50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alluuu
Õppematerjali autor
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole
võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Ülesanded: 1.) linnapea/vallavanema valimine 2.) korraldada sotsiaalabi- ja teenuseid 3.) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist Poliitiline reziim: demokraatia diktatuur liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Kõrgeima võimu Isiku või institutsiooni Isiku või institutsiooni kandjaks on rahvas, kes ebademokraatlik hirmuvalitsus. Riigivõimu teostab seda läbi vabade valitsemine. Sageli ajuse täielik kontroll kodanike valimiste . Riigivõim iseloomuga. Inim- ja kõikide eluvaldkondade toimib seadustest kodanikuõiguste üle. Ühe ideoloogia
SOTSIAALNE LIIKUVUS Sotsiaalne mobiilsus- ehk sotsiaalne liikuvus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus- liikumine sarnaneb positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel Vertikaalne sotsiaalne erinevus- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel 1.3 ühiskonnamudel Agraarne ühiskonnakord- põllumajanduslik ühiskond Postindustriaalne- tööstusühiskond 1.4 riik ja riigivõim Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga Õigusriik- seaduste ülemlikkusel põhinevat võimukorraldust, ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigi valitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes Sotsiaalne õigusriik- riik peab tagama selle et sotsiaalsed ülesanded oleks täidetud Vabsid- vabadussõdalased
*põllumajandusühiskonnas peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. 2. kas järjest suurenev võõrtööliste osa on maailmamajanduse globaliseerumise positiivne või negatiivne tagajärg? Põhjenda oma arvamust. *Firmadele ja ettevõtetele on see hea kuna võõrtööjõud lepib väiksema palgaga, aga riigi oma rahvale on see negatiivne, paljud jäävad ilma tööst ja ei leia enam sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse
Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima todangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle käigus tekkis pealiku ümber malev, mille liikmed moodustasid ajapikku lähikonna. Lähikonda kuuluvatele liikmetele hakati usaldama juhtimisfunktsioonide teostamist. Tekkinud oli inimeste grupp, kes enam ei tegelenud mitte tootmisega, vaid juhtimisega. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond – rahvas. Seega iseloomustasid riigi teket : 1) Avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Veresuguluses oleva sugukonna asemele oli tekkinud rahvas. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine
Globariseerumine ja regionaliseerumine. Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus. * Rahvusvaheline firma firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire. Võib tekkida küsimus: Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja
VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara omandada), millest arenes ajapikku lähikond, kellele hakati usaldama ka sugukonnasiseseid funktsioone, nt ka juhtimisfunktsioonide teostamist. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid