poliitikast Lähis-Idas: USA võib kasutada oma relvajõude tõrjumaks agressiooni mõne Lähis-Ida riigi vastu. Doktriinist teatas Eisenhower Kongressile 5. jaanuaril 1957 ning selle otseseks ajendiks oli Nõukogude Liidu toetatud Gamal Abdel Nasseri võimuletulek Egiptuses ning Suurbritannia ja Prantsusmaa poliitika ebaõnnestumine Suessi kriisi ajal. Eisenhoweri doktriin tõstis Lähis-Ida regiooni üheks USA välispoliitika jaoks olulistest piirkondadest Hallsteini doktriin Saksamaa Liitvabariigi välisministeeriumi kantsleri Walter Hallsteini poolt 1955. a. sõnastatud poliitika, mille kohaselt Saksamaa Liitvabariik käsitles Saksa 5 Demokraatliku Vabariigi tunnustamist kolmandate riikide poolt ,,ebasõbraliku aktina". Nii saavutas Saksamaa Liitvabariik positsiooni, kus enamikus maailma riikides ei olnud DDRi diplomaatilist esindust. Hallsteini doktriini rakendati 1957. a. Jugoslaavia ja 1963. a.
nemist.Sõda tõi NSVL-le materiaalseid probleeme,hukkus ka palju sõdureid. 1989-tõi Gorbatsov lääneriikide mõjul väed Afg-st välja,seejärel puhkes seal uus võimuvõitlus ja kodusõda.Kodusõda muutus eelkõige usurühmade vaheliseks võitluseks,neist tugevamaks osutus Taliban.Sõja tagajärjel hoogustus narko- kaubandus NLiitu.Berliini kriis-1949 tekkinud 2 Saksa riiki.Saksa LV ei tunnu- stanud Saksa DV'd pidades end aisaks Saksa riigiks.Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nim Hallsteini doktriiniks.SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks,et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt.1958 nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbi- rääkimistesse.13.aug 1961 püstitati Berliini müür-L-Berl.eraldati müüriga,SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd.Põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände.Müür jäi püsima 1989.aastani.
sattunud riike ja rahvaid abistama. Marshalli plaan (1948) Trumani doktriini (poliitilise juhtmõtte) I rakendus oli Marshalli plaan (ka kommu. Pidurdamise I rakendus) 4 1948 Usa abiprogramm: sõjas laastatud riikide aitamiseks (maj. + tehnoloogilist abi) ja kommunsimis pealetungi ennetamiseks (Programm 4a) seda nim ka Euroopa Taastamise Programmiks. 4 Aitas kaasa kommu. Pudurdamisele + dem. Lemitamisele 4 2 Hallsteini doktriin 1955 oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin. Põhimõte: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Doktriin lõpetati 1970. aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes muutus. 4 Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Sa ksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana.
esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset . Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Hallsteini doktriin - Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit
Saksamaa lõhenemise põhjused: · rahareform · Berliini blokaad · ühtne majanduspoliitika USA, Pr., Sb · majanduslikud sidemed nõrgenesid Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted: Vietnami sündroom-Vietnami sõjas osalenud USA sõdurid, kes ei saanud sõjakoledustest üle. Hallsteini doktriin-SLV ei tunnusta SDV
*VLO-1955-Varssavi Lepingu Organisatsioon, Ida-Euroopa, NKL sõjaline liit *NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.1949 Washingdonis-Algne eesmärk kaitse saksa võimaliku rünnaku eest. Asutajaliikmed:USA, Kanada, SB, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Portugal *Breznevi doktriin-Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Tsehhoslovakkia sündmustest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani *Hallsteini doktriin-Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit
tagasi vabade rahvaste perre". Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. Hallsteini doktriin Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit
T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim. i-berliin tahtis l-berliiniga läbi käia. T:jäi mitmeparteisüstee, aga ainult formaalselt, nsvl surus rahutused maha. Berliin'55-O:nsvl, saksamaa. P:slv ei tunnustanud sdv-d, hallsteini doktriin. T: 13aug rajasid sdv ja nsvl berliini müüri Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes. Tulemus: Ungari allutati nsvl-le,ülest.suruti maha. Suessi kriis'56- O: egiptus,pr,sb,iisrael. P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt seotud kuningas; vabastada araabia välismõjudest ja ühendada see egip juhtimise all; suessi kanali riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am,
Plaani väljakuulutamise hetkel säilis lootus, et konfrontatsiooni Ida ja Lääne vahel õnnestub vältida ja turumajanduse ja demokraatia võitu Euroopas on võimalik saavutada majanduslike vahenditega. Abi pakuti kogu Euroopale tingimustel: 1. loobuda ettevõtete riigistamisest. 2. rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle. NSVL lükkas USA abi tagasi ja kiirendas kommunistide võimuhaaramisi Ida-Euroopas. Moskva korraldusel loobusid Ida-Euroopa nn rahvademokraatiamaad USA abist. Hallsteini doktriin Lääne-Saksamaa ei tunnustanud Saksa Demokraatlikku Vabariiki , käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult
a Sun Yatsen) võimu all. Kirde-Hiinas pop HKP eesotsas Mao Zedongiga . Pärast II MS HKP ja Guomindangi koostöö enam ei laabunud 1946. puhkes kodusõda Chang Kaiseki saatis algul edu. 1947 pöördepunkt. Guomindang pidi 49 a taanduma kogu Mandri-Hiinast (koos 200 tuh. Armee ja HV ullavarudega Taiwani saarele >1940 1sots NSVL 1945 9riiki Eur. 1949 4 riiki aasias Põhja-Korea; Mongoolia RV, Põhja-Vietnam (Vietn DV), Hiina RV. Hallsteini doktriin See on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi ja oli Lääne- Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955 a. Doktriin lõpetati 1970 aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa vastu muutus. Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955 aastal, kohe pärast täeliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV
läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehitamise põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht,et Ida-Saksamaa jookseb rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani.
· Ida-Saksamaal hakati sotsialismi ehitama, majanduslike sidemete nõrgenemine Saksamaa lõhenemine toimus 1949. aastal, kui kuulutati välja Saksa LV põhiseadus. Esimeseks liidu kantsleriks sai Konrad Adenauer. NSVL-i okupatsioonis kuulutati välja Saksa DV. Sotsiaalse turumajanduse tunnused: · Riik reguleerib majandust · Avatud turg · Erakonnad · Raha stabiilsus · Ettevõtjate vaba konkurents · Elatustaseme tõus Hallsteini doktriin Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür 1961 loodud müür Ida- ja Lääne-Saksamaa vahele Uus idapoliitika 1960. lõpul suhete parandamiseks loodud poliitika Tsehhi, NSVL-i, Poola ja Ida-Saksamaa vahel. Saksamaa taasühinemine 1989. aastal Berliini müüri lammutamine, 1990 tekkis Saksamaa liitvabariik. Hitler: · Diktatuur (fasistlik) · Plaanimajandus · Sõjatööstuse arendamine · Häving
a. Suurbritannias impeerium lagunes (andis asumaadele iseseisvuse), NSVL luuras UK kõrgemaid kodanikke (kes kellega jne), the beatles, 1966 UK võitis jalgpalli MM b. V prantsusmaa vabariik D. Gaulle oli pres. Eviani rahu (alzeeria sõja lõpetamine), leppimine saksamaaga, saadi aatomipomm, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, üliõpilas rahutused c. Saksa LV adenaueri valitsemis aeg, saksamaa sai oma armee, Hallsteini doktriin, berliini kriis, RAF punaarmee liikumine d. Põhjamaades d.i. Norra, taani ja island liitusid NATO-ga d.ii. Rootsi oli erapooletu d.iii. Soome finlandiseerus 6. Tuntakse järgmisi isikuid: a. Mao Zedong hiina valitseja (1949-1976) b. L. Breznev NSVL riigijuht c. A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistlik juht d. K. Adenauer saksamaa juht e. C
Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. Hallsteini doktriin Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit.
Berliini kriis 1955 - lääneriigid andsid Sks. Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt oli NSVL sama teinud Sks. Dem Vabariigiga. SLV & SDV ei tunnistanud üksteist Hallsteini doktriin e. Bonn deklareeris, et võtab SDV tunnustamist vaenuliku aktina ja katkestab suhted selle riigiga. SDVl olid diplomaatilisled suhted ainult sotsialistlike maadega. SLVl olid dipl. Suhted NSVLga. 1958 - nõudis Moskva Lääneriikide üksuste eemaldamist Lääne-Berliinist ja SDV võimudega läbirääkimiste alustamist, et saada SDVle tunnustus, kui iseseisvale riigile. Kennedy keeldus vägesid välja viimast. 13. aug
· 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja Tsehhoslovakkiaga = Sm tunnustas 1945 väljakujunenud piire · 1989 Berliini müüri lammutamine · 3.okt 1990 Sm taasühinemine
1940- Aasia riigid iseseis. 1955 SEATO ndad 1955 CENTO 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess 1955 Bangduni konverents 1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb
Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ( OSCE) Moskva võidutses. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisega sisulielt seotud olid 1973. a viinis alanud läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamiseks kesk-euroopas. Nsvl nõustus nende alustamisega üksnes seetõttu et tahtis lääneriike helsingisse meelitada. Helsingi lõppakti allakirjutamise järel kaotas nsvl guvi läbirääkimiste vastu ning need ebaõnnestusid. Hallsteini doktriin - ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal, kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks erand - NSV Liit. Pingelõdvenduspoliitika tulemused:Pingelõdvendusele on antud erinevaid hinnanguid.Seda
haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13
Külma sõja kriis e. Berliini blokaad, sest Berliin asus Idatsoonis ning NSVL'l oleks raskem kontrolli saavutada. NSVL sulges kõik Lääne-Berliini ühendavad maismaateed. I NSVL saavutas: Lääne-Berliini iseseisvaks haldusüksuseks jäämise Blokaad lõppes 1949 mai (Kiirendas Saksamaa lõhenemist) Blokaad tekitas lõpliku lõhenemise: Läänes (Saksa LV- dem.) Idas (Saksa DV- kommu.) 1955-66: Hallstein kuulutab välja "Hallsteini doktriini" - paneb paika suhtumise Saksamaasse (Ainult üks Saksamaa Läänesaksamaa - Ida-Saksamaa ainult NSVLi okupatsioon, nendega katkestada suhted - Kestab kuni sotsiaaldemokraadid alustavad uut idapoliitikat - Lääne-Saksamaa loobub "Hallsteini doktriinist" sest on nähtud, et Saksamaa on väga erineval arenenud NSVL eesmärgiks saada tunnustust II MS järgsetele
Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai esimeseks kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okup. kuulutati välja Saksa DV. Sots. Turumajanduse tunnused: *üldine kaubandus vabadus, *Lepinguvabadus, *majandusliku erainitsiatiivi vabadus, *majandusprotsesse ei reguleerita vahetult. Thacherismiga võrdlus: Thatcherism oli palju karmim. Sotsiaalses turumajanduses on kõik pmst vabad. Thacherismis on vabadust küll, aga mitte nii palju. Thacherismis on ka piiratud vabadused. Hallsteini doktriin 1955 selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür - 13. august 1961 betoonist barjäär, mis eraldas Saksa LV'd Saksa DV'st. uus idapoliitika 1960 algul sõlmiti suhete parandamiseks. Suhted Saksa DV'ga muutusid nermaalseks, ei loobutud taasühinemise ideest. Sm taasühinemine 1989- 1990 lammutati Berliini müüd ja Saksa DV ja LV'st sai üks ja ainus Saksa LV. Milles vastandusid Hallsteini doktriin ja idapoliitika
juurdekasv oli kiire. Üle poole Saksa Liitvabariigi elanikkonnast kuulus keskklassi ning streike polnud. · Sotsiaalne turumajandus - poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. 11. Millised olid SLV välispoliitilised suunad suhetes lääneriikidega ja suhetes idabloki maadega K. Adenaueri ajal? Mis on Hallsteini Doktriin? · Adenaueri ajal oli välispoliitikas peamine rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega. NSV Liiduga ei nõustutud kui Nõukogude Liidu üks juht tegi ettepanek luua üks neutraalne Saksamaa. · Adenaueri ajal lähtuti Hallsteini(W. Hallsteini püstitatud) doktriinist, mille järgi oli ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja SLV. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DVga. Ainsaks erandiks sai NSVL. 12. Kes oli W. Brandt
märtsil 1938. a. referendum - rahvahääletus direktiiv - juhtnöör, korraldus protektoraat - teise riigi kaitsevalitsuse all olev maa-ala või riik huvisfäär - huvipiirkond pakt - leping embargo - kaupade sisseveo keeld ekspansioon - mõju- või riigipiiride laiendamine kommünikee - ametlik teadaanne doktriin - poliitiline või sõjaline põhimõte või norm koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega. (Trumani doktriin; Hallsteini doktriin; Eisenhoweri doktriin; Nixoni doktriin) blokk - riikide või parteide liit korrumpeerima - kõlbeliselt laostuma konföderatsioon - lepingu alusel kestvalt seotud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. de jure - juriidiliselt, õiguslikult de facto - faktiliselt, tegelikult Benelux - Belgia, Holland, Luxemburg NATO - North Atlantic Treaty Organisation (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (Külma sõja ajal idabloki sõjaline org
80ndate lõpuni. USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased. 22. Berliini kriis 1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille järgi iga riik, kes peaks tunnustama või diplomaatilisi suhteid sõlmima SDVga, on SLV vaenlane, kellega katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit. 1958. nõudis Moskva, et Lääneriigid viiksid oma üksused Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV võimudega otsestesse läbirääkimistesse. Eesmärgiks oli saavutada lääneriikide tunnustust SDVle kui iseseisvale riigile
• KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- BERLIINI VÄGEDE PAIKNEMINE TEKITAS NSV LIIDULE RAHULOLEMATUST OLULISEMAD TEGELASED OLULISEMAD SÜNDMUSED • 1949 MAI – SAKSAMAA LIITVABARIIK LÄÄNETSOONIDES • 1949 OKTOOBER – SAKSA DEMOKRAATLIK VABARIIK IDAOSAS • HALLSTEINI DOKTRIIN • 13. AUGUST 1961 BERLIINI MÜÜR • BLOKAAD: NSVL BLOKEERIS KÕIK LÄBIPÄÄSUD BERLIINI LÄÄNETSOONI (MILLE PEALE HAKATI SINNA VARUSID VIIMA ÕHUTEEDE KAUDU). TULEMUSED • BLOKAAD-> SAKSAMAA LÕPLIK LÕHENEMINE • ÜLESTÕUS-> KUULUTATI VÄLJA SÕJASEISUKORD, RAHULOEMATUS SURUTI MAHA KUID PAARI AASTA PÄRAST SAI SELLEST AVALIK VASTASSEIS • KRIIS-> BERLIINI MÜÜR KASUTATUD KIRJANDUS • H
2)Natsionaliseerimine -Lääne- ja Idatsoonis mindi erinevatel aegadel üle Saksa margale -1948 juuni- 1949 mai- Berliini blokaad NL poolt.=> Lääneliitslased mõistsid, et koostöö NL pole võimalik ja 1949 kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik riik; läänetsoonid) ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (NL tsoon) -Lääne-Berliin eksisteeris eraldi riikliku moodustisena -SL pealinn-Bonn -SDV pealinn- Ida-Berliin -SL välispoliitika: 1)50-60ndad- lähtuti Hallsteini doktriinist, mille järgi SL oli ainus õige Saksa riik ja SL sõlmib diplomaatilisi suhteid ainult nende riikidega, kes seda sama põhimõtet tunnustavad. Sisepoliitika: 1)Võimul kristlikud demokraadid (lähtuti Hallsteini doktriinist) 2)Demokraatide võimule tulekuga loobuti Hallsteini doktriinist => Uus poliitika ja hakati suhteid sõlmima ka kommunistlike riikidega -1955-Lääneriigid olid nõus heade suhete nimel (kommunismi hävitamiseks) nõus SL kaasama NATOsse.
Ajalugu Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa
o Eviani rahu alzeeria sõja lõpetamise leping o Leppimine saksamaaga o Tuumariik saadi omale aatomipomm o 1966 de Gaulle lahkub NATO sõjalisest organisatsioonist (kuigi jäi nato liikmeks) o 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine peale seda astus tagasi oma kohalt. Saksamaa liitvabariik o adenaueri valitsus aeg 1949-1963 o sasksamaa taasrelvastamine saksamaa sai oma armee o Hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika, Selle alusel oli ainult 1 saksa riik SLV Saksamaa demokraatliku vabariigi mitte tunnustamine o 1961 Berliini kriis, valmis Berliini müür PROBLEEM läänesaksamaal tegutses RAF (punaarmee liikumine) see organisatsioon sai raha ida-saksamaa kaudu nõukogude raha. Nad tapsid inimesi jne Itaalia
d)eraomand e)raha stabiilsus Nii sotsiaalne turumajandus kui ka thatcherism olid vabaturu majanduse pooldajad. Keerulised olid suhted IdaEuroopaga. Üheks pingeallikaks oli IdaSaksamaa. Umbes 15 aasta jooksul lähtus LääneSaksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Alates 1961. aastast meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust kurikuulus Berliini müür. 1960. aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama nn uut idapoliitikat. Kõige rohkem tegi selles vallas ära liidukantsler Willy Brandt. Suhete parandamiseks sõlmiti lepinguid Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ning ka IdaSaksamaaga
Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel 1939-1940 ``Uus idapoliitika`` - Saksa LV poliitika, mis kujutas endas suhete parandamist ida euroopa maadega 7. Miks on Jaapani ja Venemaa vahel rahuleping siiani sõlmimata? · Sest Jaapan soovib, et Venemaa tagastaks teise maailmasõja lõpul okupeeritud Kuriili saared, Venemaa ei ole nõustunud neid tagastama. 8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda
võimutses NSVL. Külma sõja tõttu hakkasid nende kahe poole majandussidemed nõrgenema. See ja teised põhjused (nt. Lääne-Saksamaa rahareform) viisid maa poliitilise lõhenemiseni. 1949. aastal toimusid Lääne- Saksamaal parlamendivalimised ja veidi hiljem kinnitati ka Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus. Tekkis SLV. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 9. Kuidas arenes SLV pärast II maailmasõda (K.Adenauer, Saksa majandusime, Hallsteini doktriin, Saksamaa taasühinemine). SLV põhiseaduse järgi teostab riigis seadusandlikku võimu parlament, mis koosneb kahest kojast: Bundestag ja Bunderat. Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks liidukantsleriks sai Konrad Adenauer. Tema esmaseks ülesandeks sai riigi majanduse taastamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika. See töötas edukalt ning 15 aastaga suudeti Saksamaa tööstusriigi positsioon taastada. 1950.-1960. aastail oli
Euroopa, Canada, Austraalia, Uus-Meremaa. Teine maailm- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL. Kolmas maailm- endised kolooniad, arengumaad, vaesed riigid. Trumani doktriin- H.Trumani välispoliitiline kava anda majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, keda ähvardab NL-i oht. (1947). Eisenhoweri doktriin- USA välispoliitiline kava, et USA on valmis kasutama sõjalist jõudu, tõrjumaks kommunismi levikut. (1957). Hallsteini doktriin- Saksamaa välispoliitiline suund, millega SLV ei tunnusta SDV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. (1955). Breznevi doktriin- NL-i välispoliitika, mis takistas kõigi vahenditega mõne riigi väljaastumist VLO-st. Kui midagi idariikides muudetakse, astub NL selle vastu. (1968). Marshalli plaan- USA abiprogramm, mis aitas sõjas laastatud Euroopa riike ja ennetas kommunismi pealetungi. (1948-52). VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949), eesmärgiks NL-i ja Idariikide
kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid vimule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning vimule pses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus tus Hallsteini doktriin - mille jrgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini mr. 1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini mr ning samal aastal alanud saksamaa taas hinemise lbirkimised lppesid sellega, et hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmasja vitnud riikide kui ka mlema saksa riigi juhid. alates 3 okt 1990 on europpas ainult ks saksa riik - saksamaa liitvabariik.
i.1.b. Leppimine Saksamaaga b.i.1.c. Sai tuumariigiks b.i.1.d. 1966 lahkus NATO sõjalise org. Koossesisust, jäi NATO liikmeks b.i.1.e. 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine b.i.1.f. 1969 astus tagasi c. Saksamaa LV c.i. K. Adenauer (1949-1963) c.i.1. Taasrelvastamine c.i.2. Hallsteini doktriin (GER ametlik välispoliitika) c.i.2.a. Ainult 1 Saksa riik c.i.2.b. Ei tunnusta Saksa DV c.i.2.c. Ei suhtle ühegi riigiga, kes tunnustab Saksa DV (va NSVL) c.i.3. 1961 Berliini kriis (Berliini müür 13.08.1961) lõppeb 70ndatel c.ii
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad
Saksamaaga seob seda terminit see, et 1961 aastal ehitati Berliinimüür, mis oli reaalseks osaks ,,raudsest eesriidest" 8. Miks ei võetud SLV-d ÜRO liikmeks 1950´- 1960´aastatel? Kuna SLV-l oli II maailmasõja rahuleping sõlmimata 9. Miks anti SLV-le võimalus taasrelvastuda ja astuda NATO-sse? Põhjuseks oli kartus kommunismi leviku ees 10. Mida tähendab denatsifitseerimine? Saksamaal keelati fasistlikud organisatsioonid ja parteid. 11. Mis on Hallsteini doktriin? SDV on saksa rahva ainus esindaja. Kõik kes loovad suhted SDV-ga, käsitletakse kui SLV vaenulikke ja nendega katkestatakse igasugused suhted. 12. Milliseid lepinguid nimetatakse idalepinguteks? Miks need sõlmiti? 1970 a. leping Poola RV ja SLV vahel- loobuti vastastikku jõudu kasutamas ja tunnistati II ms. järgseid piire Euroopas 1972 a sama leping SLV ja NL-i vahel 1971 USA, Pr, Ing ja NL leppisid kokku et Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid
uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973. a Viinis. Sellekohane lepe valmis kuus aastat hiljem ja sai tuntuks SALT-2 nime all. Ent NLi vägede viimine Afganistani 1979. a oli ajendiks võidurelvastuse piiramise ja pingelõdvenduse lõpetamisele. Uus idapoliitika 1955 võeti vastu Halsteini doktriin, millega SLV katkestas SDVga kõik pol ja maj suhted. 1966 otsustati , et L ja I Saksamaad on 11 liiga erinevad ja loobutakse Hallsteini doktriinist. Ükski idabloki riik ei hakanud L-Saksamaaga sisse seadma diplomaatilisi suhteid. 1970 toimuvad esimesed kohtumised I ja L Saks tippjuhtide vahel. Põhiteemaks on Poola ja I S vaheline oderneisse joon. L-S tunnutab seda. 1972 L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piirilepingud uuesti üle. Sõlmitakse trantspordileping L-Berliini ja I-S vahel 1972 SLV ja SDV suhete aluste leping. Rahulik kooseksisteerimine kahe erineva
× Esimene maailm USA, LääneEuroopa, Kanada, Jaapan × Teine maailm NL, IdaEuroopa × Kolmas maailm arengumaad × Trumani doktriin (1947) USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. × Eisenhoweri doktriin (1957) lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. × Hallsteini doktriin Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDVga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. × Breznevi doktriin kui mõnes IdaEuroopa riigis on sots. süsteem hädaohus, siis on NL püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. × Marshalli plaan (19481952) Trumani doktriini jätk. Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti,
Lõpuks jõudsid vägivallani ja sooritasid enesetappe. Millist mõju avaldas Ameeriklastele Vietnami sõda? a) Tekkisid majandusraskused. b) Suri palju mehi. c) Riivati ameeriklaste eneseuhkust, mis vähendas nende eneseusku. d) Inimesed hakkasid protestima. e) Tekkis hipi liikumine. f) Keelduti minemast sõjaväkke. Hallsteini doktriin- dokument, mille alusel Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid võis SLV sõlmida ainult nende riikidega , kel ei olnud sidemeid saksa DV-ga nn uus idapoliitika see on 1960-date aastate lõpus alguse saanud poliitika, mille alusel SLV hakkas suhtlema Ida-Euroopa riikidega kaasa arvatud SDV. 4. Miks lõhenes Saksamaa? a) Saksamaa jagati sõja järel neljaks okupatsiooni tsooniks.
ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). mitteühinemisliikumine, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NATO, VLO, Eisenhoweri doktriin, Hallsteini doktriin, raudne eesriie, Praha kevad, Brežnevi doktriin, doominoteooria, uus idapoliitika, SRP-1, SRP-2, Euroopa julgeoleku- ja koostöö- nõupidamine, Tähesõdade programm
Watergate’i afäär- USA president Nixoni parlamendikaaslased panid pealtkuulamisaparaadid demokraatide peakorterisse Watergate’i hotelli, Nixon pidi presidendi kohalt tagasi astuma. „Tähtede sõda”-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Hallsteini doktriin- Saksa Liitvabariik on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Berliini müür- 1961 ehitatud müür, mis jagas Berliini kaheks, ida- ja lääneosaks, lammutati 1989. Uus idapoliitika- Saksamaa Liitvabariik sõlmis lepingud suhete parandamiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL ja Ida-Saksamaaga, lootes Saksamaa taasühinemisele. Saksamaa taasühinemine- ühinemise kiitsid heaks nii 2. MS võitjate riikide juhid kui ka mõlema Saksa riigi juhid, 3
Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13
USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin, mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel Berliini kriis (1961) - kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema seljataga seisev NL polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis, SLV ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin - kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. 1961 a augustis ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini Berliini müüri, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. Praha kevad (1968) 1960.a keskpaik – Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider Dubček alustas liberaliseerimisprotsessi: kehtestas kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus
Marshalli plaan (1948) Trumani doktriini esimene rakendus. USA pakkus laostunud Euroopale (17 riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luues juurde töökohti, elamuid; sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi. Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele. Need aga ei võtnud abi vastu kuna sellega oleks kontrollitud abi kasutamist rahvusvaheliselt ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Hallsteini doktriin (1955) näitab Lääne-Saksamaa suhtumist Ida-Saksamaasse. Esindavaks Saksamaaks peetakse Lääne-Saksamaad (liitvabariiki). Kes aga tunnustab Ida-Saksat siis katkestatakse suhted. Ainsaks erandiks oli NSVL, kuna tema mõjusfääri kuulus Ida-Saksa (Ida-Saksa oli NSVL okupeeritud territoorium). NATO (1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi lääneriikide sõjaline blokk, kuhu
tugevamat sotsiaalpoliitikat. Saksamaa Liitvabariigi välispoliitikas oli 1950.-1960.aastail peamine rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega. Konrad Adenauer ei nõustunud NSV Liidu juhtide ettepanekuga rajada kahest Saksa riigist üks neutraalne riik. Lääne-Saksamaa asus NATOsse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas. Keerulised suhted olid Ida-Euroopaga.Üheks pingeallikaks oli Ida-Saksamaa. U 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist,mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1960.aastate lõpul võimule tulnud sotsiaaldemokraadid hakkasid ajama nn uut idapoliitikat. Kõige rohkem tegi selles vallas ära Willy Brandt. Sõlmiti lepingud suhete parandamiseks Poola,Tsehhoslovakkia,NSV Liidu ning ka Ida-Saksamaaga. 1989.aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal alanud Saksa-maa
märtsil 1955 Poolas. Asutajamaade hulka kuulus ka Albaania, kes aga peatas organisatsiooni toetamise 1962. ning lahkus lõplikult 1968. aastal. Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991. aasta juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa kommunistlike reziimide lagunemisega. VMN ja VLO kujutasid vaid endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa vahel pinged aina kasvasid. Lõpuks võttis Lääne- Saksamaa vastu sellise poliitilise juhtmõtte nagu Hallsteini doktriin. Hallsteini doktriin, mis on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi, oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955 aastat. Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa Liitvabariik Saksa Demokraatliku Vabariiki ning käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal, kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa Liitvabariigi valitsus, et kui
Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga
Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Tulemus: Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, läände pages veerand miljonit. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis (1958-61) Osalejad: Saksa LV ja Saksa DV. Põhjus: 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune
vabariiki. See suurendas veel omakorda Nukogude Liidu pahameelt. Nukogude Liit hakkas sellel ajal USAle vidurelvastumises alla jma. Gorbatov slmis USAga tuumarelvastuse vhendamise kokkuleppeid. ks nendest oli, et kaotada ra kik lhimaa tuumaraketid. Helsingi protsess liriikite kige parema lbisaamise periood, mis tipnes Helsingi lppdokumenddiga 1975. Suhete paranemine sai alguse juba 1969, kui Saksamaal sai kantsleriks Willy Brandt. ( 1969-1974 oli vimul ) Ta oli sotsiaaldemokraat. Ta loobus Hallsteini doktriinist- See kujutas endast seda, et Saksamaa Liitvabariik suhtus vaenulikult kikidesse riikidesse, kes olid slminud diplomaatilised suhted Saksamaa demokraatliku vabariigiga. Saksamaa Liitvabariik kis ainult Nukogude liiduga lbi. Soome president vttis vahendaja rolli. (U.K.Kekkonen.) USA ja Nukogude Liidu vahelistes lbirkimistes. Soome oli ainuke kapitalistlik riik, kes oli Nukogude Liidu sber. Selle spruse eest
11. Kes on Konrad Adenauer? Anna hinnang tema tegevusele. Ta oli esimene Saksa Liitvabariigi kantsler ja samuti oli Kristlik-Demokraatliku Liidu juht. Ta ei olnud nõus Saksamaad üheks neutraalseks riigiks liitma. 12. Millal toimus Saksamaa taasühinemine? Millised sündmused Euroopas võimaldasid selle? 1989 lammutati Berliini Müür . 1990. 3 okt. liideti Saksamaa üheks SAKSA LIITVABARIIK. Uue idapoliitika ajamine. Idabloki lagunemine. 13. Seleta mõisted: Hallsteini doktriin, uus idapoliitika Doktriin- Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esinaja. Dip. Suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DV'ga ainsaks erandiks oli NSVL. Uus idapoliitika- sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tsehhoslovakkiaga, NL ja Ida-Saksamaaga. 14. Iseloomusta ümberkorraldusi sõjajärgses Jaapanis sisepoliitikas, majanduses, sõjanduses. San Fransico rahuleping. Maareform. Võimude lahusus. Rahvusvaheliste tüliküsimuste
annaabi.ee 
