1 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Kerli Indres Uurimuslik referaat Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenendud riikidega. Juhendaja: Aet Kull 2 Sissejuhatus.
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13
Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused: Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus Koolide juhtimisprobleemid Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Ratsionaalse mõtlemise arenemine Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid Konkurentsivõime (riiklik tellimus) Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid.
alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Hõivatu Isik, kes - töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena - töötab pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või - ajutiselt ei tööta. Informaalne haridus Informaalne haridus hõlmab igasugust õppimist, nii töö käigus kui
elukestva õppe programmi, eelkõige Grundtvigi programmi tulemusi. 9 2009 - 2008. aastal läbiviidava analüüsi tulemustele tuginedes kuulutatakse elukestva õppe programmi raames välja konkurss kindlate sihtrühmadeni jõudmise pilootprojektideleidmiseks ja edasiseks uurimiseks, et saavutada lõppeesmärk, st ühe astme võrra kõrgem haridus. 2010 - Algab projektide käivitamine ja samas ka nende tulemuste jälgimine. Liikmesriigid annavad haridust ja koolitust käsitleva ühise arenguaruande raames aru sihtrühmade kvalifikatsioonitaseme tõstmisel tehtud edusammudest. 3.4. Kiirendada mitteformaalse ja informaalse hariduse hindamise ning õpitulemuste tunnustamist ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade puhul Elukestva õppe nurgakiviks on mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamine ja kinnitamine
Väljasolijad ilma tööta, madalapalgaline töö, osaajaga töö, hooajaline töö Sisenejad kahe lävendiga mudel Haridussüsteemi standardiseeritus ja stratifitseeritus Haridussüsteemi standardiseeritus kirjeldab, kuivõrd vastab pakutava hariduse kvaliteet riigis kehtivale üldisele kvaliteedinormile. Standardiseerituse hindamisel võetakse arvesse selliseid näitajaid nagu õpetajate koolitus, koolide eelarved, õppekava ja lõpueksamite ühtsus. Hariduse stratifitseerituse tase kirjeldab erinevate haridusteede võimaluste arvu ja tüüpe. See tähendab, et kõrgem standardiseeritus näitab sama taseme koolide lõpetajate ühetaolist ettevalmistust ning kõrgem stratifitseeritus näitab, et õppurid suunatakse juba noorelt kindlate valikute poole, mis kujundavad nende võimalusi järgmise astme hariduse omandamiseks ning mobiilsus valitud
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad
Allikas: Terviseuuring 2006, Tervise Arengu Instituut Võõrtööjõud tekitab enda rahva seas suuremat töötust, kuid kui kasutada ära töötust, siis peaks võimaldama enda töötutel rohkem ümberõpet teha. Kiiresti arenev tehnoloogia teeb täiskasvanute täiendõppe möödapääsmatuks nii töötajate kui ka töötute jaoks. Eestis on täiendõppes osalevate töötajate osakaal palju väiksem kui mujal Euroopas. (Tööturu… 2014) Kutseharidus ei ole Eestis kuigi populaarne, aga sellise haridusega noori oleks vaja. Riik võiks kutsehariduse populaarsust tõsta, näiteks rohkem reklaamida, et noortel oleks peale gümnaasiumi piisavalt informatsiooni nende kohta. Eesmärgiks peaks olema ka koolide ja tulevaste tööandjate vahelise side tugevdamine. See looks noortel võimalust leida peale õpinguid kohe tööd ning tööandjatel saada töölisi. Samuti võiks nendes valdkondades, kus töölisi vaja, maksta suuremat õppetoetust
Näiteks töötu abiraha või töötuskindlustuse maksmisega. Aktiivne tööturupoliitika tegeleb uute töökohtade loomisega, ümberõppevõimaluste pakkumise ja ettevõtluse loomist soodustavate tegevustega. Selleks luuakse ennetavaid majanduskavasid. Kokkuvõtlikult saab tööhõivepoliitikat nimetada riigi käitumiskava töötuse ja tööjõupuuduste parandamiseks. Viide 1. Väljavõtted Eesti konkurentsivõime kavast 2020 Kava kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal, rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Eesmärgiks on võetud ka tänase töövõimetuse süsteemi reform, mis tagaks süsteemi jätkusuutlikkuse – sealjuures säilitaks ja parandaks tööealise elanikkonna töövõimet,ennetaks töötust ja töövõime langust ning toetaks inimese
Töökoha omamine tähendab täiskasvanu staatust, austust enese vastu, raha, sõltumatust ja võimalust luua kontakte. Tööta noored jäävad ilma olulisest võimalusest leida uusi perspektiive ja lõimuda laiemasse ühiskonda (3) Noorte positsioon tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Probleemid, mille ette mõlemad satuvad, on küll samad, kuid nende tähendus on noorte jaoks tihtipeale palju suurem. Noorte kahjuks räägib ka vanus, mistõttu neil puudub n-ö formaalne haridus ja varasem töökogemus. Lisaks ei ole noortel sellist kaasarääkimisvõimalust tööturupoliitika kujundamisel, kui seda on täiskasvanutel nt ametiühingute kaudu. Kehvemad tingimused tööle asumisel mõjutavad ka teisi eespool mainitud autonoomia komponente, tehes noortest tööandjate silmis mitteusaldusväärse grupi. (3) "Euroopa Liidus on 4,6 miljonit töötut noort (vanuses 15-24), mis teeb noorte töötuse osakaaluks lausa 38,5 % kogu töötust elanikkonnast
EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil
Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks? Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on
praktiliste õpiväljundite osakaal õppekavast. Lisaks tasub endalt valiku langetamisel küsida, milliseid võimalusi pakub omandatav eriala pärast lõpetamist tööturul. Vastasel juhul ei pruugi võõrsil kogutud teadmised ja kogemused leida rakendust kodumaal. Esmatähtis on teada, kas ühe riigi õppeasutuse diplom on tunnustatud ja aksepteeritav ka teis(t)es. Ka tasuta haridus tähendab kulusid Välismaal õppimisel võivad otsustavaks saada rahalised kulud. Kuigi mitmetes välisriikides nagu näiteks Taanis on haridus suures osas tasuta, tuleb arvestada võõrsil kaasnevate elamis- ja lisakuludega (nt ülikooli sisseastumise tasu, vajalike dokumentide vormistamine ning olme- ja toidukulud). Näiteks Kopenhaagenis on Euroopa Liidu liikmesriikide tudengitele õppimine tasuta, kuid Taani pealinnas võib ühe toa üür küündida ligi 400 euroni kuus (allikas: www.eures
Väljapakutud lahendused, tegevused ja toimingud kumuleeruvad kahe suure eesmärgi täitmiseks, mis on tootlikkuse ja kõrget lisandväärtust loova hõive kasvatamine. [2] 9 Kasvustrateegia üldeesmärkide seadmisel ollakse lähtutud konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seatud kahest katuseesmärgist: 1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni 2. Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% tasemele Tootlikkuse tõstmisel keskendutakse nii ettevõtjate ambitsioonikuse kasvatamisele kui ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni-investeeringute hoogustamisele ning ekspordile. Tööhõive osas keskendutakse tööturu struktuursete muutuste esilekutsumisele kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise abil Eesti majanduses. Lähtudes eeldusest, et tootlikkuse kasv viib pikemas perspektiivis ka
5% 9.7% Põllumajandus 67.6% 62.3% 7.8% Tervis ja heaolu 76.1% 73.5% 3.4% Teenindus 77.7% 68.8% 11.5% Allikas: ,,Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes", Praxis 2005 Eelpool toodud info põhjal võib välja tuua neli õppevaldkonda, kus omandatud haridus annab tööturul mõnevõrra nõrgema positsiooni: sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, tehnika, tootmine ja ehitus, põllumajandus ning teenindus. Uuring ei anna vastust küsimusele, miks väljatoodud õppevaldkondades hariduse omandanutel on läinud tööturul mõnevõrra halvemini, see vajab eraldi uurimist. Arvestama aga peab, et põhjuseid võib olla mitmesuguseid ning üheselt ei ole võimalik seostada lõpetajate
vaid üksteist (Veede, 2009). Noorte tööpuudus on Euroopa riikide lõikes väga erinev. Suhteliselt hea on olukord Hollandis, Taanis, Iirimaal, Sveitsis ja Austrias, kus noorte tööpuuduse määr 6 on pea kaks korda väiksem Euroopa keskmisest. Murettekitav on aga tendents, et üha suureneb selliste noorte osakaal, kelle vanemad on samuti tööta ning kelle leibkonnas ei olegi ühtegi töölkäivat inimest (Jaanus, 2006 viidatud Employment Outlook 1996, OECD). Kuna sel kontingendil puudub sageli igasugune kontakt tööturuga, on nende tulevikuperspektiivid sobiva töökoha leidmiseks tõsiselt ohus (Jaanus, 2006). 1.2 Noorte tööpuudus Eestis Noorte tööpuudust puudutavaid küsimusi saab käsitleda ainult kõnealuse riigi majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitika kontekstis. Nii on ka Eesti tegevus eelpoolmainitud tegevusvaldkondades ühel või teisel määral seotud noorte tööturgu
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
...................... 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 ..............
· Kliendid ei ole pakutavatest teenustest teadlikud ega oska ennetavalt abi otsida (eriti suuremates linnades); · Avalikkus suhtub sotsiaalabi saajatesse tõrjuvalt; · Teenuste maht (puudub raha) on sageli ebapiisav ning abivajajate vajadused seetõttu rahuldamata; · Sotsiaalabi ja teenuste osutamine ei ole seotud tööhõive meetmetega ega motiveeri mittetöötavat tööealist inimest tööle asuma; · Institutsioonidevaheline koostöö on nõrk, spetsialistide vastutus ja tööjaotus ebaselge Hoolekande kontseptsioon · III. sektori pakutav teenuste maht on võrreldes riigisektoriga liiga väike; · Kvaliteetsete teenuste osutamiseks vajalikke spetsialiste ei ole piisavalt; · Meetmete efektiivsus sõltub suuresti teistest avalikest teenustest (nt haridus- ja tööturuteenused), mille efektiivsus on samuti madal; · Abisaajate motiveeritus oma olukorda parandada on vähene, sest parem toimetulek vähendaks toetusi ja soodustusi;
vähendamine, sj. sotisaalelamutes, “lagi” ühele perele makstavale kogutoetusele, Noored ja üksikemad abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard-working people: and that’s the way it will stay.” (D.Cameron 2013) Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005) Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik). 3. Loeng Hõivepoliitika (UN)employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2. Töötute sotsiaalne kaitse HR “kuldajal”. 3. Paradigma muutus: töötute kaitselt hõivepoliitikani. 4. Country studies. Miks tööturu teema oluline
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõ
2013) Turismi- ja hotellimajanduse valdkonnas pakub Eestis 2013/2014 õppeaastal koolitust kõrghariduse tasemel kuus õppeasutust: üks riigikutseõppeasutus (Võrumaa Kutsehariduskeskus Lõuna-Eestis), kaks kolledžit (Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž Lääne-Eestis), üks ülikool (Tallinna Ülikool), Erakommertskolledž (Tallinn) ning Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool. Toitlustusvaldkonna õppekava kõrghariduse tasemel pakutakse vaid Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis. Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Kuressaare Kolledžis rakendatav õppekava on Turismi- ja toitlustuskorraldus (ingl. keeles Tourism and Catering Management ), Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis rakendatakse õppekava Turismi- ja hotelliettevõtlus. Tallinnas ja Harjumaal ei ole võimalik õppida rakenduskõrghariduse tasemel
naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda inimestele võimalikult mitmekülge ning parem haridus, sest parema haridusega inimesed säilitavad aktiivsuse ning innovatiivsuse kauem ning saavad ka isiklike probleemidega paremini hakkama. 15-64 aastaste tööhõive 15-64 aastaste inimeste tööhõive Eestis on mõnevõrra kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. See tuleneb eelkõige siiski Eesti naiste keskmisest kõrgemast tööhõivest 15-64 aastaste naiste tööhõive Naiste tööhõive näitajad on tänapäeval palju seotud perekultuuriga ning hoiakutega ühiskonnas.
Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakendkõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku ettevalmistusega töötajaid. Eestlastel on põhjust olla uhke oma kõrgelt haritud rahva üle. Paraku on tegemist vaid särava fassaadiga. Paljude kõrgkoolide kvaliteet on kehv ning tasulise kõrghariduse pakkumisest on saanud tulus äri. Kutsehariduse maine on null ning näha pole, et asi lähiajal paraneks. Haridusseaduse kohaselt jaguneb haridus üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvialahariduseks. Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks või kutse saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsehariduse üks osa on seega ka kõrgharidus. Paraku on välja kujunenud, et kõrgharidus nagu polekski tööeluks vajalike teadmiste omandamine, vaid enesearendamise kursus, et jõuda kõrgema intellekti tasandile. Kõrgkoolis õppimine pole kutseoskuste omandamine, vaid elustiil. Majanduses
alusel antud õigusaktidest. Peamine strateegiline dokument on Tartu Kutsehariduskeskuse arengukava 2008 2013. Tegemist on kooli tulevikku suunava strateegilise dokumendiga, mis koostati TKHK personali, õppijate ja huvipoolte laialdasel osalemisel. Lähtudes arengukavast on koostatud tegevuskava, mis sisaldab detailsemalt sihte, eesmärke ja programme järgnevateks aastateks. Uue arengukava (hetkel veel koostamisel) märksõnadeks on tulevikku suunatud haridus, innovaatilisus ja koostöö. 2.2. Organisatsiooni kuvand ja sotsiaalne vastutus Imago on sihtgruppide peas olev kujutluspilt organisatsioonist. Selle kujunemist mõjutavad organisatsiooni kommunikatsioon, sihtgruppide oma kogemus ja kolmandatelt allikatelt saadav info. (Past 2002) Organisatsiooni imago jaguneb sise- ja välisimagoks (avalik imago). Siseimago loovad sihtgrupid, kellel on organisatsiooniga rohkem isiklikke kogemusi ehk sisesihtgrupid
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning pikaajalise töötuse põhjustavaid tegureid. Samuti anda võimalik
Personalijuhtimine on tähtis kolmel põhjusel. Esiteks on see väga oluline konkurentsieelise allikas nagu näitavad mitmed uuringud. Teiseks personalijuhtimine on oluline osa organisatsiooni strateegiast. Edu saavutamiseks konkurentsis inimeste kaudu peavad juhid töötama koos inimestega ja kohtlema neid kui partnereid, mitte kui kulu, mida tuleb vähendada või ära hoida. 3 Lõpuks, viis, kuidas organisatsioonid kohtlevad oma inimesi, mõjutab väga oluliselt organisatsiooni töötulemusi.Organisatsiooni parematele töötulemustele aitab kaasa töötajate teadmiste, oskuste ja võimekuse parendamine, nende motivatsiooni suurendamine, logelemise vähendamine, kvaliteetse tööjõu säilitamine ja mittekvaliteetsest vabanemine. 1.4. Kas kõikides organisatsioonides on personalijuhi ülesanded identsed, põhjendage oma vastust. Kõikides organisatsioonides on personalijuhi ülesanded erinevad
kompenseerida palgakasvust põhjustatud omahinna tõusu ning kasumite vähenemist, samuti püütakse suurendada tööviljakust, koondades töökohti, millede tootlus on alla keskmise taseme. Edasised nominaalpalga tõstmised sel viisil kõrgenenud arvutusliku tööviljakuse alusel viivad aga uuesti palgakulude suurenemisele. Kui aga valitsuse poolt kehtestatakse tööturu tasakaalupalgast kõrgem miinimumpalk, viib see nn. klassikalisele tööpuudusele, sest kõrgema palgaga on tööandja vajadus töötajate järgi väiksem kui enne ning samas on kõrgema palga korral tööotsijate arv kasvanud. IV. Stagflatsioonist tingitud tööpuudus, so üheaegne töötuse ja inflatsiooni suurenemine (sageli räägitakse ka palga-hinna spiraalist), mida põhjustavad ebasoodsad pakkumissokk ning nendest tingituna kogupakkumise AS järsk vähenemine. V.Struktuurne töötus, mille puhul võib eristada alaliikidena:
Kuigi ka madala kvalifikatsiooniga tööjõu hulk on üldiselt vähenenud, ei ole sama palju vähenenud madalat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade hulk. Eesti puhul on tänu siirdeprotsessile arengud tööturul olnud tunduvalt kiiremad kui arenenud riikides ning muutuste tulemusena on Eestile iseloomulik nii tööpuuduse kui tööjõu puuduse probleemid erinevatel ametialadel ja regioonides. Viimasel aastakümnel on oluliselt muutunud erinevate inimeste tööhõive võimalused, võimalused enese täiendkoolituseks, kui ka põhiteadmiste omandamiseks. Tööturu olukorra parandamiseks tuleks otsustavalt korrastada haridussüsteemi. Eesti praeguste tööjõuprobleemide juured peituvad eeskätt haridussüsteemis, eriti sealt väljapaisatavates sõnumites. On vale pidevalt korrutada, et kõik noored peaksid ilmtingimata kõrghariduse saama. Ja veel millise endiselt on populaarsed diplomid
Autor soovib ka analüüsida, kas regonaalarengu strateegiad on olnud edukad. Autor alustab tööturu analüüsiga, millele on ta kõige rohkem rõhku pannud, sest see mõjutab inimese elu ja heaolu kõige enam. Selles osas võrdleb töötasusi ning töötute arvu piirkonniti. Lisab juurde ka nii absoluutse vaesuse kui ka suhtelise vaesuse näitaja. Autor üritab leida põhjuseid, miks on erinevused nii suured. Edasi uurib autor hariduse kättesaadavust ning taset Eesti eri paigus. Haridus on tihedalt seotud palkadega ja vaesusega. Autor analüüsib ja võrdleb, kas ja kui palju on maa piirkondades hariduse omandamine raskem kui linna piirkondades. Viimaseks uurib autor kultuuri kättesaadavust ning tarbimist nii maa kui linna piirkondades. Kuna kultuur on oluline osa meie elust ning pakub inimestele rahulolu on see inimese heaolu perspektiivist oluline valdkond. Lisaks on kultuuri tarbimine seotud nii
kontrollida. kas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus ettevõttes (asutuses) vastab järgmistele nõuetele ning rakendada konkreetsed abinõud avastatud puuduste kõrvaldamiseks. 1. Kas on määratud ametisse töökeskkonnaspetsialist ning korraldatud tema täiendõpe ja töö? Kas määratud töökeskkonnaspetsialistist on kirjalikult teavitatud tööinspektsiooni kohalikku asutust? Kui tööandja (äriühingu juhatus, asutuse juht) ei ole määranud töökeskkonnaspetsialisti. vaid on otsustanud ise täita töökeskkonna- spetsialisti ülesandeid, peab korraldusliku dokumendiga määrama, kes juhatuse liikmetest või tegevjuhtidest täidab neid ülesandeid, ning veenduma, et neid ülesandeid ka tegelikult täidetakse. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid
· Ootamatu inflatsiooni kulud Ootamatu inflatsiooni olulisim tagajärg on rikkuse (juhuslik) ümberjaotav efekt ühiskonnas ehk tekivad võitjad ja kaotajad, näiteks: 1) laenuandja & laenuvõtja vahel kui tegelik inflatsioonimäär osutub kõrgemaks laenulepingu sõlmimisel eeldatud määrast, on võitnud laenuvõtja; kui tegelik inflatsioonimäär osutub madalamaks, on võitnud laenuandja 2) tööandja ja töötaja vahel töötaja kaotab, kui tööleping (=töötasu) on sõlmitud pikema aja peale ja seda inflatsiooniga ei kohandata Lisaks turusignaalide moonutamine inflatsiooniperioodil näivad SKP, ettevõtete kasumid ja majapidamiste tulud tegelikest suuremana 16) Euroopa Keskpanga (ECB) hinnastabiilsuse eesmärk ,,Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus. Hinnastabiilsusena määratletakse euroala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
