Tallinn Reval Taani valdused Eestis Rakvere Wesenberg Narva Narwa Saare-Lääne Vana-Pärnu Alt-Pernau piiskopkond Haapsalu Hapsal Tartu piiskopkond Tartu Dorpat Liivi ordu valdused Paide Wittenstein Viljandi Fellin Uus-Pärnu Neu-Pernau
paremas Ääres on punane loss kahe torniga. must punaste manustega ning kuldse oreooliga must kotkas. Kotka tiival on kuldse varrega ristikuleht. Haapsalu ajalugu Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Haapsalu sõbruslinnad 1. Rendsburg, Saksamaa 6. Uman, Ukraina 2. Hanko, Soome 7. Fundão, Portugal 3.Haninge, Rootsi 8
......................................................................................8 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................................10 HAAPSALU AJALOOLINE NIMI......................................................................................13 HAAPSALU LINNA AJALOOLINE SAKSAKEELNE NIMI ON HAPSAL, MIS TULENEB EESTI KEELSEST SÕNAST HAAVASALU...................................................13 ...............................................................................................................................................15 LUULETUS: Ernst Enno (8.6.1875-7.3.1934).....................................................................18 Ernst Enno "Nii vaikseks kõik on jäänud"............................................................................18
LINNADE VAPID TALLINN-REVAL 1248 · Vanemal vapil 1277.a., pitseril, vapikilp kolme lõviga, kilbi kohal pikalokiline kroonitud pea. · Arvatakse, et tegemist on Taani kuninga vapiga, tõendamaks, et Tallinn kuulus Taani kuningale TALLINNA VAPP PÄRNU-PERNAU 1251 · Hõbedasest pilvest väljaulatuv punasekäiseline käsivars, hoides käes kuldset lõigatud otstega risti. Kõrval püstasendis kuldne võti, võtmekeel risti poole HAAPSALU-HAPSAL 1279 · Väljaulatuv kahe torniga punane linnus, mille tagant ulatub välja must kotkas. · Kotka tiival kuldne varrega ristikuleht TARTU-DORPAT · Vanim pitsat teada 1250. · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid TARTU, LINNAÕIGUS 1262 · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid VÕTI ja MÕÕK. · Need on paigutatud
Kui mõõtmetes on kaart,aiamaa,rannapiir,teed, 3 Estica Eesti ainelisi arhivaale (arhiivdokumente) välisriikides. 3.1Mitu kirjet leidub venemaa Riikliku Merelaevastiku arhiivis admiral Krusensterni kohta? 14 tk sõber kes venekeelt oskab ütles 3.2 Palju kirjeid (alates aastast kuni aastani) leidub Eesti õigeusu kiriku kohta Peterburi Riiklius Ajaloo Keskarhiivis? 1 kirje sõber kes venekeelt oskab ütles 3.3 Palju arhivaale leidub venemaa arhiivides Haapsalu (Hapsal) kohta? Anda vanima dokumendi lühike sisukirjeldus. 2 ja ei saa aru sellest 27.01.1836 3.4 Sama Pärnu (pernau) kohta. Anda vanima dokumendi lühikene sisukirjeldus. 6 ja ei saa ka aru sellest 1777 aasta 4 Artiklite andmebaas ISE 4.1 Leida Mehis Hakkaja artikleid e-turvalisuse kohta.Millises väljaandes ilmunud,mis aastal,mitu artiklit? Eturvalisust tuleb nii defineerida kui ka mõõta Äripäev 19 aprill 2013 1 artikkel ? 4.2 Leida Heiki Urbala artikkel programmeerimiskeelte kohta
*reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik *klooster - on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. *reliikvia - religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega *Reval - Tallinn *Dorpat - Tartu *Pernau - Pärnu *Wesenberg - Rakvere *Fellin - Viljandi *Hapsal - Haapsalu *Oberpahlen - Põltsamaa *Weissenstein - Paide *Arensburg - Kuressaare *Ösel - Saaremaa *Dagö - Hiiumaa *Rynö - Ruhnu *Kynö - Kihnu *Reppin - Rapla *Neuschloss - Vasknarva *Hungerburg - Narva-Jõesuu *Alentakina -
Tsaikovski õppis Peterburi Konservatooriumis ja lõpetas selle hõbemedaliga. 1865 kanti ette tema esimene suurem heliteos- ,,Karaktertantsud". Tsaikovski külastas ka Eestit, täpsemalt Tallinna ning Haapsalut. Haapsalus meeldis talle väga, see oli hea koht töötamiseks. Seal ta jätkas oma suurteose, ooperi ,,Vojevood" kirjutamist. Suve Haapsalus meenutab ka instrumentaalpalade tsükkel ,,Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal). 1875 a. valmis ballett ,,Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. 1878. aasta algul lõpetas Tsaikovski ooperi ,,Jevgeni Onegin". 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid ,,Võlutar", ,,Padaemand", ja balletid ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Samuti lõi Tsaikovski üle 30 sümfoonilise teose. Nende aastate vahepeal valmis ka muid suurepäraseid teoseid. Kuid mis teeb Tsaikovskist, Tsaikovski? Tsaikovski, nagu ka kõik inimesed oli
See oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Eesti territooriumid jagati võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste poolt vallutatud ülejäänud Eesti hakkas koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Taru piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. Kujunes välja 9 linna- Reval, Hapsal, Arenstein, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva ja Wesenberg. Eestlased olid küll linnades ülekaalus, kuid sakslased tegid nad alamkihiks. Kuna eestlane hakkas sakslasele ohtu tekitama olid eestlased lihtöölised ja sakslased ei laskunud neil kõrgemale tõusta. Need eestlased, kes olid mõisnikud, kuid ka haritlased, vaimulikud, kaupmehed, saksastusid kiiresti. Eestlased, elades omal maal ja olles ometigi paremad lihtsatest sakslastest, tehti alamast alamaks ühiskonnaklassiks
Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare- Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. *9 linna- Reval, Hapsal, Arensberg, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva, Wesenberg *valitsemine * XI-XII saj valdava osa rahvast *suhted Liivimaa riikide vahel olid väga moodustasid vabad inimesed, kes olid pingelised, eriti Taani ja ordu ja ordu ja
Vastused 1. Vana-Liivimaa-jag L-Eesti,P-Läti ja P-Eesti. 2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420.toimus valgas või valmaris ja osalesid 1)piikopid, 2)linnad, 3)vasallkond, 4)ordu. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna
9. Subj: Koostöö puudus. Ei suheldud. Ei tehtud naabritega koostööd. Mitu vastast korraga. Obj: Meeste vähesus, puudus sõjatehnika. 10. Lääne ordu <- Viljandi, Paide, Sakala ja hiljem Järvamaa. Tartu Piiskop <- Tartu. Saare- Lääne piiskopkond <- Läänemaa, saared. Eestimaa hertsogkond <- Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. 11. Kohustus maksta makse maa omanikule. Õigus oma maale ja ta on vaba ees. Kohstus ehitada kirikuid, sildu jms. 12. Dorpat Tartu. Fellin Viljandi. Hapsal Haapsalu. Narwa Narva. Pernau Pärnu. Reval Tallinn. Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13.Põhjused: Talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine. Taani kuningas tahtis alasid sakslatele ära müüa. Ülestõus toimus: Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa. Saksa ordu positsioon muutus väga tugevaks, sest ostis ära Eesti alad. Paide siin toimus kuningate tapmine. Padise Klooster, mille eestlased ära vallutasid. Maasilinn Eestlasi
transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste vallutatud Eesti alad hakkasid koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati de facto Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Saare-Lääne piiskopkond, Liivi orduriik ja Tartu piiskopkond. Kujunes välja 9 linna- Reval, Pernau (1251), DorpPat, Hapsal, Fellin, Weissenstein, Wesenberg, Pernau(1318) ning Narwa. Need tingimused aga kahtlemata kiirendasid Eesti majanduslikku positsiooni kaubatandritel ning minu meelest oli see ka üks peamisi põhjusi, miks Eestimaast sai peagi ka oluline geopoliitiline ja strateegiline piirkond, mis paelus paljusid valitsejaid ümberringi veel aastasadu. 1215. aastal algas võitlus suureneva hooga ning nüüd ei piirdunud ristisõdijad vaid
sai 8 muistset Eesti maakonda 1. Virumaa 5. Läänemaa 2. Järvamaa 6. Saaremaa 3. Hajrumaa 7. Sakala 4. Rävala 8. Ugandi Eesti keskaegsed linnad ja nende orduaegsed nimed - Tartu- Dorpat - Viljandi- Fellin - Haapsalu-Hapsal - Narva- Nerwa - Pärnu- Pernau - Tallinn- Reval - Paide- Weissenstein - Rakvere- Wesenberg 3 erinevust muinasaja ja keskaja vahel 1.) Muinasajal olid eestlastel omad jumalad, kellesse nad uskusid ja keda nad kummardasid. Keskajal tuli Katolikusk ja eestlased pidid uskuma ühtsesse ainujumalasse 2.) Muinasaja puudusid linnas, keskajal oli aga linnad juba tekkinud 3.) Muinasajal olid eestlased vabad, keskajal oli, aga teiste rahvaste poole orjastatud
Varauusaeg 1.Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale?(2p) Tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum vahendajaks Lääne- ja ida-Euroopa vahel. Liivimaa naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes üha enam huvitusid oma mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Maha ei jäänud ka Taani ja Rootsi, kes mite vähem olid sellest piirkonnast huvitatud. 2. Liivi sõjas osalejad. Milliste tulemstuga lõppes liivi sõda?(6p) Poola-oli pikemat aega konkurentsis ülevõimu pärast Liivimaal, kuid lõpuks jäi kaotaja rolli. Venemaa-sõja alguses oli väga edukas, kuid ei saanud vastupanu osutada Rootsi pealetungile. Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõrkeid ning vallutas kogu Liivimaa. Taani- valitses pikkalt saartel, kuid oli lõpuks sunnitud rootslastela kaotama. 3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivs...
· üksjalad talude peremehed (loonusandamid ja teokohustus, kuid vähem kui adratalupoegadel) · vabadikud vähese maaga või maata talupojad (isiklikke koormisi polnud, töötasid hooajatöödel talus päevalisena. · Sulased ja teenijad ilma isikliku majapidamiseta talupojad (isiklikke koormisi polnud, töötasid teiste talupoegade või mõisniku majapidamises. 17. Eesti linnade saksapärased nimed · Reval- Tallinn · Dorpat Tartu · Hapsal Haapsalu · Fellin Pärnu · Weissenstein Kuressaare 18. Aastaarvud · 1201 Riia linna rajamine. · 1202 Mõõgavendade ordu. · 1208 alustati Eesti vallutamist. · 1219 enamus Eesti mandriosa oli vallutatud. · 1227 Eestlased kaotasid sõja. · 1421 esimene maapäev. · 1535 katekismus eesti keelde
olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal), mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" (Ruine d'un Chateau), "Naljand" (Scherzo) ja "Sõnadeta laul" (Chaut sans paroles). Tsaikovski külastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamäel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas. 1870-ndatel aastatel hakkas Tsaikovski kuulsus heliloojana kasvama. Tema teoseid kanti ette Moskvas ja Peterburis. 1871. Aasta märtsis toimus Tsaikovski
õiguslik seidund. Selle sätted laienesid ka Eesti kroonumõisadele. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlusunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisel. Mõis suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Tallinn-Reval, Tartu-Dorpat, Viljandi-Fellin, Pärnu-Pernau, Haapsalu-Hapsal, Paide- Weissenstein, Rakvere-Wesenberg, Narva-Narwa, Kuressaare-Arensburg, Valga-Walk. Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaat oluline kauplemiskoht Tsunftijänes nurgakäsitööline, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusematuks Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a
Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval-tallinn, weissenstein- paide, wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa. Liivima linn Riia, Jüriöö Ülestõus- 1343-1346, eestlased soovisid kunagi endale kuulnud maid tagasi, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal. Täht. Sündmused: Paides tapeti 4 kuningat, padise kloostris tapeti 28 munka, mässud, ülestõusud
ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal), mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" (Ruine d'un Chateau), "Naljand" (Scherzo) ja "Sõnadeta laul" (Chaut sans paroles). Tsaikovski külastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamäel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas. 1870-ndatel aastatel hakkas Tsaikovski kuulsus heliloojana kasvama. Tema teoseid kanti ette Moskvas ja Peterburis. 1871. Aasta märtsis toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema
3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade omanikud: 1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale. 2) Saare-Lääne alad müüdi Taanile 1559. 3) Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult.
*Liivimaa majandusreglement-1696 määrati talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega. Kagu-E levis salaviina
pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal), mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" (Ruine d'un Chateau), "Naljand" (Scherzo) ja "Sõnadeta laul" (Chaut sans paroles). Tsaikovski külastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamäel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas. 1870-ndatel aastatel hakkas Tsaikovski kuulsus heliloojana kasvama. Tema teoseid kanti ette Moskvas ja Peterburis. 1871. Aasta märtsis toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uus 4-osaline keelpillikvartett ja klaveripalu
*linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 1563 – Kuressaare – rajaja hertsog Magnus 1584 – Valga – Poola kuningas Stefan Batory 11. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu.
Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö) Dorpat Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Pernau - Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg - Rakvere Jüriöö Ülestõus 1343.a. 23.aprill Eesmärk taashaarata võim enda kätte. Toimus Harjumaa (padise kloostri ründamine), Läänemaa, Saaremaa. Padises tapeti 4 kuningat. 2. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa koosnes peale 1346.a. viiest väikeriigist: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond
7. Asehalduskord Ashalduskorra viis sisse Katariina II (val.1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem 8. Saksapärased linnanimed Liivi söja alguseks: Tallinn Reval, Tartu Dorpat, Viljandi Fellinn, Vana-Pärnu Alt-Pernau, Uus-Pärnu Neu-Pernau, Haapsalu Hapsal, Paide Weißenstein, Rakvere- Wesenberg, Narva Narwa. +1563.hertsog Magnuselt Kuressaare Arensburg, 1584.S.Batorylt Valga Walk, -kadus 1599 Vana-Pärnu (ja 17.saj kaotasid oma igused Viljandi, Paide, rakvere, Valga ja liideti ümbruskonna möisatega)+ 1783. Paldiski Rogerwieck ja Võru (Katariina II?) (kokku 12 linna) 9. Isikud George Brown iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes tegi Browni positiivsed määrused a 1765. Forselius rajas 1684
Tartu piiskopkond hõlmas Ugandi ja Valga lõunaosa. Pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast; lisaks kuulusid sinna mitmed väiksemad saared. Pealinnaks oli algselt Vana Pärnu; seejärel Haapsalu. Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn ehk Reval, Tartu ehk Dorpat, Narva ehk Narwa, Haapsalu ehk Hapsal, Vana-Pärnu (Pernau), Uus-Pärnu (Pernau), Viljandi ehk Fellin, Rakvere ehk Wesenberg, Paide ehk Weissenstein. Neist üheksast linnast kuulus NELI Hansa Liitu - Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Kokkuvõtteks Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest
1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal Paide- Weissenstein (saksa s- ss) Rakvere- Wesenberg Narva- Narwa Kuressaare- Arensburg (linnaõigus 1563 hertsog Magnus) Valga- Walk (linnaõigus 1584 Stefan Batory) Hiiumaa- Dagö Saaremaa- Oesel 4. Iseloomusta rahvaharidust ja talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil. Milline roll oli neis protsessides luteri kirikul, keskvõimul, kohalikul aadlik? 17. sajand ROOTSI AEG 18. sajand VENE AEG
Kui oled 1 aasta ja 1 päev linnas olnud ja Rae ees on ka 3 tunnistajat Ausõna oli tähtis 31. Eesti aladel 9 linna Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Narva- Narwa Uus-Pärnu- Neue Pernau Vana-Pärnu- Alt Pernau Viljandi- Fellin Paide- Wittenstein Rakvere- Wesenbergh Haapsalu- Hapsal 32. Kes kuulusid raadi? Raehärrad (min 6) (ainult saksa kaupmehed) Bürgermeistrid- rae juhtkond (määrasid, mida juhtkond otsustas) (alati paarisarv) Sündik- seadusetundja (andis juriidilist nõu) Istuv raad Puhkav raad 33. Millal kaotati raed ja kuidas? 1783 asehalduskorraga 34
kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal), mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" (Ruine d'un Chateau), "Naljand" (Scherzo) ja "Sõnadeta laul" (Chaut sans paroles). Tsaikovski külastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamäel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas. 1870-ndatel aastatel hakkas Tsaikovski kuulsus heliloojana kasvama. Tema teoseid kanti ette Moskvas ja Peterburis. 1871. Aasta märtsis toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uus 4-osaline keelpillikvartett ja klaveripalu
Nii tekkis Eestimaa hertsogkond. Läänisuhted: Isand andis enda vasallile maatüki kui tuluallika ja vasall pidi isandat teenima ning maad kaitsma. Palju tekkis neid Põhja-Eestis. Läänimeesteks said Saksamaalt sisserännanud väikeaadlikud, linnakodanikud ja kohalikud ülikud. Maa-aadel – kõrgem seisus, mis on eesõigustatud ja pärilik. 6. Linnad keskajal 9 keskaegset linna - Reval (Tallinn), Narwa (Narva), Wesenberg (Rakvere), Weissenstein (Paide), Hapsal (Haapsalu), Alt-Pernau (Vana-Pärnu), Neu-Pernau (Uus-Pärnu), Fellin (Viljandi), Dorpat (Tartu). Linnaõigus – seaduste kogu, mis reguleerib valitsemist, juhtimist ja eluolu linnas. Tallinn sai selle 1248, Arensburg (Kuressaare)1563. Raad – linnade kõrgeim võim, kohtu organ. Rae ülesanded : a) linna rahanduse juhtimine b) elanike turvalisuse tagamine c) linnaelanikud liialt raha ei kulutaks d) kohtumõistmine Gild – kaupmeeste ja käsitööliste ühendused
Eestlased ristiusustati vastu nende tahtmist. 13.sajandil tekkisid linnad ja mõisad. 11. Linnade valitsemine eestipärane nimi saksapärane nimi Tallinn Reval Rakvere Wesenberg Tartu Dorpat Haapsalu Hapsal Narva Narwa Viljandi Fellinn Paide Weissenstein (Weiβenstein) Pärnu Pernau Iga linn elas oma linnaõiguse järgi. Tallinn, Rakvere ning Narva elasid Lübecki linnaõiguse järgi. Olenemata sellest, millise linnaõiguse järgi elati, oli iga linna
Tartu Dorpat Tallinn Reval Viljandi Fellin Vana-Pärnu Alt-Pernau Uus-Pärnu Neu-Pernau Haapsalu Hapsal Paide Weienstein Rakvere Wesenberg Narva Narwa Kuressaare Arensburg Valga Walk 9. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 16.sajandi lõpuks oli Eestis kümme linna
sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide Narwa Narva Wesenberg Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23. aprilli öösel Taani valdusalal, põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslasi. · Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja 28 munka tapeti. · Ülestõusnud asusid Tallinna piirama, paludes abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt.
b) Kui jäid tegema alamaid töid linnas, siis jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana Liivimaa jaok suus nähtus, sest linnad tekkisid koos vallutusega. Siia tuli elama Saksamaalt elama käsitöölisi, kaupmehi. Koondudes ühte kohta, tekkis linn. Et tekiks linn, oli vaja linnaõigust. Maaisand nt annetas linnaõiguse. Eesti aladel tekkis 9 linna: Dorpat - Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Alt Pernau Vana-Pärnu Neu Pernau Uus-Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg Rakvere. Peab teadma, mis linnad olid keskajal Eestis, eesti keeles ikka Linna puhul oli kõige olulisem linnaõigus. Sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud välja mõtlema uut linnaõigust, vaid maaisand annetas linnale juba olemasoleva linnaõiguse. Nt Taani kuningas annetas Tallinnale, Rakverele ja Narvale linnaõiguse
toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus Keskaja linnad Eesti alal. Linnad : Tallinn/Reval 1248 Vana-Pärnu 1251 Uus-Pärnu 1318 Tartu/Dorpat 1262 Haapsalu/Hapsal 1279 Viljandi / Fellinn 1283 Paide/Weissenstein1291 Rakvere/Wesenberg1302 Narva/narwa 1345 Linnaelanikkond. Kuidas kasvas linnaelanikkond? Miks võeti vastu põgenenud talupoegi? Inimesed kolisid maalt linna elama. Linnaelanike madala sündimuse ja kõrge surevuse juures andis maarahvas linnarahvale tõhusat täiendust. Paljud talupojad põgenesid samuti linna , sest kui nad suutsid varjata end ühe aasta ja ühe päeva said nad vabadeks inimesteks. Linnad ei tahtnudki alati
Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13.saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi. Linnade teke Toetajad saksa kaupmehed. Vallutuste käigus tekkisid esimesed linnad. Linnad kujunesid kauplemiskohtadele, teede sõlmpunktidele ning keskustesse. Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Reval Tallinn Narwa Narva Hapsal Haapsalu Dorpat Tartu Fellin Viljandi Alt Pernau VanaPärnu Wesenberg Rakvere N Pernau UusPärnu Weissenstein Paide (1291, tõlkes valge kivim e. paekivi) Tekkis ka väiksemaid alevikke, kuid linnastaatusesse need ei tõusnud.
linnuseid Läänisuhted – kuningal on vaja sõjaväge, aga kuna tal ei olnud raha millega maksta, siis ta maksis neile maaga- talupojad teevad toidu, käsitöölised riided jms. Maa ei olnud sõjaväelase oma !! Vastutasuks teenib ta kuninga sõjaväes. Maa-aadel – isik, kes haaras endale maid 6. LINNAD KESKAJAL 9 keskaegset Eesti linna: Tallinn/Reval/Rewal, Tartu/Dorpat, Viljandi/Fellin, Vana-Pärnu/Alt Pernau, Uus-Pärnu/Neu Pernau, Narva/Narwa, Haapsalu/Hapsal, Rakvere/Wesenberg, Paide/Weissenstein Linnaõigus – seadusekogu, mis pani paika linna valitsemis-ja käitumiskorra, tegi asulast linna •Eesti linnadel oli 3 tüüpi linnaõigused: 1) Lüübeki lõ (Saksa)- Narva, Rakvere, Tallinn 2)Riia lõ (omakorda Hamburgilt üle võetud)- Viljandi, Tartu, Uus-Pärnu 3)Vana-Pärnu lõ ehk piiskopiõigus 1248 – Tallinn sai endale linnaõiguse 1563 – Kuressaare sai endale linnaõiguse Raad (rat-sk
teatud protsent saagist ja teiseks oli hinnus ehk kindlaks määratud naturaalmaks. Lisaks tuli maksta ka kirikukümnist, mis läks kirikule ning tuli maksta ka kohaliku preestri ülalpidamis maksu. Samuti pidid talupojad andma oma osa kirikute, linnuste ja teede ehitamisesse. -) Põhja-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi; lõuna-Eestis kasutati telliseid. * Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad (Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu) Jüriöö ülestõus * Peamine allikas Jüriöö ülestõusu kohta on Liivimaa noorem riimkroonika, mis pandi kirja ülestõusu ajal saksa keeles. -) Selle autoriks on B. Hoeneke, kes oli Liivi ordu preester. -) Tekst pole säilinud originaalis, vaid ümberkirjutustena hilisemates kroonikates näiteks B.Russowi kroonikas.
tõlkenimed: Gambyn = Vanaküla; vastastikustest sõnalaenudest: Suur ja Väike viik, erilähtesed nimed: Derskogen = Metsküla; Kassarmskarel (Kassarmukari); Naissaare omapärasest mitmekeelsusest. Saksa nimed on Reval, WeiBenstein, Fellin, Werro, Hapsal, Wesenberg. Lisaks linnadele olid saksakeelsed nimed sageli mõisatel, ent külanimedel harva (peamiselt moonutused). Külanimesid pole. Kuna sakslased olid valitsev kiht ühiskonnas, määrasid nad ka linnade nimetusi. Venekeelsed nimed on põhiliselt Setumaal ja Peipsi ida- ja põhjarannikul, Tartu- ja Virumaal. Alajõe = Olešnitsõ, Kasepää = Kazepil,
2) Omavahelised tüliküsimused 3) Maksud 4) Talurahva küsimused Esindatud olid 4 seisust: Riia piiskop+ teised vaimulikud; Liivi ordu meister+ orduametnikud; Vasalkondade esindajad; linnade esindajad. Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega. Välissuhtluses kõige aktiivsem jõud oli Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile. Keskaegsed linnad Liivimaal (9). 1) Riia 2) Dorpar e Tartu 3) Pernau e Pärnu 4) Fellin e Viljandi 5) Reval e Tallinn 6) Hapsal e Haapsalu 7) Weissenstein e Paide 8) Narwa e Narva 9) Wesenberg e Rakvere Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Kõrgeimaks linnavõimuks oli raad. Liikmete arv sõltus sellest kui müjukas see oli. Lisaks neile olid bürgermeistrid ja sündik. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, aga raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed (12/12). Raele
Toimus talupoegade pärisorjastamine. Liivimaa majandusreglemendis(Karl XI reformid) piirati mõisarentnike kodukariõigust, keelati taluperemeeste karistamine, keelati talupoegade võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Viljandi(Fellin), Vana- Pärnu(Alt-Pernau), Uus-Pärnu(Neu-Pernau), Haapsalu(Hapsal), Paide(Weißenstein), Rakvere(Wesenberg) ja Narva(Narwa). Neile lisandus 1563 hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare(Arensburg) ning 1584 Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga (Walk). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru. Kaubandus 17.-18.saj
Eesti kohanimede ajaloolised kujud- Kohanimed on väga palju seotud ajalooga. Nt araablaste kohanimed Pürenee ps-l, rannikualal oli nende vallutus suurem. Eesti kohanimedel saksa mõju. Igal mõisal on ka oma saksakeelne nimi olemas. kuna Eesti alal on valitsenud pikka aega peamiselt sakslased on paljude suurematel kohtadel ka saksakeelsed nimed, mida kasutatakse saksa kultuuriruumis veel tänapäevalgi. Nt Reval, Dorpat, Werro, Hapsal jne Wesenberg-Rakvere. Walk-Valga, Weissenstein-Paide, Pernau, Fellin, Arensburg. 19 saj lõpus toimunud venestamistperioodil muudeti mitemed kohanimed venekeelseteks. Nt nikolai vald- laheda ja kõue vald. Samuti on eestis elanud rahvusvähemused jätnud oma jälje eesti toponüümikasse nt lääne-eesti rannarootslased, ida-eestis venelased. Ka enamikul mõisatest on ajalooliselt kasutusel olnud saksa nimekuju, mis enamasti erineb eesti praegusest nimekujust.
külvi pindasid. Mis tõi talupoegadele koormisi juurde. Teotööd ehk käidi mõisas tööl. Rakmetegu 3-6 päeva nädalas 1 mees koos hobuse või härjaga mõisas tööl. Jala tegu. Abitegu(hooaja tööd)- käidi siis tegemas kui vaja oli. Mõisavoor- talvine viljavedu hansa linnadesse. Loonus andav. Osa oma saagist ja käsitööst. Mõisnikule. Olla ajaja jahtidel. Linnad ja kaubandus. Reval- tallinn. Dorpat- tartu . fellin- viljandi. Pernau- pärnu liigid. Hapsal- haapsalu. Weibenstein- paide. Wesenberg- rakvere. Narwa-narva. Valk-valga. Aarensburg- kuressaare. 16saj lõpul oli kokku 10 linna. Vanapärnu purustati liivi sõjas ja kaotas linna õigused 1599. majandus arenes edasi peamiselt sadama linnades ja eriti tlnas ja narvas. Sisemaa linna kiratsesid. Linnade õigusi piirati. Iseseisvuse endisel kujul säilitas vaid tallinn. Pärnu ja tartu allutati kindralkuberneri järelvale alla. Narva seoti otse rootsi kesk võimuga. Õitsengu aeg.
ja 1 päeva) linna müüride vahel elanud, muutus linna kodanikuks ja mõisnik kaotas tema üle võimu. LINNAD EESTIS Linna nimi Toponüüm Tallinn Lindanise, Revel, Kolõvan, Danepils, Ledenets Tartu Tarbatu, Dorpat, Jurjev, Derpt Rakvere Tarvanpää, Wesenberg Haapsalu Hapsal Paide Weißenstein Viljandi Fellin Pärnu Bernau Narva Narowa Valga Falk Kuressaare Arensburg, Kingissepa Võru Werro Paldiski Baltische Port, Baltiiski Port 15
annaabi.ee 
