Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Happekohupiima valmistamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohupiim, sõir, köömned, soolaga, juuretis, poti, hapupiim, kõigepealt, tegime, vesivannil, eraldus, vadak, kollakas, kuivaks, segatiSõir Sõira saab valmistada kolmel viisil I viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 1 l piima, 200 g võid, 4-5 muna, soola, köömneid. Valmistamine: kohupiima peale valada piim pooleks veega. Kuumutada keskmisel tulel, kuni eraldub vadak ja kohupiim läheb kokku. Nõrutada. Poti põhja panna või ja sulatada. Nõrutatud kokkuläinud kohupiim panna potti ja lisada lahtiklopitud munad. Pidevalt tampida-segada pudrunuiaga, kuni kõik on muutunud ühtlaseks massiks. Maitsestada soola ja köömnetega ning valada kuumalt laiale taldrikule jahtuma. II viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 200 g võid, 1sl. toiduõli, 3 muna, 2 l piima ja 1 l vett. Valmistamine: kohupiim tuleb hästi ära sõtkuda. Piim, segatuna veega, kuumutada keemiseni. Nõrutatud ja sõtkutud kohupiim panna piima sisse. Õrnalt segades
Või kg 0,01 0,01 0,1 0,1 1 1 kanamuna kg/tk 0,2 0,01 2 0,11 20 1,1 köömned kg 0,01 0,01 0,05 0,05 sool kg 0,,005 0,01 0,05 0,05 Kokku: 0,17 1,72 17,2 Valmistamine: 1. Suru kohupiim läbi sõela. 2. Kuumuta piim keemiseni, lisa kohupiim ning keeda tasasel tulel, kuni eraldub vadak. 3. Aseta saadud mass sõelale nõrguma. 4. Sulata või, lisa nõrgunud kohupiima-piimamass, maitsesta soola ja köömnetega ning sega ühtlaseks. 5. Lase massil veidi jahtuda. 6. Lisa lahtisegatud munad. 7. Kuumuta pidevalt segades 3-5 min. Hoidu keetmisest! 8. Pane saadud mass külma veega kastetud vormi või kahekordse niiske marliga kaetud sõelale
Hiiumaal ja Muhus oli kombeks teha odrajahust verivorsti, mida säilitamiseks hapendati. Lõuna-Eestis on veritanguvorst põline. Sealt levis see 19. sajandi jooksul järjest põhja poole. [] Piim ja piimasaadused Toidulaual oli piim kevadest, lehmade poegimise ajast, kuni nende kinnijäämiseni sügisel. Rõõska piima kasutati vähe, tavaliselt leente ja putrude keetmisel. Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim. [] Piima hapendati madalates sõõrikutes laudnõudes, piimapüttides, mida hoiti piimakapis. Hapuks läinud piimalt riisuti koor pealt ja koguti umbes meetri kõrgusesse koore- ehk võikirnusse, kus see võiks löödi. Võid jätkus tavaliselt vaid pudru silma panemiseks. Võimalusel säilitati võid soolatult ka talveks. Võitegemisel alles jäänud petipiim jäeti joomiseks ja pandi karaskitaignasse. Joogiks tehti ka hapupiimast ja vedelast odra- või
mMaitsestatud, vormitud. Eskalopp- fileest, seljatükist 1-1,5 cm paksused viilud. Vasardatud ja vormitud. Kanafileekotletid- tiivakondiga fileetükist. Võivad olla täidisega või ilma. Vasardatakse, maitsestatakse, paneeritakse mitmekordselt. Kanakoivad- paneerimata või maitsestatud ja paneeritud. Raguu- kodulindude, metslindude lihast, kondiga tükid. 12.Eelistada tuleks kohupiima kasutamist kuumtöötlemata. Eelroana serveeritavate kohupiimasegude valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiim toasooja v kergelt vahustatud võiga, lisatakse retseptuuris näidatud ained ja maitseained. Kohupiimasegudesse pannakse riivitud juustu, kõvaks keedetud munakollast, tükeldatud sinki v vorstitooteid, hapukoort, värskeid riivitud aedvilju, soolatud kalu jne. Järelroana serveeritavate kohupiimasegude valmistamiseks vahustatakse toesoe või koos suhkruga, lisatakse väikeste portsjonidena peenestatud kohupiim, iga kord hoolikalt segades.
(peetakse balti-mõjuliseks kombeks). SÕIR Jaanipäeval tehti palju piimasööke, sest kartulid olid selleks ajaks otsas ja liha hoiti heinaajaks. Tehti palju külmsuppe, kuhu sisse pandi palju rohelist, kõike mida aiast juba võtta oli. Joodi hapendatud kõivomahla, söödi kama, tehti lihaleiba. Söödi mune, mis värviti kollaseks. Tehti sõira, pirukaid, kisselli. Aias oli juba mõni mari võtta, siis see küpsetati saia sisse. Traditsiooniline sõir 500 g kohupiima, 1 l. toorpiima, 3 muna, 60 g võid, 1 tl meresoola 2 tl köömneid. Valmistamine: Munad kloppida lahti, lisada sool ja köömned, kloppida kuni sool on sulanud. Piim kuumutada kuni pind hakkab kergelt värelema, lisada kohupiim (kui on suureteraline, siis suruda läbi sõela või peenestada köögikombainis). Kuumutada pidevalt segades kuni eraldub vadak (kollakas vedelik). Kohupiim nõrutada hästi kuivaks. Või sulatada kastrulis, lisada kohupiim ja kuumutada veidi segades
KOOL KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID JA VALGU SISALDUSE MÄÄRAMINE NEIS Uurimistöö Tallinn 2013 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................2 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT............................................................................................4 Mis on kohupiim?................................................................................................................... 4 Erinevad kohupiimad.............................................................................................................. 4 Miks süüa kohupiimasi?..........................................................................................................5 3. KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID...............................................................................
koor, maitsestatakse soola ja küüslauguga. Hautatud ja praetud kalaroogade ja liharoogade lisandiks. 3.Prantsuse kartulid- toored kartulid pestakse ja tahendatakse, lõigatakse 4-5 cm pikkusteks 1korda1 cm kangideks. Kartulikange uhutakse külma veega ja nõrutatakse ning tihendatakse hoolikalt. Kartuleid praetakse 2 korda: esialgne praadimine 17C kraadi õlis 4-5 minuti, nõrutamine. 2. Enne serveerimist 180C kraadi juures 2 minutit, nõrutatakse, maitsestatakse soolaga. 4. Kartulipüree-Kooreta keedetud kartulitele jäetakse osa keeduvett alles ja püreetakse ning maitsestatakse. 5.Pariisi kartul- toorestest kartulitest võetakse kuulikese läbimõõduga 1,5cm ja praetakse need kas toorelt või veidi aega keedetult kuldpruuniks. Serveeritakse praetud liha- või linnuroogade lisandiks. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2. roa valmistamist lehekülg 200 Eestis kalad: Ahven, kilu, räim, angerjas, lõhe, lest. Kalapikkpoiss
Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid, toiduained mis kiiresti võivad kõrbema minna või rõhu all kupatamine ( seened, soolaliha soolase, kibeda, hapu maitse eemaldamine, mürkainete, toiduainete puhastamine blanseerimine toiduainete lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine kuuma vee või auruga.
toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks ja vadakuks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim aga oli heaks kõhutäieks. Juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub samapalju. 2.2 Juustu tööstuslik tootmine Juustu tööstuslik tootmine on maailmas võrdlemisi uus nähtus. Esimesed tööstuslikud juustumeiereid tekkisid Ameerika Ühendriikides 1850-ndatel ja Inglismaal 1870- ndatel aastatel
segamiseks käsutati mända ehk puupöörist. Kört keedeti vee sisse. Kui vesi kees, võeti matist vasaku käega jahu ja lasti sõrmede vahelt ühtlaselt vette, pöörates parema käega mända, et jahu ei läheks tükki. Puder oli paks, tihe toit, mida sai kamakana pihkugi võtta. Jahuputrudest keedeti üle terve Eesti kõige enam odrajahuputru. Pudrujahu oli jäme ja sõre. Keedeti kahte viisi: jahu lasti pikkamööda läbi sõrmede keeva vette, või teine moodus: jahu kallati korraga soolaga maitsestatud keeva vette ja ei liigutatud enne, kui puder valmis. Leivakali 2 kg rukkileiba, (natuke humalavett), l0 l vett, 500 g mett või suhkrut, piparmündivarsi või mustasõstraoksi, 50 g pärmi. Kuivatatud ja pruunistatud rukkileivale valada keev vesi, lasta kaanega suletult mõned tunnid seista, siis kurnata, lisada mesi või suhkur ja pärm. 5-6 tunni käärimise järel valada pudelitesse. Pudelid sulgeda ja asetada külma kohta. Tarvitada mõnepäevase seismise järel.
Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPTID EMMA SUITSUKANA SUVIKÕRVITSA PASTA 4 inimesel on vaja: 300g makarone (farfallet, penne või mis iganes aga mitte spagette) oliiviõli 1 suur sibul 2 küüslauguküünt 4dl kohvikoort soola musta pipart 1 suvikõrvits 200 g tomateid 2 suitsukanakintsu või fileed värsket basiilikut Kõigepealt tuleb sibul ja küüslauk ära hakkida ning kuumutada õlis kergelt klaasjaks. Seejärel lisada tükeldatuna suvikõrvits, tomatid, suitsukana ja hakitud basiiliku lehed. Segada ning maitsestada soola ja pipraga, võib lisada natukene keedetud vett ja hautada kuni suvikõrvits on pehme. Seejärel lisada kohvikoor ning lasta korraks keema tõusta. Keeta pasta ja nõrutada ning kallata koorekastmesse ja segada. Serveerida kas riivitud juustuga või ilma.
1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1
ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. Hommikusöök. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha või kalaroaga ja tihti pirukatega. Tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad. Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt pluss viin). Suupisteks võib olla lihtsalt heeringas või hakitud munavili. Järgneb supp ja liha, kala või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise ,,firmamagusroog". Retsepte vene köögist Uhhaa
serveerimiseks keedetud riisi või kuskussi ning 2 oksa värsket tüümiani vorm kaane või fooliumiga ning küpseta ahjus 200 Sega tükeldatud aedviljad, liha, ürdid ja purustatud Kuivata kala, maitsesta vähese soolaga. Marinaad meelepärast rohelist salatit 2 oksa värsket majoraani kraadi juures 10 minutit. Seejärel alanda kuumus küüslauk. Vala peale vein ja lase 1-2 ööpäeva
2. Magus 3. Hapu 4. Soolane 3. mis annavad maitseained toidule (vähemalt 4 valikut) 1. Isuäratava lõhna 2. Isuäratava maitse 3. Parandavad toidu välimust 4. Parandavad toidu säilivust 4. kuidas säilitatakse maitseaineid? Maitseaineid hoitakse jahedas, kuivas kapis. Suurimad vaenlased maitseainetele on valgus, soojus, õhuhapnik ja niiskus. 5. nimeta 6 vürtsi (sh 2 kodumaist vürtsi) 1. Ingver 2. Kaneel 3. Pipar 4. Kardemon 5. Köömned (kodumaine) 6. Kadakamarjad (kodumaine) 6. nimeta 6 ürti 1. Meliss 2. Till 3. Piparmünt 4. Petersell 5. Saialill 6. Loorber 7. millest valmistatakse klassikaliselt pestot Valmistatakse basiilikust, oliivõlist, piiniaseemnetest, parmesani juustust. 8. milline on maitsestamise põhimõtte? Maitseaineid, vürtse, ürte võib toidule lisada kogu valmistamise aja jooksul. Arvestama peab, et maitseainetel jääks aega toidu mõjutamiseks ning samas liiga
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati ka
Keeva vette TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Vedel muna 2,5 3 min. Poolvedel 3-5 min. Kõva 6-7 min. Võileivamuna 8 min. Salati ja täidetud muna 10 min. · Kooreta keedetud muna e.poseeritud muna Keeduveel äädikat, soola Vesi ei tohi mulinal keeda Kodune ülesanne · Õpi muna poseerimist interneti abil vaadates videot · Poseeri muna (kui soovid) Keedetud munatoidud · Keedetud omlett Vesivannil Selgete puljongite lisandiks · Munahüüve 1 muna 1 dl piima v. Vett Keedetakse vesivannil v. Küpsetatakse ahjus Lisandid, jahu Suupistena, valge kastmega · Munapuder Vesivannil, pannil, aurukapis 3 osa muna, 1 osa piima või koort Pannil liigutatakse äärelt keskel Temperatuur ei tohi olla kõrge Serveeritakse hommikusöögilaual, suitsu- ja soolakala lisandiks
segatuna hapupiimaga. Kama sööjal peab aga olema kannatust hea kama tahab natukene seista. Nii umbes 10 minutit. Retseptiriba Kamakört Vaja läheb: 2 klaasi hapupiima või keefiri, ½ klaasi kamajahu, 2 sl. mett või suhkrut. Valmistamine: Sega ained omavahel hästi läbi ja lase seista 10 minutit. Kama-kartuli rattad Vaja läheb: 0,5 kg kartuleid, 120 ml piima, 0,5 tl soola, 2 muna, 1 dl kamajahu, 1 dl nisujahu. Valmistamine: Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees ja lisa soe piim. Tambi tugevaks püreeks ja lisa munad. Sega korralikult ja lisa jahud. Vajadusel maitsesta soolaga. Vormi märgade kätega kanamuna suurused pallid ja vajuta need lapikuks. Küpseta 225 oC juures 15 minutit. Seda toitu võib pakkuda lisandiks mõnele kalaroale või süüa lihtsalt hapukoorega. Sama retsepti järgi võid valmistada ka suupisteid. Selleks tuleb teha vaid väiksemad koogikesed ja suitsukalast võib neile peale teha kas salati või vahu.
aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav. Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võib omakorda olla tekkinud alatoitumise, tsöliaakia, peensoolepõletiku, gastroenteriidi või teiste haiguste tagajärjel. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 24 nädala jooksul. Kui organism laktoosi üldse ei talu, tuleb toiduvalikust täiesti välja jätta piim, hapupiim, keefir, jogurt jm piimatooted, st dieet peab olema täiesti laktoosivaba. Kui organism talub laktoosi vähesel määral, võib kasutada piimatooteid, milles laktoos on lõhustatud (vähese laktoosisisaldusega toiduained), samuti kõvu juuste, kuna neis ei ole laktoosi. Paljudele sobivad ka või, margariin ning hapendatud piimatooted, kuna neis on vähem laktoosi kui värskes piimas. Tänapäeval on sobivaid tooteid tänu pakendimärgistustele lihtne leida.
vigurpiparkooke, maju jne. Taigna realiseerimisaeg on 30 päeva. Piparkooke võib kaunistada munavalge joonistusmassiga, kus 13 grammi munavalge kohta võetakse 100 grammi puudersuhkrut ja vahustatakse. Parema maitseja läike saamiseks võib massile lisada sidrunimahla. Saadud massi võib värvida toiduvärvidega. 1 PEHME PIPARKOOK Taigna valmistamiseks segatakse omavahel kuivad ained, lisatakse hapupiim ja keedis ning sulatatud margariin. Taigen segatakse võimalikult väheste liigutustega, et küpsetis säilitaks mureduse. Valmis taigen valatakse küpsetuspaberiga vooderdatud kõrgete äärtega küpsetusplaadile ja küpsetatakse 200º-di juures ~ 40minutit. Kook on valmis, kui pinna sisse sõrmega vajutatud lohk kohe uuesti täis kerkib ning kook lööb vormi serva küljest lahti. Nüüd lastakse koogil jahtuda. Glasuuri valmistamiseks vahustatakse kohupiim koos suhkruga ning maitsestatakse
kala; kõik lihatoidud, eriti maks ja vorstid; roheline või, majonees, juust, munatoidud; kurkide konserveerimisel, searasva maitsestamisel, verivorstidele Piparmünt- üks vanemaid kultuurtaimi, mis on mitme aastane ja tugeva aromaatse lõhnaga. Maitsestatakse rohelisi ja salatikastmeid; salateid; rohelisi- ja köögiviljasuppe; kapsas, porgand, kaunviljad ja spinat; keedetud ja praetud kala; kõik lihatoidud, eriti lambaliha; roheline või, kohupiim, juustutoidud; kurkide konserveerimisel, teeks Kress-salat suurepärane söögi- ja maitsetaim. Tugevalt vürtsine, veidi pikantse sinepi- või rõikataoline maitse. Lehed värskelt kuni õitsemiseni (mitte keeta) .Maitsestatakse rohelisi- ja salatikastmeid; kressi-, leht-, kartuli-, tomatisalateid; rohelist-, tomtisuppi; praekartuleid; lisandina kala juures; lisandina liha juures; roheline või, kohupiim, lisandina juustule ja keedetud munale, võileivale
Kuidas juustu valida vanuse ja muude omaduste järgi, selle kohta veidi allpool. Külmadesse roogadesse, Näiteks salatitesse sobivad peaaegu kõik igapäevajuustud väikesteks kuubikuteks või pulgakesteks lõigatuna. Et kergesti murenevad feta, toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku
Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises Referaat Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juhtuda, et seisate silmitsi ulukiliha käntsakaga. Ulukiliha eelistest Nüüd, mil aktuaalseks on muutunud tervislik ja nn loomulik toit, siis midagi puhtamat on raske leida. Ulukid, keda süüakse, jooksevad metsast vabalt ringi, nende poolt söödav toit on puhas ning stressi nad ei põe. Muidugi tuleb enne metslooma liha toiduks valmistamist teha tarvilikud analüüsid, veendumaks liha toidukõlblikkuses. Ulukitest enim süüakse põdra,- metssea- ja metskitseliha, vahel ka karu ja kopraliha. Lisaks veel mitmesugused linnud. On levinud valearusaam, et ulukiliha on sootuks midagi t
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
Külmadesse roogadesse, Näiteks salatitesse sobivad peaaegu kõik igapäevajuustud väikesteks kuubikuteks või pulgakesteks lõigatuna. Et kergesti murenevad feta, toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku
8. Toodete küpsetamine 9. Toodete viimistlemine peale küpsetamist 10. Toodete ladumine, väljastamine, realiseerimisajad. PÄRMITAIGNA VALMISTAMINE Pärm lahustatakse soojas vees 35 40ºC. Taignasegajasse kaalutakse vastavalt retseptuurile suhkur, jahu, lahtilöödud munad, lahustatud sool, pärmilahus ja segatakse, kõige lõpuks lisatakse pehmendatud rasvaine. Pärmilahus lisada taignasse koos teiste toorainetega, kuid selliselt, et ei puutuks otseselt kokku suhkru ja soolaga. 1 kg jahu kohta lisatakse olenevalt taigna rammususest 30 -80 g pärmi või siis 1 liitri taignavedeliku kohta 80-150 g . Rammusamad taignad vajavad rohkem pärmi, lahjad vähem. Taigna kiireim käärimine on 35°C juures, kuid sobivam on 26-28°C. 12 Pärmitaignaid võib valmistada ka selliselt, et kõik retseptuuris ettenähtud toorained valatakse taignasegamiskatlasse ja sinna peale murendatakse värske pärm
8. Toodete küpsetamine 9. Toodete viimistlemine peale küpsetamist 10. Toodete ladumine, väljastamine, realiseerimisajad. PÄRMITAIGNA VALMISTAMINE Pärm lahustatakse soojas vees 35 40ºC. Taignasegajasse kaalutakse vastavalt retseptuurile suhkur, jahu, lahtilöödud munad, lahustatud sool, pärmilahus ja segatakse, kõige lõpuks lisatakse pehmendatud rasvaine. Pärmilahus lisada taignasse koos teiste toorainetega, kuid selliselt, et ei puutuks otseselt kokku suhkru ja soolaga. 1 kg jahu kohta lisatakse olenevalt taigna rammususest 30 -80 g pärmi või siis 1 liitri taignavedeliku kohta 80-150 g . Rammusamad taignad vajavad rohkem pärmi, lahjad vähem. Taigna kiireim käärimine on 35°C juures, kuid sobivam on 26-28°C. 12 Pärmitaignaid võib valmistada ka selliselt, et kõik retseptuuris ettenähtud toorained valatakse taignasegamiskatlasse ja sinna peale murendatakse värske pärm
000 10 3% toiduäädikas l 0.003 0.003 0.006 0.006 11 suhkur kg 0.005 0.005 0.010 0.010 12 hapukoor 20% kg 0.005 0.005 0.010 0.010 Kokku: 0.296 0.592 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine. 2. Eeltöötle köögiviljad. 3. Tükelda köögiviljad ühtlasteks 2 mm paksusteks ribadeks. 4. Tükelda liha ribadeks. Valmistamine 1. Kuumuta poti põhjas õlis peediribad ja tomatipasta, keeda väheses puljongis pehmeks. Passeeri köögiviljad õlis. 2. Lisa värske kapsas, õlis kuumutatud maitseköögiviljad ning keeda supp tasasel tulel valmis. 3. Maitsesta supp äädika ja suhkruga. 4. Lisa valmis supile keedetud tükeldatud liha. 5. Kontrolli maitset. Maitsesta lõplikult Serveerimine: 1. Temperatuuril 75 °C eelsoojendatud taldrikul. 2. Serveeri hapukoore ja maitserohelisega. TOIDU NIMETUS Lihaseljanka
Hellus piim 2,5% · Valio Alma Hyla sarja piim 1,5% · Valio ZERO LACTOSE 1.5% on väherasvane piimajook, mis on laktoosivaba. · Kitsepiim on valgem kui lehmapiim, tugevam maitse. 14. Hapupiimatoodete omadused ja valmistamine. Hapupiimatooted valmistatakse piimale erilist juuretist lisades, mis muudab osa laktoosi piimhappeks ning valgud kalgenduvad. Hapnemine annab iseloomuliku maitse, lõhna, konsistentsi. Tuntumad hapupiimatooted on hapupiimajoogid, jogurtid, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor. Hapupiimatooteid iseloomustavad kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus, värskendav maitse. Mõningad piimhappebakterid on tuntud probiootikumidena (elu heaks töötavad bakterid): Lactobacillus fermentum (ME-3), Lactobacillus acidophilus (LA-5), Bifidobacterium (BB-12), Lactobatsillus GG (LGG). Probiootiliseks nimetatakse piisavalt kasulikke elavaid mikroorganisme sisaldavad tooteid, mis mõjutavad positiivselt meie
Liharoad restoraniköögis Iseseisev töö 031K Kristel ja Geidy VEISEROAD Rostbiif Kondita veiseliha, sinep, must pipar, sool Valmistamine: 1. Hõõruda liha sinepi ja pipraga sisse, pruunistada pannil kõrgel kuumusel. 2. Tõsta ahjuplaadile ning raputada üle soolaga. Küpsetada 180°C juures 30 minutit või kuni liha sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15
Vee ja selles lahustunud ainete kadu esineb külmutatud toiduainete sulatamisel ja soolatud toiduainete leotamisel. Külmutatud toiduainete sulatamisel tuleb jälgida igale toiduainele optimaalset reziimi, et vältida liigset vee ja selles lahustunud toitainete kadu. Liha tuleb liigsete kadude vältimiseks sulatada aeglaselt ja madalal temperatuuril. Aedvilju ei ole soovitav enne kuumtöötlemist üldse sulatada. Soolatud toiduainete leotamisel eraldub koos soolaga ka suurem osa toitaineid. Taimsetes toiduainetes on enamik mineraalaineid koondunud koorealusesse kihti ning koorimisel võivad nende kaod ulatuda kuni 50%. Kartulites on mineraalainete kaod tingitud ka nende hoidmisest vees enne kuumtöötlemist. Loomsete toiduainete kuumtöötlemisel toimuva valkude denatureerumise tagajärjel eraldub vett ja selles lahustunud aineid. Väikese osa veest seob kollageen, ülejäänu eraldub puljongisse, praadimisel lihtsalt aurustub.
Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala pandi öö otsa leigesse vette, lisati pipart, loorberilehte ja peotäis soomuseid, sest mida rohkem oli soomuseid seda kõvem sült sai. Kalal lasti nii seista öö, kuni latikas pehme seejärel sõeluti soomused välja. Pidulikumateks puhkudeks valmistati kalapirukaid
annaabi.ee 
