanaduspensionile, töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele. Kas tehtavad kulutused tagavad Eesti sotsiaalpoliitika toimimise? Eesti haridussüsteem on jäänud ajale jalgu. Meie haridussüsteem võtab lapsed, tahub ja lihvib neid seni, kuni igasugune nurgelisus on kadunud, ning siis saadab nad ühiskonda laiali. Koolis ei tehta erandeid ning kõik saavad sama ainet ühtemoodi aastast aastasse, nii et kõik, kes koolist tulevad, on kui ühe puuga löödud. Ja seda juba aastakümneid, sealjuures kahtlemata, kas see süsteem ehk aegunud pole. (Teidla-Kunitsõn 2013) Toodetakse noori, kes ei suuda asju siduda, kokku viia. Kuna neil puudub selline võime, siis on neil raske omandada
Hariduse ja õnnelikkuse seosed Tänu haridusele on võimalik elus palju korda saata. See aitab meil tänapäeva ühiskonda sobituda, tööd leida ning majanduslikult hakkama saada. Kui esmased vajadused on kaetud jõuab järg ka emotsionaalsete vajaduste kätte ning nende rahuldamisega võivad hätta jääda ka pealtnäha edukad inimesed. Üldiselt levinud arvamus, et targad inimesed on ka õnnelikumad, ei ole alati tõsi. Praegune haridussüsteem keskendub noorte harimisele aladel, mis on suures osas kindlaks määratud juba antiikajal. Selliseid matemaatilisi või kirjanduslikke teadmisi saavad koolis käijad rakendada ehk oma tulevastel tööpostidel, aga suhetest, emotsioonidest ja muust sellisest koolis juttu kauaks ei jätku. Need vähesed tunnid, mis üritavad lapsi edasiseks eluks ette valmistada on paraku alahinnatud nii laste enda, kui ka süsteemi loojate poolt. Nii peavadki ellu astujad katsetama ja ise leidma oma tee vaimse ...
Kriteeriumid Püsivus ja kindlus Komperentsus Piirangud Ideoloogilised kultuurilised Õppimine on sügavalt individuaalne protsess, mis 1. Toimub ühiselt loodavad ruumis (füüsiline, virtuaalne), kus võetakse ühine vastutus 2. Seisneb isiklikes kohtumistes, kus vanus ei oma tähtsust Erinevad haridussüsteemid 1. Formaalharidussüsteem ehk täissüsteemne harius (koolid) 2. Informaalne haridussüsteem ehk täiskasvanu- ehk vabaharidus (huviringid) 3. Nonformaalne haridus (ise õppimine) Elukestev õpe on oluline igas variandis Õpetamise eesmärgiks on ennastjuhtiv õppija. Peamine haridusfilosoofiline probleem seisneb selles, kas inimeses tekib ennastjuhtivus või mitte. Selle teke on vaadeldav läbi nelja tasandi: Õpilane Õpetaja Meetod Sõltuv Autoriteet, treener Loeng
Lugemine on üks suur osa meie elust, ilma lugemisoskuseta ei saagi enam tänapäeva maailmas hakkama va. Arengumades, kus puudub haridussüsteem ja inimesed ei oska kirjutada ega lugeda. Lugejaid on erinevaid ja kõik mõistavad ning tajuvad teksti omamoodi. Mina enda arvates ei ole eriti hea lugeja kuid see oleneb sellest mida ma loen. Koolis õpikut lugedes lasen silmaga lihtsalt üle üritades leida midagi kasulikku, mida hiljem ära kasutada. Mõttega loen kasutusjuhendeid, õpetusi, toidurepsete jne, sest mitte tähele pannes võib see hiljem kaasa tuua ajakulu või millegi ebaõnnestumist. Selles arutluses püüangi leida
korraldus Eesti riigikaitse eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti riigikaitse üldine korraldus · Üksikisiku turvalisus on tihedalt seotud riigi ja ühiskonna ning globaalse julgeolekuga. · Laiapindne riigikaitse riigikaitsega on seotud erinevad eluvaldkonnad: Meditsiin Tööstus Kaubandus Kommunikatsioonid Haridussüsteem Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega? · Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed, hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet · Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud · Jõuliselt on esile kerkinud uued julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek, propaganda · Arengud on kiired: algselt madala intensiivsusega probleem võib eskaleeruda Eesti julgeolekut
protsenti) aga eriti tööl ei käi. Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad saama ainult 30 ainepunkti kogujad ja need tudengid, kes on pärit perest, kus sissetulek iga liikme kohta on väiksem kui 280 eurot kuus. Vallaline või lapseta üliõpilane arvatakse oma vanemate leibkonda kuni 24 eluaastani. (Allik, J.2013) Uurisin siia teema juurde veel pisut ka Hiina haridussüsteemi (keskendudes pigem siis teemakohaselt kõrgharidusele): Et elanikkonnale haridus tagada on Hiinas laiuv ja mitmekesine haridussüsteem. Seal on eelkoolid, lasteajad, koolid pimedatele ja kurtidele, ettevalmistuskoolid, põhikoolid, teisejärgu koolid (kus on koos noorte ja vanemate keskkool, teisejärgu põllumajandus- ja kutsekoolid, tavaline teisejärgu kool, õpetajate kool, tehnikakool ja kutsekool) ja mitmesugused kõrghariduse asutused (ülikooli ja kõrgkool, kutsekõrgkool ja lühiajalisest kutseülikoolist). Haridussüsteem (üldmudel) muutumatul kujul alates 1977-80 reformist, enne seda hulga reforme
tegevusvaldkond. Positiivseid keelehoiakuid aitab kujundada keelehoiualane tegevus. Selge on see, et keelehoiakuid ei saa kujundada lihtsalt kampaaniate abil. See on igaühe enda teha, millise keelega ühiskonnas ta oma järeltulijad üles kasvatab. Aga kui soovime efektiivselt kujundada keelehoiakuid, tuleb peatähelepanu pöörata identiteediarendusele. Kuid identiteediarendus ei ole ainult üldhariduse ülesanne, see on palju avaram. Kuid vaieldamatult on haridussüsteem kõige võimsam ideoloogiainstitutsioon igas keeleruumis. Näiteks võrokeelse haridussüsteemi ülesanne on levitada ja kinnistada Võro identiteeti. Samamoodi eestikeelse haridussüsteemi ülesanne on arendada eesti identiteeti ning seda ka nende hulgas, kes päritolult ehk eestlased polegi. Iga haridussüsteemi ülesanne on avardada inimeste silmaringi tänu prestiizikatele inimestele oma kultuuriruumis või püüda seda saavutada sellele kultuuri- ja keeleruumile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
