Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti sidemed Läänemaailmaga, (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

1. Saavutused ja ohud tuumaenergeetika alal (lk 70+)
Ohud- hävitab palju inimesi, ülemaailmse tuumasõja oht,
saavutused- tuumapommid, tuumaelektrijaamad , jäämurjad,
2. Võidujooks kosmoses
a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse
3. Sport ja külm sõda (lk 72-75)
a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha
4.Massikultuur

Eesti sidemed Läänemaailmaga #1 Eesti sidemed Läänemaailmaga #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Antsike Õppematerjali autor
Eesti sidemed Läänemaailmaga,Haridussüsteem,Muutused moes, Kole arhidektuur, Massikultuur, Sport ja külm sõda, Võidujooks kosmoses, Saavutused ja ohud tuumaenergeetika alal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Nõukogude Eesti kordamisküsimused

nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimeheks sai 1940. a J. Vares-Barbarus. Tähtsat osa etendasid julgeolekuorganid: sõja järel NKVD (1954-st aastast KGB). Sõjajärgne partei ja valitsuskaader koosnes juunikommunistidest Eesti Laskurkorpuse võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi

1920. aastate kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkust. Kirjanduses ja kunstis tekkis tohutult igasuguseid -ismé. See protsess oli alanud õieti juba enne maailmasõda, mis muuseas tõestab, et sõda polnud vana maailmakorra kadumise ainus põhjus. Üle Euroopa levis paroodiline kunstivool dadaism, mis pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstnikke. Paljud kunstnikud ja kirjanikud tajusid, et läänemaailmaga on midagi korrast ära, et see on inimvaenulik ja karm. Rahulolematus maailmaga avaldus muu hulgas nn sürrealism, mis sai alguse kirjanduses, kuid mille tipuks on kunstnik Salvador Dali tontlikud maalid. Sõjajärgsed avastused olid suured ja olulised. 1922. aastal avastas Howard Carter Egiptuses vaarao Tutanhamoni hauakambri ning võib-olla kõige olulisem avastus samal kümnendil oli terve sumeri rahva avastamine. Sumerid osutusid maailma vanimaks ajalooliseks rahvaks, kes

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Nõukogude Eesti

Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.......................................

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Eesti NSV Liidus

............................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõda taas Eestisse. Toimub kibe võitlus Narva pärast, mis kestab ligikaudu seitse kuud. Kodumaale toodi sõdima ka Eesti väeosad. 30. jaanuaril kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse

Ajalugu
thumbnail
28
docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 194. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.  BERLIINI BLOKAAD Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga

Ajalugu
thumbnail
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

PILET 1 Eesti esiajalugu ­ jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun