Loe ja delete On vaja kirjutada artikli põhjal esitlus. Artiklis kirjeldati Hannibali triumfi ehk hannibali sõjaretk. Hannibali suurim triumf Merilin Anijärv 10b Tallinna Tehnikagümnaasium Juhetaja: Tanel Sauna Ajalugu Kartaagost ja Roomast said suured vaenlased. Mõlemad soovisid ülemvõimu Vahemere lääneosas ja lootsid sõjalisele jõule. Rooma kartaago vahel toimus kolm suurt sõda. Sõjakäigud . • 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. • 218-201 eKr II Puunia sõda: • 218 eKr- Hannibali retk üle Alpide ja
Helen Kahur II kodutöö: Antiigipärand ja tänapäeva popkultuur Otsustasin suure huvi tõttu võtta uuritavaks objektiks Puunia sõjad 218-204 eKr ja Hannibali sõjataktika ja -strateegia. Valisin kaks täpselt samat teemat käsitlevat dokumentaalfilmi. Esimene dokumentaalfilm kandis nime Hannibal vs Rome, kus peale näideldud stseenide jagasid kommentaare ka erinevad ajaloolased, kes on kõnealuse teema kohta raamatuidki kirjutanud. Teine video oli aga BBC dokumentaalfilm nimega BBC Hannibal: Rome's Worst Nightmare, mis oli ilmselt mõeldud nooremale generatsioonile nagu
HANNIBAL OLIVER LÕHMUS ELULUGU Hannibal sündis 247 eKr ja suri aastal 183 eKr, Hannibal oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Hannibal sündis Esimieses Puunia sõjas sõdinud Kartaago väejuhi Hamilkar Barkase pojana. Hannibali nimi tähendab puunia keeles 'Baaliand'. Pole päris selge, kas nimi Barkas kuulus ainult tema isale või oli pärilik ja järelikult Hannibali perekonnanimi. VENNAD JA ÕED Hannibalil olid vanemad õed, kes abiellusid siis, kui Hannibal veel laps oli. Tema õemeeste hulka kuulusid Kartaago väejuht Hasdrubal ja Numiidia kuningas Naravas. Tal oli ka kaks venda, kellest ühe nimi oli samuti Hasdrubal ja teise nimi Mago. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. TÄHTSAMAD LAHINGUD
ja 300 ratsanikku. II Puunia sõja ajal jaotati 30 maniipulist(Rooma sõjväe allüksusest) koosnev leegion 10 kohordiks(osa leegionist). Kui nüüd aga rääkida Puunia sõdadest lähemalt, siis need kolm sõda peeti aastatel 264 146 eKr Kartaago ja Rooma vahel. Mõlemad riigid taotlesid ülemvõimu Vahemere lääneosas. Esimene Puunia sõda peeti Sitsiilias ja merel, Kartaago loovutas Sitsiilia. Teine Puunia sõda algas Kartaago väejuhi Hannibali võitudega Itaalias . Roomlased vallutasid 210 eKr Hispaania ja lõid Zama juures Aafrikas Hannibali. Kartaago kaotas välisvaldused ja laevastiku. Kolmas Puunia sõda lõppes Kartaago hävitamisega. Rooma poliitika oma vaenlaste ja võidetute suhtes rajanes põhimõttel ,,jaga (jaota) ja valitse" st Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati alistatud rahvastele ja riikidele erinevad sõltuvustingimused,
eestlastest väesalga eesotsas on olnud teadaoleva ajaloo poolt küllaltki vähe kajastatud. Seevastu Pätsi-aegses ajaloolises kirjanduses võiks Schenkenbergi pidada lausa rahvuskangelaseks . Liivimaa sõda oli ju kokkuvõttes Tallinna jaoks edukas ja oma panuse sellesse andis Schenkenbergi salk, üks väheseid ettevõtmisi eestlaste vanemas sõjaajaloos, mis ka võidukas oli. Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond või siis hannibali rahvas. Liivi sõja puhkemine tõi suurt hävingut kogu Eestimaale. Liivi ordu ei olnud võimeline üksi vastu seisma Vene survele ning nii Tallinna linn kui Eestimaa rüütelkond palusid Rootsi kuningalt abi. Ivo Schenkenbergi juhitud eestlaste 400 meheline väeüksus tõstis peale Jüriöö ülestõusu hävingut eestlaste eneseuhkust ning oli suurel määral vastutav Tallinna päästmises tsaar Ivan IV sõdurite eest. 1
Sürakuusa- ajalooline linn Sitsiilias Siracusa provintsi keskus. Patriits- oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Puunia sõjad- 3 Rooma ja Kartaago vahelist sõda, milles kumbki taotles ülemvõimu Vahemere lääneosas. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti Sitsiilias ja merel, Kartaago loovutas Sitsiilia. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) algas Kartaago väejuhi Hannibali võitudega.Roomlased vallutasid 210 eKr Hispaania ja lõid Zama juures Aafrikas Hannibali. Kartaago kaotas välisvaldused ja laevastiku. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega. Senat- Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr. Kartaago- on foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.
Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel ei jäänud üle muud, kui end ise kaitsma hakata maad laastava vene-tatari ratsaväe eest. Eestlased relvastusid ja ühinesid salkadeks, mille liikmeid maarahvas "mõrtsukateks" kutsus. Kõige tuntum talupoegade üksus Liivi sõja päevil oli Tallinnale allunud lipkond Ivo Schenkenbergi juhtimisel. Ivo Schenkenbergi kutsuti Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks. Nad varitsesid nii ööd kui päevad venelasi, võtsid nad äkilise kallaletungiga vangi ja lasksid maha. Nad tegid sel viisil kõik venelased kogu Eestimaal nii araks, et nad lossidest kuskile ratsutada ei julgenud ja olid seal justkui piiramisrõngas. Kui oli vaja reisida, tegid nad seda kõrvalisi teid pidi ja kartsid igat metsatukka silmates, et seal Hannibali rahvas neid varitseb. 1579. aastal Ivo Schenkenberg hukkus venelaste käe läbi ja tema salk lagunes laiali.
Maalikunst-Prantsusmaa-Th.Gericault-"Meduse'i parv". Eugene Delacroix-"Vabadus viib rahva barrikaadidele". Hispaania-Francisco Goya-maalikunst ja graafika.Maalib freskosid.Kuningas Karl IV õukonnakunstnik."Karl IV perekonna-portree".Toob välja inimese iseloomulikud jooned,ei ilusta."Alasti Maja","Ülestõusnute mahalaskmine".Graafika-"Sõjakoledused".Inglismaa-William Turner-tüüpiline meremaalija.alati on merel midagi.Kasutab pahtlilabidat."Hannibali minek üle alpide".Saksamaa-Philipp Otto Runge-usulise sisuga teosed.Kekaegsed muinasjutud,legendid.Maalib pilt pildis."Hommik".Realism-Prantsusmaa-looduslähedane,maalivad tõde,ümbritsevat elu.Pruunid,hallid kollakad toonid.I realistlikud maalid tehakse maastikumaalina.Jean-Francois Millet-maalib talupoegi,rasket tööd.Inimesed ei vaata pildist välja.Pilk suunatud maha."Viljapeade korjajad","Külvaja","Õhtupalvus".Gustave Courbet-võimas isiksus.Revolutsionääride perekonnast
Sõjakäigud ja Triumfikäigud. Sõjakäigud. 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. Rooma purustas Kartaago laevastiku ja tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks mereriigiks. 218-201 eKr II Puunia sõda: 218 eKr - Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. 216 eKr Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. 202 eKr roomlased purustasid Põhja Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe. 146 eKr Kartaago vallutamine ja hävitamine III Puunia sõjas. Samal aastal langes Kreeka lõplikult Rooma võimu alla. Triumfikäigud. Kõige kõrgem au, mis võis osaks saada võidukale ülemjuhatajale, oli triumfikäik läbi Rooma. Triumfikäik oli suurejooneline vaatemäng
I Puunia sõda (264-241 eKr) roomlaste ja kartaagolaste vahel. Võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku, olid esialgu ülekaalus kartaagolased, kuid sõja keskel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Roomlased saavutasid mitu tähtsat võitu, kartaagolased palusid rahu ning loovutasid osa oma valdustest. II Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Hannibali eestvedamisel tungiti Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse, kus purustati roomlased Cannae lahingus. Kuid siiski ei suudetud edu ära kasutada. Rooma viis oma väed Põhja- Aafrikasse ja sundis nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes kreeklaste Sürakuusa Sitsiilias. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse.
· V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I PS: meri ja Sitsiilia, Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. · II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe. Uus sõjavägi sundis Hannibali Itaaliast lahkuma. Kartaago kaotas laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. · III PS: Roomlased vallutasid ja hävitasid 146 aastal Kartaago. · Laienesid ka idas + Makedoonia ja Kreeka, sai ka Väike-Aasia päranduseks. · Tugevaim riik Vahemere maades. Kodudsõdade periood ja vabariigi langus(133-30a. eKr) · Elukutseline palgavägi. · Kodusõjad: sõdurid vs väepealikud. · Senati võim vähenes. · Pompeius ja Caesar.
2.Liivimaal oli kerge saak 12.Härgmäe lahing Vene-Liivi sõda, mis toimus 2.augustil 1560. aastal, õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel,mis oli ühtlase Liivi ordu viimane välilahing. Võitjaks osutusid Moskvalased 14.Isiksused Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitöölise poeg,kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.Ivo pälvis hüüdnimi ''Eestimaa Hannibal'' ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks. Ivan IV- Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20.sajandit. Tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Asutas Moskvas trükikoja ja soosis trükikunsti arengut. Stefan Batory- a. 1576 kuni surmani Poola kuningas. Stefan oli oskuslik diplomaat. Edukas sõjamees ja sundis venelased Liivimaalt lahkuma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte
· "Towntown & 28", luulekogu (2000) · "Artutart ja 39", luulekogu (2002) · "Kaamose kiuste", luulekogu (2004) Mu mulin ma ise malin kallid mormoonid kohtume jälle salt lake citys kui senatil olexid presidendi igused seisax senati väljakul washingtoni kuju elu on igal pool elu ainult mnel pool darvinistlik ja mujal pool jumalik läheb portselanipoodi kord tokolopopulos kuid temast trygib ette mööda ja yle suurekasvuline isaskodanik kes väidab et ta on hannibali sjaväe eruelevant tokolopopulos kes ärkab öösel kax korda ja annab keskusele edasi oma unenäo seadus kus defitsiit ei teki ega kao vaid aina muundub yhest liigist teise siiski titanic uppus homme paneme lletehase kinni laske ometi nukogude luulel itseda siis ta ju närtsib kiiremini andke mulle toetuspunkt vi ärge andke ma ei tsta maakera yles katu tuli koopast vaatas uhuud nyhkis oma parteipiletit vastu uhhaad metsas sirgus samovar meri on paxem kui mesi muri on paxem kui musi
6. Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel. 3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel. Roomlased rajasid tugeva laevastiku, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal tungis Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus kuid nad seadsid valmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Hiljem said kartaagolased hävitavalt lüüa ja kartaago kaotas välisvaldused, laevastiku ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega roomlaste poolt. 7. Tähtsamad Rooma kultuurisaavutused, arhidektuur. Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, võimekaid kirjamehi. Poeet Vergilius, eepos ,,Aeneis''
Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elab 1 593 000. Kuid koos Barcelona eeslinnadega elab kokku 4miljonit inimest. Kataloonias asub ka Barcelona valitsus nimega Generalitat de Catalunya. Barcelona lipp 3 Ajalugu Legendi järgi asutas tänapäeva linna kohale Barcino koloonia kartaago väejuht Hamilkar Barkas, Hannibali isa. Roomlased ehitasid linna kohale oma kindluse umbes 15 eKr. 5. sajandil vallutasid linna läänegoodid ja 8. sajandil maurid. Aastal 801 vallutas linna Karl Suure poeg Ludwig Vaga. Aastal 985 rüüstas Barcelonat Córdoba kaliif Al-Mansur. Keskajal oli Barcelona Aragóni kuningriigi pealinn. Pärast liitu Aragóni ja Kastiilia vahel linna areng pidurdus. Linn rüüstati 16401652 püsinud Kataloonia Vabariigi likvideerimise käigus ja Hispaania pärilussõja ajal 1714. Felipe V
Delacraix ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", värvilised tööd, võttis eeskuju Rubensilt, humaalsus ja vabaduse tahe Hispaania Francisco Goya kuningas Karl IV õukonnakunstnik, ,,Alba hertsoginna", ,,Alasti Maja"(mahha), ,,Riietatud Maja" Inglismaa - William Turner põriliselt meremaalija e marinist, ,,Tulekahju merel", ,,Temeraire'i viimane sõit", eeskuju impressionistidele, ,,Hannibali minek üle Alpide" REALISM 1850/60 realismi kui kunstivoolu kõrgaeg, 1870 kõrgaeg Venemaal. Tekib Prantsusmaal, looduslähedus, tähtsamad on maalikunst ja graafika, kujutatakse argielu, ei liialdata, pole huvitatud kirjanduslikest süzeedest, 90% realistidest on kaasaegse teemaga, esineb ka kriitilist realismi(eriti Venemaal), tagasihoidlikud värvid *Venemaa kunst on ühiskonnakriitiline, 1870 luuakse Rändnäituste ühing, Peredviznikud tegid näituse ja viisid seda ühest linnast
Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6.Kreeka ja Makedoonia alistamine. Kreekas kehtis Makedoonia võim ning kreeklased polnud oma allasurutud olukorraga leppinud. Rooma kasutas aga selle olukorra ära ning kutsusid
juba röövima hakanu leiab selleks alati ettekäände; ja vastupidi, ettekäändeid kellegi elu kallale kippumiseks tuleb ette hoopis harvemini ja need saavad rutemini otsa. 8. Kui aga valitseja on sõjaväega ja tema käe all on suur hulk sõdureid, siis ei tohi ta julma ja halastamatu inimese kuulsusest mingil juhul hoolida - pole ju sedalaadi kuulsuseta kunagi hoitud sõjaväge ühtse ja võitlusvalmina. Hannibali imetlusväärsete ettevõtmiste hulka arvatakse ka see, et tema tohutus, igasugustest inimestest koosnevas sõjaväes, mis oli juhitud sõdima võõrale maale, ei tekkinud eales ühtki lahkheli - ei sõdurite endi vahel ega nende suhetes väejuhiga, ja seda nii õnnes kui ebaõnnes. See ei saanud sündida muust kui Hannibali ebainimlikust julmusest, mis - kõrvuti arvukate teiste väljapaistvate omadustega - muutis ta sõdurite silmis alaliselt 19
läkitades saadikud Vene tsaari Ivan Julma juurde, kes nägi võimalust asutada Moskvast sõltuv vasallkuningriik. Esialgu oli kuningriigi keskuseks Põltsamaa. 15. Missugusele riigile oli edukas 1575-1576. a Liivi sõjas? Venemaale. 16. Kes oli Ivo Schenkenberg? Ivo Schenkenberg oli Tallinn käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Teda kutsuti ,,Liivimaa Hannibaliks ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks" 17. Mis muutus Poola välispoliitikas kui kuningaks sai Stefan Batory? Poolal oli ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu ja selle suunaks oli tagasi saada Vene võimu alla langenud alad. 18. Kes oli Pontus de la Gardie? Pontus de la Gardie oli Rootsi vägede juht. 19. Mida tähendas Jam Zapolski rahu? Rahu sõlmiti Poola ja Venemaa vahel, kus Ivan Julm sai küll tagasi poolakate kätte langenud
all. -Rooma, kui Vahemere maade suurvõim 264-133 Sattus koflikti Kartaagoga, mis oli P-Aafrika riik, mis kasvas välja foiniikia kolooniast. Puunia sõjad: 1. Puunia sõda 264-241 - peeti merel ja Sitsiilia saarel, algselt said roomlased lüüa. Hiljem rajasid roomlased endale laevastiku ning õppisid kiiresti. Sundisid Kartaagot rahu paluma. 2. Puunia sõda 218-201 Kartaago väepealik Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannea lahingus. Rooma koondas väed ja sundis Hannibali Itaaliast lahkuma, Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja sellega ka sõjalise tähtsuse. 3. Puunia sõda- vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago. 146 eKr. Samal aastal liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133- pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlasetele. -Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati palgaväega. Väepealike tähtsus suurenes. Peagi
juba röövima hakanu leiab selleks alati ettekäände; ja vastupidi, ettekäändeid kellegi elu kallale kippumiseks tuleb ette hoopis harvemini ja need saavad rutemini otsa. 8. Kui aga valitseja on sõjaväega ja tema käe all on suur hulk sõdureid, siis ei tohi ta julma ja halastamatu inimese kuulsusest mingil juhul hoolida - pole ju sedalaadi kuulsuseta kunagi hoitud sõjaväge ühtse ja võitlusvalmina. Hannibali imetlusväärsete ettevõtmiste hulka arvatakse ka see, et tema tohutus, igasugustest inimestest koosnevas sõjaväes, mis oli juhitud sõdima võõrale maale, ei tekkinud eales ühtki lahkheli - ei sõdurite endi vahel ega nende suhetes väejuhiga, ja seda nii õnnes kui ebaõnnes. See ei saanud sündida muust kui Hannibali ebainimlikust julmusest, mis - kõrvuti arvukate teiste väljapaistvate omadustega - muutis ta sõdurite silmis alaliselt 19
puunlasteks . Esimeses Puunia sõjas( 264-241 eKr ) sõditi põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel . Kuna Roomalastel polnud laevastiku saatis edu alguses kartaagolasi , kuid sõja käigus ehitas Rooma endale võimsa laevastiku ja edu oli roomlastel . Kartaagolased pidid roomlastelt rahu paluma ja andma ära osa oma valdustest . Teises Puunia sõjas( 218-201eKr ) tungisid kartaagolased väepealik Hannibali juhtimisel Hispaaniast läbi Callia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus . Rooma viis aga oma uue armee Põhja-Aafrikasse , sundides Hannibali nii oma kodumaale tagasi ja kartaagolased said hävitavalt lüüa . Nad kaotasid kogu oma laevastiku , valdused väljaspool Põhja-Aafrikat , ka Sürakuusa vallutati Rooma võimu alla . 146 eKr kolmandas Puunia sõjas hävitas Rooma Kartaago täielikult . Rooma laiendas oma võimu ka ida poole . Esimesena vallutati
· Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) sõjategevus toimus merel ning hea laevastiku puudumisel, olid ülekaalus kartaagolased , kuid hiljem rajanud parema laevastiku ja võitnud mitu lahingut, panid roomlased kartaagolased rahu paluma. · Teine Puunia sõda(218-201 eKr) Hannibal liikus oma vägedega üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Siiski suutsid roomlased sundida Hannibali Põhja-Aafrikasse, kus toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. · Kolmas Puunia sõda(201-146 eKr) Kartaago oli kaotanud kogu oma laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. Siiski oli Roomal soov ta lõplikult purustada ning Kartaago vallutati ja hävitati 146. aastal eKr. 149. aastal eKr langes roomlaste kätte Makedoonia ning 133. aastal eKr Pergamon ja Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Rooma võim vallutatud maades
arvatud Koluvere lossi ja Haapsalu. Rootslaste käes oli jäänd vaid Tallinn koos lähe ma ümbruse ga. Juuli kuus j õudsid Vene väed Tallinna lähistele, raad ja kohalikud Rootsi v õi mud kindlustasid linna ja varusid laske m o ona. Ivo Schenkenberg m o odustas Tallinna p õgenenud talupoe gadest linna kaitseks väesalga.Tänu julge ja kavala tegutse mise tõttu sai te ma lipkond kiiresti tuntuks, Ivo pälvis hüüdni me "Eestimaa Hannibal" ja te ma salka hakati selle järgi kutsuma Hannibali rahvaks 1577. aasta 23. jaanuaril saabusid Vene väed Tallinna alla. Pühavai mu kiriku pastori Balthasar Russowi Liivi maa kroonika and m etel olnud seal kokku 50 000 m e e st(arvatavasti liialdatud and med ). Piiramisvägi tõi endaga kaasa suurtükke, sealhulgas ka m üüsreid. Piiramisväge juhtisid tuntud väejuhid.Üle mjuhatajaks oli vürst Fjodor Ivanovits Mstislavski, te ma abiline ja asetäitja Ivan Vassiljevits Seremetjev,suurtükivägede juhatajaks oli vürst
ettekäände; ja vastupidi, ettekäändeid kellegi elu kallale kippumiseks tuleb ette hoopis harvemini ja need saavad rutemini otsa. 8. Kui aga valitseja on sõjaväega ja tema käe all on suur hulk sõdureid, siis ei tohi ta julma ja halastamatu inimese kuulsusest mingil juhul hoolida - pole ju sedalaadi kuulsuseta kunagi hoitud sõjaväge ühtse ja võitlusvalmina. Hannibali imetlusväärsete ettevõtmiste hulka arvatakse ka see, et tema tohutus, igasugustest inimestest koosnevas sõjaväes, mis oli juhitud sõdima võõrale maale, ei tekkinud eales ühtki lahkheli - ei sõdurite endi vahel ega nende suhetes väejuhiga, ja seda nii õnnes kui ebaõnnes. See ei saanud sündida muust kui Hannibali ebainimlikust julmusest, mis - kõrvuti arvukate teiste
jumalik vōi ärge andke ma ei tōsta maakera yles läheb portselanipoodi kord tokolopopulos katu tuli koopast kuid temast trygib vaatas uhuud ette mööda ja yle nyhkis oma parteipiletit suurekasvuline vastu uhhaad isaskodanik metsas sirgus samovar kes väidab meri on paxem kui mesi et ta on muri on paxem kui musi hannibali sōjaväe kuri on paxem kui kusi eruelevant runnel on peenem kui peep tokolopopulos 3 kes ärkab öösel kax korda ja annab keskusele edasi aga minu ōpetaja oma unenäo on salmon rushdie maxke mulle see kuus miljonit ning ma tapan ta oma loominguga Katkend võetud:
mitu võitu ning sundisid kartaagolasi rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemer lääneosas. 2. Teine Puunia sõda(218-201 a eKr) püüdis Kartaago oma positsiooni taastada.Kartaago väepealik Hannibal tungis Hispaaniast galliasse(Prantsusmaa), üle alpide Itaaliasse ning purustas Rooma Cannae lahingus 216 a eKr, kuid roomlased sundisid Hannibali itaaliast lahkuma.202 a eKr sai Kartaago Põhja-Aafrias lahingus hävitavalt lüüa ning kartaagolasd kaotasid kogu oma laevastiku ning kõik valdused väljaspool Aafrikat, ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. 3. Kolmas Puunia sõda(146 a eKr) vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago · Puunia sõdadega samaaegselt laiendas Rooma valdusi ka ida suunas · 146 a eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka
senaatoreid. Ülekohtune ja julm valitseja. 64 a. eKr. hiigeltulekahju Roomas, arvati et tema käsul oli see põlema pandud. Traianus Rooma impeeriumi võimsuse haripunkt. ,, Rooma rahu " aeg. Antonius Caesari jünger , jagas koos Octavianusega Rooma riigi kaheks. Antonius abiellus Kleopatraga, tänu kellele sai ta rahalist tuge Egiptuselt. Hannibal Kartaago väepealik, purustas Rooma väed Cannae lahingus 216 a. eKr. Roomlased said siiski uuesti võitu ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Puunia sõjad 3 sõda kartaagolaste ja roomlaste vahel. Hannibal.
läbi Makedoonia territooriumi. Oma liitlase Philippi reetmise tõttul pidi Antiochos vastu võtma kaks kaotust, 192 a. e. Kr. Kreekas Termopüülide juures ja 190 a.e.Kr. Aasias. Peale kaotusi oli ta sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. Lepingule eelnesid pikad läbirääkimised Scipio ja Antiochose vahel. Rahulepinguni jõuti alles 188 a.e. Kr. Süürias. Süüria kaotas oma iseseisvuse ja jäi ilma osa oma valdustest. Lepingu üheks tingimuseks oli Hannibali väljaandmine roomlastele. Sellest teada saanud võttis ta mürki. Rooma idapoliitika ja diplomaatia I sajandil Kõige tugevamaks naabriks I sajandil kujunes Parthia impeerium (247 e. Kr.- 224 p. Kr.) - Vana-Pärsia Achaemenidide riigi järeltulija. Rooma ja Parthia huvid põrkusid mitmes küsimuses. Mõlemal riigil oli ligikaudu võrdne sõjaline jõud. Vastuolud tuli lahendada diplomaatia teel. Mõlema suurriigi majanduslikud huvid olid läbi põimunud.
teenistusse (Kuramaa piiskop kuni oma surmani 1583). Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570ndate keskpaik, kui nende poolt olid vallutamata veel vaid Tallinna linn ja Hiiumaa. Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest peamiselt Rootsi poolel võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad: - Tallinnasse põgenenud talupoegadest moodustatud Ivo Schenkenbergi (“Liivimaa Hannibal”) juhitud 400-meheline lipkond (“Hannibali rahvas”); - Ohtra Jürgeni salk. Lisaks talupoegade salkadele värbas Rootsi sõjapidamiseks palgasõdureid Saksamaalt, Šoti- ja Inglismaalt. Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahvaarv (enne Liivi sõda 16. saj keskpaigas elas Vana-Liivimaal 250 000 – 280 000): - sõjategevuse eest põgenenud inimesed; - sõjategevuses tapetud; - nälga ja katku surnud inimesed. 2.2. Liivi sõja tulemused
1835. aastal. 4. Samal aastal ilmus ka tema esimene romaan "Improvisatoren", mis saavutas kiiresti rahvusvahelise edu. 5. Aastal 1822 oli ta avaldanud oma esimese teose "Ungdoms-Forsøg" pseudonüümi Villiam Christian Walter all Aleksandr Sergejevits Puskin Elu: 1. Elas aastatel 1799 1837. 2. Suvekuud 18051810 veetis tulevane luuletaja tavaliselt oma emapoolse vanaema Marija Aleksejevna Hannibali juures Zahharovo külas. 3. Puskin alustas õpinguid 1811. aastal Peterburi eeslinna Tsarskoje Selo lütseumis koos hilisemate Venemaa kuulsate kirjandustegelastega 4. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil1830. aastal abiellus Aleksandr Puskin Natalja Gontsarovaga. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Looming: 1
2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimus otsustav lahing, kus kartaagolased said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ka sõjalise tähtsuse. 3. Kartaago säilis aga jõuka kaubalinnana ja tekitas Roomlastes jätkuvalt umbusku. Kolmandas Puunia sõjas vallutati ja hävitati kartaago lõplikult 146 eKr
,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades ,,Divide et impera" (lad. jaga ja valitse) põhimõte iga vastasega eraldi diplomaatia. Põhiline oli, et
Ta andis maailmale 15 surematut poeemi, kümmekond romaani ja jutustust, kuus lavateost, värssromaani ,,Jevgeni Onegin", seitse muinasjuttu ning lugematul hulgal luuletusi. Samas jäi Puskinist kui ääretult vastuolulisest inimesest maha hulk legende, skandaale ja anekdoote. Ja seda kõike hoolimata sellest, et ta suri duellil saadud haava tõttu vaid 37-aastaselt. Ta pärines aadlisoost, tema ema oli abessiinia vürstipoja, Peeter I kammerteenri A. Hannibali pojatütar. Puskini emapoolne vaarisa sattus Venemaale Aafrikast. 1811. aasta lõpul pääses Puskin eriliselt väljavalitute kooli - Tsarskoje Selo lütseumisse, kus esmakordselt väga kõrgelt hinnati tema luuleannet. Lütseumiajal ilmus trükis tema esimene luuletus ja ta astus küllalt ekstreemsesse kirjanduslikku rühmitusse ,,Arzamass". 1817. aastal sai lütseum lõpetatud kolleegiumisekretäri aukraadis.
ülekaalu ja suutsid kartaagolasi ka merel hävitavalt lüüa. II Puunia sõda- 218-201 eKr. Kartaagolaste vallutuste tõttu Hispaanias kuulutasid roomlased sõja. Hannibal tegi sõjaretke Itaaliasse. 216. eKr kohtusid Rooma ja Kartaago sõjaväed Cannae asula juures. Lahingu võitis Kartaago. Kartaagolased ei olnud suutelised Roomat vallutama. 12 aastat pärast kaotust maabus Rooma sõjavägi Aafrikas. 202 eKr Zama linna juures peetud lahingus purustasid roomlased Hannibali väe. Rooma oli sõja võitnud. III Puunia sõda- 149-146 eKr. Rooma sõjavägi maabus Aafrikasse ja piiras Kartaago sisse. Kolm aastat kaitsesid Kartaagolased oma linna. Põlema süüdatud Kartaago kaitsjad võitlesid terve nädal. Linn põles 17 päeva. Kartaagos jäi ellu 50000 inimest, kes müüdi orjadeks. Pärast linna põletamist künti selle asupaik maatasa ja külvati üle soolaga. Hannibal- Kartaago väepealik, osales Rooma vastu II Puunia sõjas
18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3. Võit Kartaago üle Puunia sõdades: I Puunia sõda ja selle tulemused; II Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4
laevastiku ja omandasid merelahingu kogemusi, sunnniti kartaagolased rahu paluma. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda (218-201 eKr). Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Väepealik Hannibal tungis hea sõjaväega läbi Gallia ja üle Alpide Põhja-Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Roomlastel õnnestus hankida endale uued väekoondised ja need suundusid Põhja-Aafrikasse, kuhu järgnes ka Hannibal. Zama lahingus purustasid roomlased Hannibali väe täielikult ja Kartaago oli sunnitud alistuma. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Vaenlase ja püsivalt jõuka kaubanduslinnana tekitas Kartaago roomlastes jätkuvalt umbusku. III Puunia sõda (146-149 eKr). Roomlased piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega linn hävitati. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga
„Häda võidetuile“ („vae victis“) ja „Haned päästsid Rooma“. Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega – Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I – meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II – Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta – sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III – Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades „Divide et impera“ (lad. jaga ja valitse) põhimõte – iga vastasega eraldi diplomaatia. Põhiline oli, et
ja tõestab siis nende paikapidamatust. c) Agoraal- Turuplats,seal sai rahvas pidada koosolekuid. 5) Dateeri. - lk 66 a) Millal sai Hannibal Hispaanias paiknevate vägede juhatajaks?- 221 e.Kr b) Mis aastal saavutas Hannibal cannal's ülekaaluka võidu?- 216 e.Kr c) Mis aastal sõlmis Hannibal Makedoonia kuninga Philippos V-ga liidu?- 215 e.Kr d) Millal alistas Rooma väejuht Scipio Hannibali Zama lahingus?- 202 e.Kr 6) Millal algas esimene Puunia sõda ning mis olid selle põhjuseks? - (lk 65) Vastus:Põhjuseks oli Sitsiilia.Sitsiilia oli jagatud läänepoolsete kreeka linnade ning idapoolsete kartaago tugipunktide vahel.Kampaania sõdurid hõivasid sitsiilia linna Messana, mis põhjustas kreeklastele ja kartaagolastele palju tüli, viimaks piirasid sürakuusalased nende linna ümber. Üks osa elanikses pöördus Rooma poole, teine osa kartaago poole.Messana
aastatel sõjategevusest eemale. · 1563.-1570.a Põhjamaade 7-aastane sõda, kus ühel pool Rootsi ja vastas Taani ning Poola. · 1570.sõlmiti rahu Taani loovutas Rootsile Lääne-Eesti ja Hiiumaa. · Samal aastal moodustati vene tsaari poolt Liivimaa kuningriik eesotsas hertsog Magnusega. · 1570.-1571.a piirasid vene väed Tallinna. · 1572.a vene vägede uus pealetung Ivan IV juhtimisel, vallutati suur osa Eesti mandrist. · 1577.a Tallinna teine piiramine, "Liivimaa Hannibali", Ivo Schenkenbergi väesalga edukas tegutsemine. Sõja lõpp: · 1578.aastal alustas Poola uue kuninga Stefan Batory juhtimisel uut pealetungi venelaste vastu. · 1581.a ründasid vene vägesid ka Rootsi väed. · 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, Venemaa tunnustas Poola õigust Lõuna-Eestile ja Põhja-Lätile. · 1583.a Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale.
saanud siis nad saavutasid mitu võitu ja sundisid Kartaagot rahu paluma. o Teine Puunia sõda(218-201 eKr) püüdis Kartaago oma positsioone taastada. Kartaago väepealik Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Vannae lahingus 216. a eKr. Kuid roomlased seadsid võitlusvalmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. HANNIBAL- ületas sõjaelevantidega Alpid, 216 eKr võitis Cannae lahingus hävitavalt roomlasi ja pärast tulutut liitlaste otsimist sai 202 eKr Zama lahingus lüüa. Lõpetas elu paguluses enesetapuga. o Kolmas Puunia sõda vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago. See juhtus 146. a eKr. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagoga, laiendas ta oma võimu ka ida suunas. 146.a
maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all. 3.Rooma Vahemeres suurvõimul 264-133eKr: *Rooma konflikt Kartaago riigiga P-Aafrikas* 3 sõda omavahel( Esimene Puunia sõda 264- 241eKr-merel ja sitsiilias,roomlased tegid laevastiku ja võitsid,Kartaago palus rahu; Teine Puunia sõda 218-201eKr-kartaago väepealik Hannibal tungis läbi Gallia üle Alpide ja purustas rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a, uued rooma väed sundisid hannibali lahkuma, 202said kartaagolased p-aafrikas lüüa kaotades kõik; Kolmas Puunia sõda-hävitati kartaago 146a.) *valdusi laiendati ida suunas* riigile liideti 146a Makedoonia ja Kreeka* Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-aasias 133a. 4.Kodusõjad ja vabariigi langus 133-30eKr: *elukutseline palgavägi Roomas 2 ja 1saj* väepealike vahel kodusõjad* Crassus,Pompeius(ida) ja
Ta tuli ilmale raskel ja segasel ajal. Puskini sünniaasta oli rikas suurte poliitiliste sundmuste poolest. Kõik see kuulutas aastasaja lõpul ette maailma ajaloo hoogsat kulgu XIX sajandite esimestel aastakümnetel, mil Moskvas otsustati Napoleoni-Euroopa saatus. Imiku hälli ümbritsesid pärisorjad-hoidjad. Üks neist, kes hoidis tema õde Olgat, äratas Puskinites tähelepanu oma kõneosavusega. See oli Arina Rodionovna, kes oli kunagi olnud ka Puskini vaarisa Abram Petrovits Hannibali orjatar. Ariana Rodionovna mäletas hästi oma julma härrat ning võis isiklike muljete põhjal, mis talle olid jäänud selle ebatavalisest välimusest ja ohjeldamatust iseloomust, palju jutustada "tsaari moorlasest". (Hannibalide suguvõsa oli etioopia päritolu ja sellest ka "moorlase" välimus.) 1801 aastal Paul I ajastu lõppemine kuulutas ette hirmuajastu lõppu ja vene kirjanduse uuestisündi. Puskinid pöördusid tagasi armsaks saanud poeesia
Kuid peale meresõja kogemuste omastamist ja tugeva sõjalaevastiku rajamist, saavutasid roomlased mitmeid võite. Nad sundisid Kartaago rahu paluma ja nii sai neist tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218-201 a. eKr) Siin püüdis Kartaago oma positsiooni taastada, eesotsas väepealikuga Hannibaliga. Ta tungis oma vägedega Itaaliasse ja purustas Rooma Cannae lahingus. Kuid roomlased ei andnud alla, vaid panid valmis uue sõjaväe ning sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Varsti saidki kartaagolased jälle Roomalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (146 a. eKr) Roomlased vallutasid Kartaago täielikult ning nüüdsest oli Kartaago Rooma võimu all. Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 a. eKr) Kujundati ümber Rooma armee. Kui varem oli kasutusle tavakodanike vägi, siis nüüd asendati see elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad populaarsete väepealike vahel. Kuigi paljud kodanikud olid selle vastu, vähenes ikkagi senati võim
olla on raske. Valitseja, kes usub inimeste lubadustesse ja sõprusesse, hukkub. Inimesed pööravad hädas temast eemale ja rahaga ostetud sõprus laguneb. Hirmu all sõlmitud sidemed ei katke häda saabudes, sest neid hoiab kartus karistuse ees. Hirmu tuleb sisendada nii, et valitseja ei langeks ise inimeste vaenu alla. Sõjakäigul ei tohi valitseja julma ja halastamatu inimese kuulsusest hoolida, see hoiab väe ühtse ja võitlusvalmina. Machiavelli toob näiteks Hannibali, kelle sõjakäikude edukust ajaloolased imetlevad, julmust aga hukka mõistavad. Machiavelli arvates peab valitseja kasutama kõiki omadusi mis tema pädevuses et võimul püsida, isegi siis kui ta selleks peab tegutsema aususe halastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu. Sellepärast on vaja, et valitsejal oleks vaim, mis oleks valmis pöörduma vastavalt sellele, kuidas saatuse tuuled ja asjaolude muutumine talt seda nõuavad - võimalusel mitte
roomlasi Trebbia lahingus. 217 tungis Hannibal Itaaliasse ja purustas Rooma väe Etruurias Trasimenuse järve ääres. 216 Cannae lahingus (Lõuna-Itaalias) hävitas Hannibal Rooma armee. Mitmed Rooma liitlased Itaalias, sealhulgas Capua linn, lõid Roomast lahku. 215 asus Kartaago poole Sürakuusa. Rooma strateegiat kujundas järgnevalt Fabius Maximus Cunctator (Viivitaja), kelle eestvõttel välditi suuri kokkupõrkeid Hannibali vägedega. Hannibal ei suutnud Itaalias, muust maailmast isoleerituna, oma edu ära kasutada. Roomlased asusid vastupealetungile: 212 vallutasid Roomlased Sürakuusa. 211 alistus roomlastele Capua. Hannibali katse vägedega Rooma linna alla liikudes Capuat päästa ebaõnnestus. 210 tungisid roomlased P. Cornelius Scipio (tulevane Africanus) juhtimisel Hispaaniasse. 207 tungis Kartaago abiväega Hispaaniast Itaaliasse Hasdrubal (Hannibali vend) kuid sai Metauruse lahingus lüüa ja langes.
Algul polnud roomlastel laevastikku ja see tagas kartaagolaste edu.Kuid rajanud laevastiku,omandanud meresõidu kogemused,saavutasid roomlased mitu võitu, sundisid Kartaago rahu paluma.Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda-218-201 eKr.püüdis Kartaago oma positsioone taastada.Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a eKr.Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma.202a eKr said kartaagolased P-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud rahu paluma.Kartaago kaotas kogu oma laevastiku,kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmandas Puunia sõjas-vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago.See juhtus 146a eKr. ) Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagoga,laiendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146a eKr liitsid roomlased pärast
sõltus ühel või teisel viisil põllumaade harimisest. Aastaarvud 753. eKr Rooma linna asutamine 510 eKr Kehtestati Rooma Vabariik 450 eKr 12 tahvli töötasid seadus 287 eKr saavutasid plebeid patriitsidega võrdsed õigused 265 eKr kogu Itaalia oli ühendatud Rooma võimu alla 264-241 eKr I Puunia sõda (Rooma purustas Kartaago laevastiku, tõusis Vahemere lääneosa võimsaimaks mereriigiks.) 218-201 eKr II Puunia sõda (Hannibali retked ja sissetund Itaaliasse, Hannibal purustab Rooma sõjaväe Cannae lahingus, roomlased purustavad Zama lahingus Kartaago sõjaväe.) 146 eKr III Puunia sõda (Kartaago vallutamine ja hävitamine.) 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid, palgaarmee 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile vabadele itaallastele 83-79 eKr kodusõda ja Sulla diktatuur 74-71 eKr orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel
Kuid rajanud laevastiku,omandanud meresõidu kogemused,saavutasid roomlased mitu võitu, sundisid Kartaago rahu paluma.Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda-218-201 eKr.püüdis Kartaago oma positsioone taastada.Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a eKr.Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma.202a eKr said kartaagolased P-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud rahu paluma.Kartaago kaotas kogu oma laevastiku,kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmandas Puunia sõjas- vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago.See juhtus 146a eKr. ) Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagoga,laiendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146a eKr liitsid roomlased pärast
· Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased. · 3 Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma võiduga, vaatamata Hannibali võidule Cannae lahingus. · Laienemine ida suunas 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi ka Väike-Aasia. · Kodusõjad väepealike vahel Pompeius ja Caesar, mis lõppesid Caesari võiduga ja tema ainuvõimu kehtestamisega. · 44 eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine Antonius ja Octavianus Caesari pooldajad, kes alustasid omavahelist võimuvõitlust.
annaabi.ee 
