50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marten Vunukainen
Õppematerjali autor
................................................................................................23 Kokkuvõte.................................................................................................................................24 Kasutatud allikad.......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks valisin Prantsusmaa, kuna mind on see riik alati huvitanud, eriti selle riigi arhitektuur ja kultuur .Eesmärgiks olen seadnud endale Prantsusmaa uurimise eri valdkondadest lähtuna.Uurimistöö koostamiseks kasutasin internetis leiduvat infot.Esimeses peatükis räägin riigi üldiseloomustusest ja keskendun riigi geograafilisele poolele.Teises peatükis räägin Prantsusmaa arengutasemest, keskendudes riigi arengutaseme iseloomustamisele.Kolmandas peatükis keskendun Prantsusmaa majandusorganisatsioonidele
ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe
Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja
Põllumajandus põhineb väikemajanditele ja on koondunud Suurele Hiina tasandikule. Kasvatatakse riisi, bataati, maisi, nisu, puu- ja köögivilju ta on ka maailma suurim liha- ja munatootja. SKT-st põllumajandus 13,1%, tööstus 46,2% ning teenindus 40,7% (2004). Saksamaa Saksamaa Liitvabariik asub Lääne-Euroopas Põhja- ja Läänemere ääres. Piir Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Belgia ja Hollandiga. Pindala 357 027 km2 ja rahvaarv 82 509 300 inimest (2007), pealinn on 3,4 miljoni elanikuga Berliin. Saksamaa on jagatud 16 liidumaaks, riigikeeleks on saksa keel ja rahaühikuks euro. Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik, mille riigipeaks on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu. Seadusandlik võim on Liidunõukogul ja Liidupäeval. Täidesaatevvõim kuulub liiduvalitsusele, mida juhib liidukantsler, kelle nimetab Liidupäev. Kehtib 1949.a.
poolsaareni, muudab talve pehmemaks, kui see on mujal samadel laiuskraadidel. Samas aga põhjustab ka suurt pilvisust ja udu. Suvine õhutemperatuur on +5 oC kuni 4 +10 oC ning talvine -8 oC kuni 20 oC. sademeid langeb keskmiselt 300 600 mm aastas. (7 lk 130) Osa Põhja-Euroopast asub parasvöötme merelises valdkonnas. Sinna kliimavöötmesse kuuluvad Euroopast: Island, Briti Saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksamaa rannik, Jüüti poolsaar ning Norra läänerannik. Seda regiooni iseloomustab soe, muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Jaanuari keskmine temperatuur on +5 oC kuni +7 oC ning juulis + 15 oC kuni +17 oC. Sademeid on tasandikel 750 1000mm/a, mäestikel enam. (7 lk 130) Enam kui poole Põhja-Euroopa pindalast katavad okasmetsad (tumetaiga, heletaiga). See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas
Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta. ((Foto: Valge Nina (Blanc Nez) neem ja rand Calais' väinas Põhja-Prantsusmaal.)) Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega Maailmajagu: Euroopa Pindala (mln km2): 10 Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25
positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast. Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg 1 mündil - keskmes on King Afonso Henriquese 1144 kuninglikku pitsatit. Economist Intelligence Unit elukvaliteedi uuringu alusel on Portugal 19-nes parima elukvaliteediga riikide hulgas maailmas aastal 2005, enne teisi majanduslikult või tehnoloogiliselt arenenud riike nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika Suurbritannia ja 13 Lõuna-Korea, kuid 9 kohta taga tema ainsast naabrist, Hispaaniast. Seda hoolimata asjaolust, et Portugal on riik, millel on madalaim SKP elaniku kohta Lääne-Euroopas ja on üks vähem jõukas Euroopa Liidu (27 Euroopa Liidu liikmesriikide seast 9. vaesema riigi seas 2005 -- 2007, vastavalt Eurostat)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid