Rahvuslik ärkamisaeg ja Jakob Hurt (0)

Rahvuslik ärkamisaeg
Eliise Kass , 10.A
Eesti on olnud seotud väga palju erinevaid sündmuseid ning perioode , mis meie maa ja rahva ajalugu on kujundanud. Minu arvates on olnud väga tähtis just see ajalooline periood- rahvuslik ärkamisaeg. Leian, et just see on jätnud meie riigile ning rahvale kõige suurema jälje.
Eestlased on minu arvates alati olnud üsna kannatlikud ja leppinud olukorraga kergesti. Ärkamisajal minu arvamus muutus. Just siis hakkas meie rahvas näitama välja enda õiget palet, võitlema enda eest ning ja samas hakati jagama ka enda tõekspidamisi ning väljavaateid maailmaoludest. Tõusis esile palju praegusel ajal nimekaid inimesi, kes kõigele sõna sekka ütlesid. Ehk võiksingi öelda, et just selle tõttu oleme meie, eestlased, niisugusteks muutunud nagu me seda praegu oleme. Usun, et just ajalugu kujundas meie iseloomuomadused. Võiks ju arvata, et iga inimene kujundab endale iseloomulikud jooned ise, aga mina vaidlen sellele vastu. Usun, et just rahvuslik ärkamisaeg näitas eestlastele suuna kätte. Näidati kätte suund, mille poole pürgida, millest võeti ka eeskuju, sest kui mõelda järgnevatele sündmustele, muutusid inimesed järjest avatumaks ning hakkasid seisma enda eest kindlamalt kui kunagi varem.
Teiseks on rahvuslik ärkamisaeg kindlasti tähtis ka praegusele kirjandusele. Olen täiesti kindel, et ilma rahvusliku poeedi Kristjan Jaak Petersoni ja Koidulata poleks meie praeguse aja luuletajad ning kirjanikud kindlasti nii heal tasemel. Pealegi ei teaks me ilma nendeta tollasest elust- olust midagi. Koidula loomingut on võetud isegi rahvusliku sümbolina. Näiteks tema ,,Mu isamaa on minu arm”. See on luuletus , mida teab vähemalt iga teine eestlane peast . Kui mõnel üritusel seda loetakse, tuleb nii mõnelgi pisar silma. See näitab, et Koidula looming on tõesti igale inimesele meie riigis tähtis. Mõlemad nimetatud luuletajad on andnud Eesti kirjandusele väga suure osa. See on midagi, mille eest ei suuda kunagi eestlased väärikalt tasuda.
Rahvuslikul ärkamisajal loodi eesti keelne haridussüsteem. Kindlasti on see kõige tähtsam osa Eesti riigis, sest ilma keeleta pole tegelikult ka rahvast. Aleksandri kooli rajamisega hakati haridust andma esimest korda eesti keeles. See aitas kaasa meie keele levikule ning arengule. Ilma selleta poleks meie praegune emakeel selline, nagu ta on, ja kes teab, ehk poleks eesti keelt üldse enam praeguseks ajahetkeks olemas. Kindel on see, et tollane uus haridussüsteem on aidanud kaasa meie keele olemasolule.
Rahvuslik ärkamisaeg on seega andnud meie riigi praegusele olustikule kindlad alustalad, millel siis kindlalt edaspidi otsuseid teeme. Peaksime olema uhked selle üle, mis on meile antud ning seda ka vastavalt väärtustama. Oleme aegade unarusse jätnud selle, millele peaks tegelikult tähelepanu pöörama. Minevikus toimunu rajas meile tee praegusesse hetke.
Ajalooline isik- Jakob Hurt
Eliise Kass, 10.A
Jakob Hurt on olnud kindlasti Eesti ajaloo ja rahvusliku ärkamisaja üks tähtsaimatest inimestest. Võin seda öelda, sest just tema oli see, kes algatas mõtte, et eestlased ei peaks otsima tuge baltisaksa ega venelaste rahvuslikest ideoloogiatest, vaid peaksid hakkama saama vaid omaenese jõule toetudes. Hurt oli see, kes eestlaste silmad avas ning nad tegutsema pani. Tema mõte oli nii tabav , et suutis liikuma panna ka kõige kindlameesed. Inimesed seadsid sihiks ühe eesmärgi ning pürgisid selle poole. Loomulikult lähtus kõik just Hurda põhimõttest. Sellega läksid kaasa ka väga paljud tollased rahvuslased . Just nii suudeti teha vägevaid tegusid ning muuta erinevaid süsteeme.
Jakob Hurt kogus rahvaluulet. Ta oli väga elujõuline ja teohimuline ning suutis kokku koguda nii palju rahva üllitisi, et nendest sai ligi sadakond köidet. Tema töid on näha ja kasutada ka tänapäeval. Tänu sellele teavad uue aja lapsed tollasest ajast üsna palju. Lisaks osatakse nüüd ka seda rohkem väärtustada. Hurt ise on öelnud oma töö kohta, et see on Eesti antiikne monument . Võiksime ju sellega nõustuda, sest tema tehtu ei kao kusagile vaid annab uusi teadmisi järgnevatele põlvedele.
Uuema aja lapsed oskavad just tänu Hurda kogutud materjalidele mõista tollast elukorraldust ning saada uut informatsiooni kõige kohta, mis puudutaks rahvuslikku ärkamisaega. Nüüd oskavad lapsed rohkem hinnata minevikus juhtunut ning seda ka tõesti austada. Ilma tema kogumiketa poleks meie teadmised niisugused, nagu nad on. Ehk vaataksime siis praegu kõiki asju veidi erineva pilguga.
Jakob Hurt on olnud Eestile üks tähtsamaid isikuid. Ta on teinud suuri tegusid ning oma põhimõtteid jaganud. Eneselegi märkamatult hoolitses Hurt meie praeguse aja eest. Ta suutis teha seda hästi ning õigeid viise kasutades, sest vastasel juhul ei oleks enamus inimestest tema mõtetega kaasa läinud. Üldiselt oleme küll hakanud väärtustama minevikus toimunut, aga Jakob Hurti, selle kõige rajajat ja kooshoidjat, me meeles nii tihti ei pea. Loodan, et ka see muutub aegade jooksul ning tema tööd ei jää iial aegade hämarusse.