“Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine” (W. B. Yeats) (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Automaatikainstituut

Kava teemal

“Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine” (W. B. Yeats )
Koostaja:
Tallinn 2011
“Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine” (W. B. Yeats)
Eesmärk: Selle essee eesmärk on arutleda hariduse eesmärkide ja kasutusel olevate hariduse andmise viiside üle ning panna inimesi mõtlema, et kuidas muuta tänapäevane haridussüsteem moodsamaks ja efektiivsemaks.
Põhisõnum: Hariduse andmise eesmärk peaks olema inimeste talentide esiletoomine/stimuleerimine, mitte inimeste nö. “täitmine” teadmistega. Praegune süsteem ei soosi seda.
1. Sissejuhatus
1) Elame 21. sajandis ja ennast elatada on võimalik väga paljude erinevate tegevustega (rohkematega kui kunagi varem)
2) Haridussüsteem on ühiskonna arengust maha jäänud ja vajab kiiremas korras reformeerimist või lausa uut ülesehitust.
3) Hariduse eesmärk peaks olema inimeste talentide esiletoomine ja nende konkreetsete talentide arendamine.
2. Taustinfo
1) Haridussüsteem, mis on tänapäeval kasutusel, pärineb 19. sajandist, industraliseerimise ajast ja selle eesmärgiks oli toota töölisi.
2) Kooliharidus on eesmärgistatud peamiselt vasaku ajupoolkera arendamiseks ( matemaatilised teadused - loogika, keeled - kirja- ja lugemisoskus )
3. Praeguse süsteemi vead
1) Tänapäeval on võimalik elatada end väga erinevatel elualadel. Haridussüsteem kahjuks ei toeta parema ajupoolkera tööl põhinevate oskuste arengut (kunst, muusika , tantsimine jne)
2) Vähene valikuvõimalus varasemates kooliastmetes (põhikool ja ka gümnaasium)
3) Kuigi pärast kohustusliku koolihariduse omandamist avaneb oluliselt rohkem võimalusi tegelemiseks ennast huvitavate aladega, siis selleks ajaks võib tihtipeale olla vastav huvi kadunud või talent raisku läinud kuna kõige kiirem arenguaken on mööda lastud . (“See on ime kui pärast kooliharidust on inimesel uudishimu.” - Albert Einstein)
4) Haridust omandades võib inimene iseendast (ja ka teised inimesed kellestki) hakkata halvemini arvama. Seda seetõttu, et hariduse normide järgi peab ta mõistma näiteks matemaatikat, aga kui see tal hästi ei õnnestu võib ta pidada end saamatuks ja oskamatuks ehk teisisõnu lolliks. (“Igaüks on geenius , aga kui sa hindad kala tema võime põhjal puu otsa ronida, siis elab ta kogu oma elu arvates, et on loll.” - Albert Einstein )
4. Võimalused süsteemi parandamiseks
1) Haridussüsteem tuleb muuta individuaalsemaks, et iga inimese talendid suudetaks kindlaks teha ja teda vastavalt nendele harida. (Igal inimesel on kindlad geniaalsused)
2) Anda inimestele rohkem valikuid võimalusi tegelemiseks enda valitud aladega. (Muidugi peavad mõned asjad jääma ka kohustuslikeks, aga ilmselt tuleks kohustuslike ainete mahtu piirata. Näiteks on kindlasti kuni mingi tasemini vajalik keeleoskus , loogika jms.)
3) Muuta koolis õpetatavate ainete hierarhiat nii, et ka paremale ajupoolkerale toetuvad alad saaksid võrdselt aega.
5. Saadav kasu
1) Inimesed, kes tegelevad endale südamelähedaste asjadega on õnnelikumad. (Üks põhilisi ühiskonna eesmärke on inimeste heaolu tagamine)
2) Individuaalsetele talentidele suunatud õpe aitaks leida igale inimesele rolli ühiskonnas ja suurendaks nende kasutegurit.
6. Kokkuvõte
1) Haridussüsteem saaks/võiks olla oluliselt efektiivsem, kui see on praegu.
2) Haridussüsteemi uuendamisest saaks kasu kogu ühiskond.