50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elor
Õppematerjali autor
Iisrael. 17. Millised olid 40-50ndate suurimad koloniaalsõjad? Prantsusmaa: 1946-54 Indo-Hiina sõda 1954-62 Alzeeria sõda 18. Mis toimus rahvusvahelistes suhetes pärast Stalini surma? Stalini surmaga 1953. kahanes küll oht et külm sõda kasvab üle kuumaks, kuid sõda ise kestis edasi. Välissuhetes toimus pehmenemine. 1955 toimus Genfis tippkohtumine - USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NL valitsusjuhid. 1956 pingestus rahvusvaheline olukord järsult: 19. Mis oli Suessi kriis? Selle tagajärjed? Egiptuses olid rahvuslikult meelestatud sõjaväelased 1952. kukutanud korrumpeerunud ja Inglismaaga tihedalt seotud kuningas Faruki. võim läks ohvitseride juhi kolonelleitnant Gamal Abdel Nasseri kätte. Nasseri poliitika oli sarnane NL sotsialismiga va. see, et ametlikuks usundiks kuulutati islam. Nasser riigistas 26. juulil 1956 Suessi kanali. London ja Pariis plaanisid salajast sõjalist aktsiooni, et kanali üle kontroll taastada ja Nasser kukutada
Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt
toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael.
kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. Churchill / C. Attlee GB peaminister Otsused: GER 4ks okupatsioonitsooniks Berliin okupatsioonisektoriteks Võim kuulus GER-l Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asus Berliinis GER piirid Poola ja Saksa piir Odr-Neimi jõgepidi Ida-Preisimaa jagati: Lõuna Põhja Köningsbergiga NSVL GER territoorium vähenes ¼ võrra, võrreldes piiridega 1937. Aastal Väljapoole GER jäänud sakslased asustati ümber Saksamaale (14,3 mlj s.h 3 mlj sudeedisakslast) GER tulevik ühtne demokraatlik riik
Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Põhjus: Juutidel polnud 1948. aastani oma riiki. Sel aastal kuulutasid nad välja Iisraeli riigi. Sellega aga polnud nõus Araabia riigid. Tulemus: Sõdivad siiamaani, pole saanud lahendust. Suessi kriis (1956) Osalejad: Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael. Põhjus: 1952.aasta riigipöördega läks Egiptuses võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike
● 1954. aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus) ● SLVs kaotati okupatsioonirežiim, võeti NATO liikmeks ● SLV oli NATO kontrolli all ❖ Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk VLO ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Ajendiks oli SLV liitumine NATOga. LIIKMED: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari. ❖ Berliini kriis ja SM lõhestumine (SDV, SLV) SM jagunes kaheks: SDV ja SLV. SDVd kontrollis NSVL. SLVd lääneriigid (USA, SB, PM). Olukord SM oli pingeline, sest NSVL ei meeldinud, et lääneriikide väed paiknesid Lääne-Berliinis. See ei meeldinud NSVL, sest ta tahtis SDVd ja SLVd liita oma võimu alla, aga lääneriikide väed takistasid seda. SLV ei tunnistanud idaosa eraldamist ning SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika
● 1954. aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus) ● SLVs kaotati okupatsioonirežiim, võeti NATO liikmeks ● SLV oli NATO kontrolli all ❖ Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk VLO ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Ajendiks oli SLV liitumine NATOga. LIIKMED: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari. ❖ Berliini kriis ja SM lõhestumine (SDV, SLV) SM jagunes kaheks: SDV ja SLV. SDVd kontrollis NSVL. SLVd lääneriigid (USA, SB, PM). Olukord SM oli pingeline, sest NSVL ei meeldinud, et lääneriikide väed paiknesid Lääne-Berliinis. See ei meeldinud NSVL, sest ta tahtis SDVd ja SLVd liita oma võimu alla, aga lääneriikide väed takistasid seda. SLV ei tunnistanud idaosa eraldamist ning SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika
sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Suessi kriis 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid