Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsialismileer ja külm sõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Sotsialismileeri  kuulusid  9  Euroopa  riiki  ja  4   Aasia   riiki.  Tekkis  selle  tulemusel,  et   NSVL   sundis 
okupeeritud aladel sotsialismi  ideoloogiat  järgima.  
Sotsialismileeri iseloomulikud jooned: 
1)  Raudne   eesriie   (1945)  –    eraldas  Euroopa  ja  NSV  Liidu  alad  nii-öelda  eesriidega.  Eesriide 
tagune  ida  osa  kuulus  täielikult   NSVL   mõju  alla.  Seal  oldi  sunnitud  järgima 
sotsialismimudelit.  (kulges  Ida-Saksa,  Tšehhoslovakkia,  Ungari,   Rumeenia ,   Bulgaaria . Välja 
jäävad  Jugoslaavia  ja Albaania !) 
2)  Vastastikuse  Majandusabi  Nõukogu  (VMN)  (1949)  –  Nõukogude  Venemaa  ja 
Rahvademokraatlike maade loodud nõukogu, millega saavutati kontroll sotsialismileeri riikide 
majanduse üle. Nõukogu peakorter  asus Moskvas, st kõik otsused arutati lõplikult läbi seal.  
Marshalli plaan (1948) – Trumani doktriini esimene rakendus. USA pakkus laostunud  Euroopale  (17 
riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luues juurde töökohti, elamuid; sel juhul ei pooldaks 
rahvas enam ka kommunismi.  
Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele. Need aga ei võtnud abi vastu kuna sellega oleks kontrollitud 
abi kasutamist rahvusvaheliselt ning oleks tulnud  loobuda ettevõtete riigistamisest. 
Hallsteini   doktriin   (1955)  –  näitab  Lääne-Saksamaa   suhtumist   Ida-Saksamaasse.  Esindavaks 
Saksamaaks peetakse Lääne-Saksamaad (liitvabariiki). Kes aga tunnustab Ida-Saksat siis katkestatakse 
suhted.  Ainsaks   erandiks   oli  NSVL,  kuna  tema  mõjusfääri  kuulus  Ida-Saksa  (Ida-Saksa  oli  NSVL 
okupeeritud  territoorium ).  
NATO   (1949)  –  Põhja-Atlandi  Lepingu   Organisatsioon .  Loodi  lääneriikide  sõjaline   blokk ,  kuhu 
kuulusid algul 12 riiki (Belgia,  LuxemburgHolland , Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia,  Portugal , Taani, 
Norra,   Island ,  USA,   Kanada ).  Praegu  kuulub  NATO-sse  28  riiki.  Tegutseb  kollektiivse  kaitse 
põhimõttel. Juhtorganid asuvad Brüsselis. 
Brüsseli  pakt  (1948)  -    5  riiki  50  aastaks  poliitilise,  majandusliku,  sõjalise  koostööleppe,  et  seista 
vastu NSVL ideoloogilisele ja sõjalisele ohule. 
Külm sõda (1945–1990) – enne II MS lõppemist oli NSVL kehtestanud Ida-Euroopas oma võimu ja 
ideoloogia ning hävitas sealse demokraatia. Lääne-Euroopa hakkas tihedamat koostööd tegema USA-
ga,  kartes  NSV  Liitu.  Külma  sõja  teljeks  oli  USA  ja  NSVL  vastasseis  (nende  ideoloogiate  – 
demokraatia  ja  diktatuuri  -  vastasseis).  Külma  sõja  avalik  formuleering  oli  1946.  Aastal  Churchilli 
kõnes, kus ta kõneles liitlaste vastuoludest)  
Trumani  doktriin  (1947)  –  kommunismi  pidurdamise  poliitika.  USA-s  tunnetati  NSVL  poolt 
kommunismi  leviku  survestamist.  kui  maailmas   rikutakse   sojalise  surve  ja  poliitilise  sisseimbumise 
teel   status   quo´d,  siis  ei  saa  USA  sellega  leppida.  
  Hakati  abistama  ohtu  sattunud  riike  ja  rahvaid 
Marshalli plaaniga. 
VLO  (1955)  –  NSVL  poolt  loodud  sotsialismileeri  sõjaline  blokk,  mille  ülesandeks  oli 
sotsialismileeris tekkivate  kriiside  mahasurumine (Ungari,  Praha ). Liikmesriikide armeed olid liidetud 
ühtsesse süsteemi, mis ei lubanud iseseisvalt tegutseda kuid  Moskva  võis neid oma huvides kasutada. 
Loodi vastukaaluks Lääne-Saksamaa relvastamisele.  
ÜRO  (1945)  –  asutati  Altandi  Harta  põhimõtetel  ja  Ühinenud  Rahvaste  Deklaratsiooniga  liitujate 
poolt. Vahetas välja Rahvasteliidu. Hakati välja töötama rahvusvahelisi seaduseid, mis pidid kaitsma 
mitte ainult riike ja rahvusi vaid ka üksikisikuid võimude omavoli eest. 
Berliini   blokaad   (1948-1949)  –  pärast  II  MS  jaotati  Saksamaa   neljaks   okupatsioonitsooniks. 
Läänetsoonis  viidi  läbi   rahareform   (läänemark  kasutusele).  Ida-Saksamaal  (Berliiniga  Saksa  osa)  ei 
viidud  reformi läbi kuna NSVL ei tahtnud seda. Seepärast blokeeris ta kõik maismaaühendused teiste 
okupatsioonitsoonidega,  vaid  õhuühendus  toiduvarude  jaoks  jäi.  Lääne- Berliin   jäi  selle  tulemusel 
iseseisvaks haldusüksuseks ja toimus Saksamaa lõplik lõhenemine. 
Sotsialismileer ja külm sõda #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LeSi Õppematerjali autor
Kokkuvõtlik külma sõja mõistete seletus

Sarnased õppematerjalid

PÄRAST II MAAILMASÕDA
4
docx

PÄRAST II MAAILMASÕDA

PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki ­ sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 ­ 1990. 1. Euroopa on lõhenenud ­ kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk ­ Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine ­ riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks ­ st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama.

Ajalugu
Külma sõja periood
4
docx

Külma sõja periood

Külma sõja periood (1945-1990) Seosed II MS ­ Koostööd teevad lääneriigid(demokraatlikud ja 1 totalitaarne riik) Pärast II MS saavad liitlastest vaenlased ­ kaks erinevat maailmavaadet II MS tulemused Territoriaalsed muutused: NSVL laieneb 8 riigi arvelt Poola nihkub läände Poliitilised muutused: Kommunism muutub süsteemiks Kujuneb sotsialismileer: Ida-Euroopas (9); Aasias (4)-Hiina; Vietnam; Mongoolia; Põhja-Korea USA loobub isolatsioonipoliitikast ja tõuseb maailmapoliitika juhtivaks liidriks (Euroopa: purustatud + nõrgestatud; USA: hakkab kaitsma lääneriikide demokraatiat) Alud: rahvusvahelisele koostööle (1945 ÜRO EL) 1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid

Ajalugu
Kanna kaardile Euroopa riigid
2
docx

Kanna kaardile Euroopa riigid

Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 ­ 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi.

Ajalugu
Külm sõda konspekt
4
docx

Külm sõda konspekt

rinde kohal lasub raudne eesriie ­ keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 ­ Stalini kõne Moskvas ­ rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 ­ Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne ­ AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj. Nimetas seda ­ külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda ­ Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) ­ et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin

Ajalugu
Miks said endistest liitlastest vaenlased
2
docx

Miks said endistest liitlastest vaenlased?

Miks said endistest liitlastest vaenlased? Arutlus Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks: sotsialismileeri maad (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa), riigid (Jugoslaavia, Albaania) kes raudse eesriide taha ei kuulunud, kuid olid kommunistliku valitsemiskorraga, ning riigid, kus valitses demokraatia. Demokraatliku Lääne-Euroopa ja USA vahel tekkis tihedam koostöö, kuna kardeti järjepanu suurenenud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu edasist pealetungi. Sellise maailma jagunemise järgi hakati lääneliku demokraatia ja idapoolsete riikide diktatuuri (antud juhul sotsialismi) ideoloogiate vastasseisu nimetama külmaks sõjaks. Suure sõja lõppedes on liitlasteks saanud USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Nõukogude Liit. Kuna NSVL oli selleks ajaks saanud väga võimsaks riigiks eelkõige oma sõjaväe suuruselt, ei soovinud Prantsusmaa, Inglismaa ja

Ajalugu
Külm sõda
3
doc

Külm sõda.

tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus ­ NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks ­ sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis

Ajalugu
Külm sõda-kriisid-doktriinid
4
doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldustega (natsionaliseerimine, teisitimõtlejate likvideerimine). Stalin leidiski, et uus sõda

Ajalugu
Kordamine - Külm sõda-sotsleeri riigid
5
docx

Kordamine - Külm sõda, sotsleeri riigid

NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. a) Dateering - 1948-1980ndate lõpp b) Külma sõja 2 poolt - Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. c) Külma sõja vormid koos näidete ja lahtikirjutusega: · Külma sõja üks vorm oli VÕIDURELVASTUMINE, mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. USA ja NSV Liit katsetasid esimesi vesinikupomme. Pidevalt täiendati õhu- ja raketitõrjesüsteeme. · Võitlus kõrgema elatustaseme eest.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun