Hariduse ja õnnelikkuse seosed
Tänu haridusele on võimalik elus palju korda saata. See aitab meil tänapäeva ühiskonda
sobituda, tööd leida ning majanduslikult hakkama saada. Kui esmased vajadused on kaetud
jõuab järg ka emotsionaalsete vajaduste kätte ning nende rahuldamisega võivad hätta jääda ka
pealtnäha edukad inimesed.
Üldiselt levinud arvamus, et targad inimesed on ka õnnelikumad, ei ole alati tõsi. Praegune
haridussüsteem keskendub noorte harimisele aladel, mis on suures osas kindlaks määratud
juba antiikajal. Selliseid matemaatilisi või kirjanduslikke teadmisi saavad koolis käijad
rakendada ehk oma tulevastel tööpostidel, aga suhetest, emotsioonidest ja muust sellisest
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2020-09-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MaAnNnNiI
Õppematerjali autor
lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, talle on omane süveneda sisekõnelustesse. Puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse. • Eksistentsialistlik (hüpoteetiline, seetõttu nimetab Gardner oma teooriat Fellini filmi järgi 8½-teooriaks) – spirituaalsus, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime (“Miks me elame?”, “Mis on õnn?”, “Mis on surm?” jms), ka suurepärane intuitiivse mõt- lemise võime. 22 Intelligentsus ja erivõimed Gardner osutab, et inimesel võib olla kas “laseri” või “helgiheitja” tüüpi intelligentsusprofiil. “Laseri” tüüpi intelligentsuse puhul on inimesel välja joonistunud väga kõrge tase kas ühes või kõige enam kahes erivõimes – näiteks Mozartil oli see muusikalises intelligentsuses, Einsteinil mate-
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Spordisotsioloogia alla kuuluvad mikrosotsioloogilised küsimused (grupi käitumine), aga ka makrosotsioloogilised probleemid (spordisüsteemi organisatsiooniline struktuur). Heinemann (1990) eraldab spordisotsioloogias 3 valdkonda: 1. spordi ja spordiga tegelemise eeltingimused tegevuse teooriast lähtuvalt; 2. spordi ja spordigruppide sotsiaalne struktuur; 3. spordi ja ühiskonna vahelised seosed. 3 Heinilä (1974): spordisotsioloogia käsitleb indiviidi käitumist ühiskonnas, erinevaid kehakultuuri alasüsteeme ja nende dimensioone ühiskonna ja tema osade seostes. Lüschen (1968): spordisotsioloogia on valdkond, mis käsitleb teoorias ja uuringutes mängu, sihipärast ja hinnatavat tegevust, mida sooritatakse interaktsioonis.
viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis
Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
üles tekstülesande küsimust, kui see ei ole ülesande lõpus, vaid alguses. - Nägemistaju ja peenmotoorika arenematus põhjustavad raskusi kirjutama õpetamisel (numbrite kirjutamine, vihiku joonte nägemine. Järkarvude kirjutamine üksteise alla kirjaliku arvutamise puhul, ebatäpne loendamine sõrmede kohmakuse tõttu jne.). - Abikooliõpilastele valmistab raskusi suurustevaheliste seoste omandamine, ning kui seosed ka tekivad, on need ebakindlad ega ole piisavalt diferentseeritud, unustatakse kiiresti olulised tunnused ja moodustatakse seosed ebaoluliste tunnuste põhjal. Kõige selle tõttu segistatakse erinevaid kujundeid, mõõtühikute süsteeme jne. - Teadmiste omandamisel põhjustab paljusid vigu ja raskusi mõtlemise inertsus. Õpilased nagu jääksid kinni ühe lahendusviisi külge, raskusi valmistab üleminek ühelt mõtlemisoperatsioonilt teisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid