Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hando Runnel „Omad“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaunimad, luuletus, runnel, luuletuse, kase, ladvas, hando, pest, vest, kaia, suudelda, epiteet, saunas, undruk, seljas, seisned, isikustamine, valdab, nendest, mõttelugu, peatoimetaja, akadeemik, kogumiku, koostaja........................................................................................................7 Ülevaade loomingust.........................................................................................................8 Aukirjad ja preemiad.........................................................................................................9 Teosed...............................................................................................................................10 Ühe luuletuse analüüs........................................................................................................13 Valik luuletusi...................................................................................................................14 Pildimaterjal.......................................................................................................................15 2
.............................................................................................................................. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine.................................................................................................... Kaunimad laulud.......................................................................................................... Väike maa.................................................................................................................... Tuljak........................................................................................................................... Ta lendab mesipuu poole..............................................................................................
keerutusi, mis on aegade jooksul väga sirgeks läinud. Lauljatel esineb üks tüüpiline viga 14 real, kus on sõnad ,,Vist üle tuhande ära," et lauldakse tuhande, kuigi tuleks laulda tu-hande. Ja enne kolmandat osa kindlasti laulda ritenuto-s. Laul on kiire ning väga kõrge meloodiaga. See on ka üks minu lemmikutest ning selle laulu energilisus ja kiirus teeb mul tuju rõõmsaks. Laulu algus Veljo Tormis / Hando Runnel Laul põhineb enamasti ühel noodil. Ja vahepeal on osad, mis on võimsamad. Kontrastid peaksid olema nii suured kui võimalik. Pala on suhteliselt aeglane. Eriti see laul mulle ei meeldi, kuna ei saa eriti sõnadest aru ja üldse on see heliteos minuarust segane. 6 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Laul on kirjutatud sõja ajal seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga. Sellest sai
Seostab vastandväljendusi kuni mõttetuseni - kuum lumi, elav laip, magus valu, ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt. SÜNTEESIA ! Kõnekujund, mis ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu. - Oaõievärvi hobused, neist müdises laas - värvid, lõhnad, maitsed jne. IROONIA e PILKAV TEESKLUS ! Öeldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele - Kapsapead ja kaalidintellektuaalid (H. Runnel). ! ! Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini Lihtne luuletus Jüri Üdi (J. Viiding) Kord öeldi õnn tuli õuele ja õu sai õnne täis õnn tuli siis ka kambrisse ja kamber sai õnne täis viimaks õnn tuli sahvrisse lauta ja aita ka rõivad veel mahtusid kohvrisse siis pidi minema METONÜÜMIA ! Sarnaneb METAFOORIGA tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires - oktoober sadu alla tilgutas. Sinise taeva silm - metafoor
Hauda jäänud keha nagu tunneb hirmu selle pimeduse ees ja ,et teda on jäetud mardikatega, tõukudega sinna lebama ning tal pole enam kellegi käest küsida, mis temast edasi saab. Luuletaja püüab sellega öelda, et kuidas inimene tunneb hirmu surma ees ja selle ees, mis tema kehast peale surma edasi saab. Luuletaja kirjeldab, kui üksikuna võib ennast see surnud keha tunda, kui ta hing on lahkunud tema kehast ja kuidas tal pole enam kellegi käest küsida nõu ega abi. Selle luuletuse meeleolu on tõsine, sünge ja pisut isegi kurb. * Tuleverre võimuratas Keerleb, pöörleb pimeöös Karusellid, kiigenöörid karjatavad: hoia end! Valesõna salapööres Keerleb, keelitab ja kisub. Kingid kuradile küüne, käriseb ta otsast käe. Mitte nõnda, mitte sinna! Mööda nägematut nööri läheb üks tantsijanna, päevavari väriseb. Luuletuses käistletakse teemat inimese elutee. Kuidas ainult inimene ise saab oma eluteed kujundada ja vastutab ise oma otsuste eest
Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism
Teema: Tähendusetus suures universumis ja võlukunsti puudulikus. Peamõte: Autor mõtiskleb, et kui väike on ta võimsa universumi ees ja kuidas ei ole elus mitte midagi enamat – ei gnoome, ei haldjaid, ei mingit võlukunsti. Sõnum: Me oleme maailmas tegelikult nii väikesed ja see paneb meid mõtlema kõigele tühjusele, mida me enda sees tunneme. Aga neid mõtteid me mõtleme ainult natuke aega, sest kohe liigub mõte lihtsamatele asjadele, nn on luuletuse lõpus kirjutatud nii: „Olin Nõmmel sel augustiööl, kuigi mõte liikus ikka ja jälle Nõmmele. Seal on kõik koos. Seal on kõik koos olnud.“ See luuletus tekitab mulle natuke nostalgilisi tundeid, kuna teema on mulle väga tuttav. Suveöö, tähed paistavad ja olen ihuüksi, ainult koos oma mõtetega. Ma usun, et Juhan kirjutas selle luuletuse, ise meenutades samasugust momenti. 2) tubane mees (lk 18)
tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). aktsentueeriv värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel.
,,Amores". Tema luuletusi ilmus väga mitmetes grupiväljaannetes. !909-1920 aastad märgivadki tema esimest loomeperioodi. Visnapuu esimese ajajärgu luule on väga meloodiline, rütmiliselt paigas, mitmekülgse sõnakasutusega. Esimeses luulekogus ,,Amores" on selgelt näha, et tegemist on noore inimesega. Luuletused räägivad armastusest, kevadest ja kõiges ilusast. Visnapuule on iseloomulik jõuline vastandumine, mida leiab kergesti luuletuse ,,Igavesti" esimeses salmis: Igavesti mulle antud olla kurb, Olla rõõmust hull, Olla hell, olla karm. Aavklikke uudisvorme, mis on tihtipeale ta enda väljamõeldised, on märgata näiteks kolmandas ja neljandas salmis: Oh, mu kevadkuld, Lilletet kõik muld. Kuidas hallib, kuidas trallib linde koor. Tema luuletuste puhul ei olegi oluline niivõrd sõnade tähenduslik pool, kuivõrd nende kõla, meloodilisus ning rütm
nii, et ükskõik, mis elu toob, tundub noorus ja esimene armastus alati ilusana. Luuletaja räägib, et kui elu tundub kibe, siis see õhtu on ikka meeles väga ilusana. 9) Lk 46 – Luuletaja räägib, et kõik oli ilus – „oli õitest kirendav aas“, kuid hetkel on kõik tume ja sünge, kuid ta ütleb, et see aeg tuleb taas. Arvan, et luuletaja tahtis öelda, et igale mõõnale järgneb tõus. Luuletustest Lemmik luuletus – (lk 33-35) „Ballaad inimestest ja rahast“, mis jätkub luuletusega „Ballaad inimestest ja frakkidest“. See luuletus meeldis mulle enim, sest see on riimuv – seda on hea lugeda. See räägib see ühe kirjaniku elust. Veel meeldis mulle see luuletus, sest sellel on hea peamõte – see, mida me teistele anname on siiski vähem võrreldes sellega, mis tagasi saad. Luuletus, millest aru ei saanud – (lk 29) „Raske aeg“. Ma ei saa aru, mida tahab luuletaja
mõista. Tema loomingut mõjutasid ka Venemaa poliitilised sündmused. Tema mitmete luulekogude meelelolu on sünge, oma unistuste maailma asemel näeb poeet enda ümber rahva kannatusi. Erinevalt paljudest teistest haritlastest tervitas Blok vaimustusega monarhia kukutamist 1917. aastal. Sellest meeleolust kantuna kirjutas ta artikli ,,Intelligents ja revolutsioon", poeemi ,,Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus, luuletuse ,,Sküüdid" jm. II PILET 1. Maailmaloomismüüdid erinevates piirkondades kes loob, millest loob ja kuidas loob (3 omal valikul) 2. Modernistlik proosa (valida 1 autor ja teos), nt Hamsun, Joyce, Kafka, Hesse, Bulgakov, ,,kadunud põlvkond" - Remarque v Hemingway Vastused: · Egiptus: Loojajumalaks Ra, kes varjab end ürgkaose Nuni vetes. Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal)
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
........... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................................................................................................... 13 2.2.Hando Runnel.....................................................................................................17 Mitte ainult luuletaja...........................................................................................18 Luuletaja sellegipoolest...................................................................................... 19 3.Jalgsema looduslikud vaatamisväärsused................................................................. 19 3.1.Jalgsema järv...................
(metafoor, iroonia vms); strukturalism (kirjandust vaadeldakse struktuurina, mis eraldatud ajahetkest) 6. Luuleteksti ja proosateksti erijooned Luule, lüürika, poeesia tähendab värsskõnes ehk seotud kõnes loodud teoseid Värsivorm on seotud emotsiooniga. Emotsionaalse pinge väljendamiseks kasutati rütmilist väljendust. Algselt kuulus kokku muusika ja tantsuga (lüürika vrd kreeka k. lyra) Lüüriline mina vaatepunkt, millest lähtuvalt luuletus on kirjutatud Luule kolm olemuslikku joont: 1) luulel on eriline sisu, 2) luulel on vähem või rohkem eripärane vorm ja 3) sellel on eriline mõju või efekt. Luule vorm: · Keskne erinevus on rütmi olemasolu, mis varieerub ja kordub. Luulele omane välistunnus on ka see, et teksti osa (segment) on teisest samasugusest eristatud pausiga. · Riimid ja teised kõlakujundid iseloomustavad samuti luuleteksti vormiplaani.
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele n
põhjaeestikeel Joachim Rossihnius ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632) lõunaeestikeel 17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit. 17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F.W von Willmann (1782) räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena
anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe
Seotud kõne on arenenud laulust, mistõttu iseloomustab teda sõnade rütmiline ühendamine. Rütmi aluseks on samasuguste või sarnaste nähtuste ( häälte, liigutuste ) korrapärane vaheldumine. Seotud kõne rütmi põhitegureiks on silpide pikkuse, silpide hulga ja rõhutõusude ning languste korrapärane vaheldumine. Rütmi saame ka ühetaoliste lausete või lauseliikmete kunstilisel kordamisel. Sageli lisanduvad rütmiga veel riim ja väline esitusviis (värsid, salmid ). Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Rütmilise kõne jaotamine värssideks toimub kindla seaduspärasusega. Rütmi reeglipärasuse värsis kindlustab värsimõõt e meetrum. Värsimõõdu all mõtleme rütmi põhitegurite silpide hulga, väldete, rõhutõusude ja languste süsteemikindlat rakendamist. Värsisüsteemid: 1. Välteline ( aluseks silpide välteline vaheldumine ) kujunes välja kreeka antiikses luules, aluseks välteline e kvantiteeriv süsteem
- kujundite kasutamine - lõpus tavaliselt moraal - Aisopos, Jakob Tamm Värssromaan – värsivormis teos, millel on romaani ülesehitus - Puškin „Jevgeni Onegin Lüürika – lüüra saatel lauldav, tundeküllane Vanimad näited pärinevad kolmandast aastatuhandest eKr: - kaebelaulud - vaaraodele pühendatud kiituslaulud (oodid) - jumalate ülistuslauulud (hümnid) - kaluri-ja karjaselaulud Lüürika žanrid: - ood – pidulik, ülev luuletus, kiidulaul - epigramm – esialgu kiri mälestussambal, hiljem lühike puändiga lõppev pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett Meeldetuletuseks: - värss – üks luulerida - riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad o AABB – paarisriim o ABAB – ristriim
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm?" ja ,,Leegitsev süda" 3. PILET ANTIIKTEATER TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Vanakreeka teatri esimene etendus, mille lavastas Thespis, toimus väidetavalt 534 eKr. Vanakreeka teater kujunes välja viljakuse- ja veinijumal Dionysose auks korraldatud pidustustest (dionüüsiatest). Esialgu oli teater pigem tegevusest jutustamine kui tegevuse kujutamine. Komöödiad ja tragöödiad olid tekkepäralt kultuslikud-rituaalsed, kuid ajapikku omandasid esteetilise, meelelahutusliku funktsiooni.
Modernism, postmodernism, sürrealism. Autorid: Aleksander Suuman (3 kirjanduslikku nägu: nooremapoolne, traditsiooniga paremini haakuv Suuman, lüüriline (1960ndatel), 1970ndatel lisandub lüroeepilisust, kolmas pööre 1980ndate keskapaigast: äärmine minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb.
muutub Tavalisest tekstist eraldab luuletust sisuühtsus ehk temaatiline sidusus mõtte ja sõnade koondumine kõige olulisema ümber, teemade ja öeldu kordamine. Luuletusele võib läheneda mitmeti autori taotluse, hingeelu või loominguloo järgi, lugeja teadvusest jne. Lähenemisviisist sõltub tulemus. Kõge parem on aga tunda mitut lähenemisviisi, et neid siis võrrelda ja üldistada saab lõpliku ja kõige levinuma pildi. Väljendusühtsus Enne kui saab mõista luuletuse sisu, peab aru saama väljendusviisist, mõtestada lahti keelekasutus. Keel edastab, säilitab, loob teavet, kirjeldab maailma Poeetilised lisareeglid: Rütmiline kõne sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine Keeleline heakõla alg- ja lõppriim Parallelism sõnade, lausete, teemade, tekstiosade kordumine Kaudne, kaunistav ütlus kõnekujundid Suurenenud tähendusühtsus Koondumine ühe kindal mõtte, sisu, idee ümber
rikkust Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') isel nukrus,kurbus, filosoofilisus Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) EpigrammAlgselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht;Satiirilisus-sageli vägivaldne;Puänt-üllatuslik terav mõte Mihhail Bahtin (1895-1975) romaaniteooria, kirjeldas varast ja renessansi romaani "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Eepose ja romaani võrdlus:
Nipernaadi lahkub alati otsustaval hetkel, kuid tema lahkudes on naised jälle inimväärses elus, kuigi lahkumine murrab alati ka naiste südame. Lõpuks tuleb Nipernaadi enda naine talle järele ja viib mehe koju tagasi. Sõnum: Lõpuks jõuad ikka koju. Elu ei tohiks võtta nii tõsiselt. Probleemid: Kuninganna otsimine. Rutiin. Naiste ja vaest elu. Ilu märkamine ja mittemärkamine. Armastuse otsimine. Pilet 3: Marie Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Marie Under elas aastatel 1883 1980. Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19
Näiteks: "Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel." (F.Tuglas) 6. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 7. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid.
Näiteks: "Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel." (F.Tuglas) 6. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 7. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid.
seisukohalt)? 2 Kirjandus on teatud keelekasutus, mis muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem, eemaldub sellest (nn võõrandumisefekt) ja tõmbab tähelepanu enda toimimisele (rütm jms). | Stiil on väljendusvahendite korrastatus. Sõnakunst on kujundiline ja mitmetähenduslik. Keele poeetiline roll pöörab tähelepanu vormile ja väljendusviisile. Poeetiline keel: Luuletus on vormisidusalt/stiilselt väljendatud sisu (A. Merilai). J. Wainright määratles keele viipelisuse: keele kõlalised ja rütmilised omadused aitavad edastada teatud rõhuasetust; keele areng on kahetine (funktsionaalne info edastamiseks ja poeetilis-viipeline kujundite ning kõlamustrite tarbeks). Vt Luule poeetika – Poeetiline stiil. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest
Kiri, Maria, võib kaua olla teel. Kui ootad kirja , võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see. Refr. Kui me ei kohtu, jää terveks, Maria! Meid lahku viia võib igavene öö. Mis ka ei juhtuks, pea meeles, Maria, All sinu südant me poja süda lööb. Maailmas niigi palju on nutetud. Näib, et on pisar tulus väljamüük. Ma tean, Maria, kui armastust on petetud, siis meie hinged ei kanna seda süüd. Refr. Kui me ei kohtu ... Jaanipäev Hando Runnel / Vello Toomemets Fix Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kõrgub kastehein. :,: Ütle, kust ma rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jaanipäeval süüdatakse tuled, tantsuplatsil tallatakse hein. :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb igal pool saab muserdatud hein. :,: 6 Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all, kus kõrge-kõrge hein. :,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite
Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva lugemine - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Poeetiline keel - kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule on kuulamiskunst. Luule ehk poeesia on mõiste tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid; laiemalt vahel ka loomingut üldse. Luules ehk värsskõnes mängib määravat, kuigi mitte
Fonangy katse näitas vastupidist, kus ühe luuletaja pealkirjadest oli välja lugeda 40, kuid ajalehtede pealkirjadest 60%+. Paari luulerida võib lahti seletada pikalt, võttes sealt uut ja uut infot. Mis küsib elulahkmel heitlik maru! Kuid sina enesele annad endast aru. Ja olgu öö kuitahes pikalt pime Sa otsaeest ei pühi oma nime. Puulehtki vaatab valgust, vajub vette Koos teistega. Ja siiski omaette. (Betti Alver) Luuletused on lühemad ja tihedamad, sellest ka infohulga suurus. Luuletuse teeb heaks pinged ja uudsus. Luuletuse info ei aegu (hetkesündmus: tramm ei peatu täna selles peatuses, vs sümbolid nt. Visnapuu luules). Tekst, kontekst, intertekstuaalsus. Lad. k (põiming texere?)- võib omistada talle struktuurilise ühtsuse. Raamat võib olla tekst, osa tema ühtsusest moodustab juba see, et ta on ühtede kaante vahel. Sammuti jutlus või retsept. Tekstide uurimisest võib rääkida keeleajaloo kontekstis. 20saj
annaabi.ee 
