Kodune töö IV Eesti haldussuutlikkus keskkonnapoliitikas Peamine uurimisküsimus selle tööks on uurida kas M.R. Aueri hinnang Eesti keskkonnapoliitikaalastele reformidele on õigustatud või mitte? M.R.Aueri järgi Eesti saavutas keskkonnapoliitikas palju rohkem edu, kui teised Balti maad (nt Läti ja Leedu), kuigi post-kommunismi alguses Eesti oli kõige halvem keskkonna seisundis. Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud. 26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita "Eesti keskkonnastra...
ja selle arengut; Omavalitsusliku juhtimise laienemine peab toimuma maakondliku omavalitsusliidu kvalitatiivse edasiarendamise teel; Kõik vallad ja linnad peavad olema kaasatud seadusjärgsete ülesannete täitmisel. Regionaalhalduse korrastamise tulemuseks: Riigi ühtlane regionaalne areng; Tasakaalustatud regionaalne juhtimine; Selgem funktsioonide jaotus ning kasvanud haldussuutlikkus maakonna tasandil; Demokraatia, subsidiaarsuse ning regionaalsuse põhimõtete laialdasem rakendamine maakonna tasandil; Riikliku järelevalve parendamine; Maakondliku omavalitsusliidu kui institutsiooni arendamine ja tõhustamine; EL struktuurifondide demokraatlik haldamine; 6. Mõjud valitsemisvõimekusele ja ülesannete jaotusele valitsemistasandite vahel
Eestis on 2. astmeline- keskvalitsus ja omavalitsus. · Miks on täidesaatev võim tugevnenud? o Tugev aparaat, rohkem funktsioone o Kiirem otsustamine o Võimsad mõjutusvahendid · Ministeerium o Poliitiline figuur- minister o Professionaalne figuur- kantsler, ametnike juht. Ministeeriumi igapäevase töö korraldaja. Siin on üks väga suur probleem haldussuutlikkus, me ei suuda neid seadusi toimima panna. · Valitsuse moodustamine o Peaministri kandidaadi nim. riigipea. Kinnitab ka parlamendi o Peaminister moodustab valitsuse: enamusvalitsus, vähemusvalitsus, koalitsioonivalitsus. Kohtuvõim- Funktsioonid: · Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse · Konstitutsioonilised funktsioonid o Järelvalve seaduste vastavusele põhiseadusega
sotsiaalhoolekanne, haridus jms) jätkusuutlikku arengut. 5. Eesti tööjõuturu raskused kohaneda EL tööjaotusest ja infotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga töötuse kõrge tase, tööandjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke töövorme ja töövõtjate suutmatus neis osaleda. Keskmine tööpuuduse tase on Eestis viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 13,6%, 2001 12,6%, 2002 10,3%. 6. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudab avaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetuste taotlemist EL fondidest. 7. Kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel, aga ka töökohtade loomisel ja teenuste (haridus-, sotsiaalhoolekanne jms) pakkumisel. Tulemusena jääb oluline sotsiaalne ressurss kasutamata. Soovitav seisund 2030. aastaks Sotsiaalne kaasatus. Ühiskonna kihistumine on vähenenud, Eesti Gini indeks ei ületa EL riikide keskmist taset,
esindusdemokraatia demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vabalt valitud esindajate ja esinduskogude kaudu Euroopa Liidu lähimuspõhimõte kõige tõhusama sekkumis- ja otsustustasandi rakendamine iga meetme kasutamisel Euroopa Liidu piires, probleeme püütakse lahendada võimalikult kohalikul tasandil fiskaalpoliitika majanduspoliitika, mis mõjutab majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste kaudu G-8 maailma juhtivad tööstusriigid ja Venemaa haldussuutlikkus otstarbekohane valitsemine heitunu pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu häälte ülekandmise põhimõte valimistel kandidaatidele antud hääle ülekandmine erakonnakaaslastele sõltuvalt asukohast valimisnimekirjas identiteet ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus indikatiivne ostukorv näitaja, milles väljenduvad tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavad kaupade ja teenuste maksumused, on tarbijahinnaindeksi aluseks
haiguste põhjustajaks. *Puudulik tervishoid ja laste kõrge suremus:vaesematel pole võimalik arstiabile *Puudulik ligipääs haridusele: puudub raha, elavad kaugel, töötatakse õppimise asemel *Naiste õigused: naiste sõnavõtud on teisejärgulised *Lapstööjõu kasutamine: võetakse lastelt hariduse saamise võimalus nii ära *Põgenikud ja immigrandid: kehvad elutingimused oma riigis 16.Nimeta ja iseloomusta Eesti arengu üldisi probleeme. Halduskorraldus: ebapiisava haldussuutlikkus 17.Selgita mõistet arengukoostöö, selle eesmärke ja saavutamise vahendeid. Arengukoostöö- planeeritud tegevus, kus riigid ja organisatsioonid panustavad ühiselt, et arenguprobleeme lahendada. Eesmärk on jaotada ümber ressursse ja jagatakse teadmisi eksperthinnangul. Saavutamine toimib kahepoolsel protsessil, kus üks osapool pakub resseurrse ja teine pool rakendab. 18 Nimeta ja iseloomusta arengukoostöö põhimõtteid.
aasta seisuga on valdav enamus, 93,6% tööjõust hõivatud põllumajanduses. 4,1% hõivatuid on seotud teeninduse ja 2,3% tööstuse valdkondadega. [Burundi majandus] Toitu, ravimeid ja elektrit napib terves riigis. Alla vaesuspiiri elab 68% rahvastikust. Poliitilise stabiilsuse saavutamine on parandanud abi kättesaadavust ja majanduslik aktiivsus on kasvanud, kuid nõrkused nagu halb haridustase, nõrk õigussüsteem ja madal haldussuutlikkus võivad osutuda barjääriks planeeritud majandusreformide täideviimisel. Burundi sõltub rahvusvahelisest abist majandusarengu heaks ning omab suurt riigivälist võlga. [Burundi majandus] 2.2. Põllumajandus ja tööstus Burundis Põhilisteks põllumajandussaadusteks riigis on kohv, puuvill, tee, mais, sorgo, bataat, banaanid, maniokk, uba, maapähklid. Loomakasvatus on vähetootlik. Kasvatatakse veiseid, lambaid ja kitsi. Tanganjika järvel püütakse kala
) arendused, kus teostaja (erasektor) korraldab tavaliselt rahastamise, ehitab ja majandab objekti ning annab lepingu lõppemisel algatajale (avalikule sektorile) tagasi. 5. Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Nt. Kõikvõimalikud haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenused ehk nn. pehmed teenused näivad paremini sobivat kolmandale sektorile. *Probleemid- •Ebapiisav konkurents; •Suurenenud vahenduskulud; •KOV haldussuutlikkus;•Raskused tulemuslikkuse mõõtmisel; • MTÜ-de madal haldussuutlikkus; •Rahastamissüsteem;•Lepingute lühiajalisus.Teenuse osutamiseks ei piisa raha; Teenuse osutaja tegevuse fookus kandub ressursside leidmisele; Täiendav koormus järelvalve korraldamiseks ja juhtimiseks; Kodanikeühenduste piiratud majanduslikud võimalused; Korruptiivsete suhete vältimine. 6. Milliseid teenuseid peaks üle andma ärisektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Teenuste
isiksus hakkasid teineteisest eristuma Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia
harrastustegevused, loengud, näitused ja muuseumide tegevus; laululava või seltsimaja tööd; kultuurimaja haldamine) ◦ kohaliku elu arendamise valdkonnas ◦ jäätmekäitlus ◦ noorsootöö • Probleemid: ◦ Ebapiisav konkurents – eelkõige sotsiaalteenuste valdkonnas on konkurents teenuselepingutele küllaltki väike ◦ Suurenenud vahenduskulud ◦ KOV haldussuutlikkus – sp ka teenuste lepinguline delegeerimine Eesti omavalitsustes veel üsna ebaühtlane ◦ Raskused teenuse tulemuslikkuse ning kuluefektiivsuse mõõtmisel ◦ MTÜ-de madal haldussuutlikkus ja organisatoorne võimekus – nt aruandluse koostamine, seaduste tundmine, professionaalide palkamine, mis omakorda mõjutab teenuse pakkumise kvaliteeti jms ◦ Rahastamissüsteem – kodanikeühendustele tekitab raskusi lepingutasude maksmine
arvestamine. EL III keskkonnaprogramm1983-6: KKP integreerimine muudesse poliitikatesse. Ühtse Euroopa Akt KKP peatüki kaasamine. 1987 : Õiguslik taust- Maastrichti leping 1992 , Amsterdami leping 1997 .Täpsustatud ja muudetud KKP taust, KKP integreerimine muude poliitikatega, Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv .IV keskkonnaprogramm 1987-1992Kompleksne kaitse, Haldussuutlikkus. V keskkonnaprogramm 1992-2000Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu, Keskkonnaauditid. VI keskkonnaprogramm 2001-10 : Prioriteedid- Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, Tervisekaitse ja elukvaliteet, Loodusvarad, jäätmed. Põhimõtted Haldussuutlikkus, Keskkonnakaitseaspektide integreerimine teiste poliitikatega, Juurdepääs kk -teabele . EL säästva arengu strateegia 2001 : EL eesmärk - saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks
Eesti kohta üks, on sobilik see kehtestada maapõueseadusega. Seaduse mõju Keskkonnamõju: Seaduse rakendumisel on positiivne mõju keskkonnale, sest uute sätete abil on võimalik piirata põlevkivi kaevandamise aastamäära ja seega vähendada keskkonna mõjutamist. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele ja regionaalarengule: seaduse muudatuse jõustumise korral paraneb riigi haldussuutlikkus ja täpsustuvad keskkonnaametnike tööülesanded. Suureneb riigi võimalus kontrollida maapõueseaduse täitmist ja sihipäraselt ning seega ühiskonnale tulusamalt suunata maapõue kasutamist ja maavarade kaevandamist, hoides ära või maksimaalselt vähendades negatiivset keskkonnamõju. Mõju majandusele: majanduse arengule on seaduse rakendumise mõju positiivne, sest seaduses sätestatud regulatsioon suunab põlevkivi kasutamist süsteemsemalt
Ühised eesmärgid Riskide ja kohustuste jagamine Nt transport, tervishoid 5. Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. “Pehmed teenused” Suurem legitiimsus Suureneb suutlikkus Paindlikum teenus Tekib konkurents Sihtgrupile Suunatus PROBLEEMID Ebapiisav konkurents Suurenenud vahenduskulud KOV haldussuutlikkus Raskused tulemuslikkuse mõõtmisel MTU--‐de madal haldussuutlikkus Rahastamissüsteem Lepingute lühiajalisus Näideteks olukordadest, kus teenuste üle andmine kolmandale sektorile on tihtipeale õigustatud on, noorsootöö ülesannete üle andmine, teatud sotsiaalhoolekande funktsioonide üleandmine (nt. pensionäride huviringide ja seltside tegevuse) ning näiteks ka teavitustööga seotud funktsioonide üleandmine. 6
sotsiaalsesse turumajandusse; · samas arendatakse aktiivselt ameerikalikku vabaturu liberalismi ja sellest tulenevalt liberalistlikku SP-t. Liberaalne SP on kõige odavam kasutusel olevatest mudelitest. Võimalikult vähene riiklik sekkumine - iga kodanik peab ise, ilma kõrvalise abita toime tulema Sotsiaalne turumajandus eeldab paljude inimeste ja organisatsioonide koostööd ning sellist olukorda, kus põhiväärtuseks on inimene Eesti riigi haldussuutlikkus · Strateegiate rakendamine poliitikakujundamise instrumendina on leidnud enam kasutamist (tänu EL eeskujule ja nõuetele) · Säästva arengu põhimõtetest lähtuvat poliitikat mõjutab EL kuulumine ja vajadus arvestada EL kehtivaid normatiive · Poliitikate omavahelist sidusust ja koordineeritust ei suudeta alati tagada · Poliitilise spektri killustatus ja poliitikate vastandamine on halvendanud selle järjepidevust · Poliitika kujundamises domineerivad üksikud
Sotsiaalne sidusus tähendab aga lisaks sotsiaalsele tasakaalustatusele ka regionaalset võrdsust ehk siis seda, et Eesti-siseselt ei ole ülemäära suuri erinevusi. Küll aga ei tähenda sidusus ühetaolisust. Eesti ühiskonna sidusust ohustavad enim majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase, regionaalse ebavõrdsuse jätkuv suurenemine, tekkiv trend kõrgharitud inimeste väljarändeks, tööjõuturu raskused kohanemisel Euroopa Liidu tööturu ja infotehnoloogia arenguga, riigi vähene haldussuutlikkus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel. 2030. aastaks soovitakse jõuda olukorda, kus ühiskonna kihistumine on kahanenud ning kõiki Eesti piirkondi iseloomustavad olulisemad sotsiaal-majanduslikud näitajad on lähedased. (Eesti ... 2005, 22-24) 8 Ökoloogilise tasakaalu säilitamine on Eesti riigi jätkusuutlikkuse keskseks tingimuseks
ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja "võrgustuvad" (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu 3. ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 4. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 5. Riigi vähene haldussuutlikkus. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust. Vaesus: Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest. Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust
alustada 1998 märtsis liitumisläbirääkimisi 10 KIE riigi ja Küprosega ning seejärel kahepoolseste läbirääkimistega 5KIE riigiga. 44)Kandidaatriikidele liitumiseks esitatavad nõuded( kopenh kriteeriumid), miks? Kopen kriteeriumid olid aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks:1. Pol kriteeriumid-demokraatia,inimõigused, 2. Maj krit-võrdsete konkurent-sitingimuste loomine, turumaj,3. Liikmestrateegiaga kaasnevad kohustused- siseturg.4. administratiivne suutlikkus- haldussuutlikkus, õigussüsteem. 45) Elga liitumise pos ja neg mõjud kandidaatriikidele.pos: kuulumine eursse, sest eur rahvaste koostöö põhineb eelkõige Eli ühisel pol-l mitmes valdkonnas ning Eli algatusel; ühtlustuvad sissetulekud Eestis ja eur-s, kuna EL vähendaberinevusi piirkondade vahel; EL eelarve annab Eestile rohkem raha eelkõige regionaalpol ning maaelu arengule; suureneb turvatunne; paraneb julgeolek; kasvab mõju rahvusvah pol-le; hõlbustub
huvidest lähtumine, kuulekus, lojaalsus jne. · ,,hea haldustava" o Haldusõiguse üldpõhimõtted kombineerituna ühiskondlike tavadega (s. H eetikaga) Kuid ükskõik, mis meetmeid me ei rakenda, jääbi ebaeetiliste ametnike probleem alles. Aristoteles Poliitika IX:5-ametnikke tuleks valida lähtuvalt kolmest omadusest: 1. Lojaalsus põhiseadusele 2. Pädevus (haldussuutlikkus) 3. Eetika ( voorus, õiglus vastavalt riigivormile) TAXES AND GOVERNMENT. Taxes- payments, maksud riigile. Adolph Wagner- Riik vajab makse, et garanteerida eravara. Inimesi on rahaga lihtsam motiveerida. Taxation-rikkad maksavad rohkem makse , kui vaesemad. Esialgul polnud riigil makse, neil oli raha, ja nad... esilgu riik tegi ökonoomiliselt ...alguses oli agrikultuur, sellega finantseeriti riiki, see oli sissetulek. domain- state factories, riik saab turule siseneda..
üritaks tabada sellist projekti. Sellega seonduv on ka ettevõtete koostöö vähesuse probleem, mida süvendab rivaalitsemine, kadedused ning sotsialistlikest aastatest ning ühiskondliku ning riigivara erastamisest tulenevad vastandused. Mitmed uuringud ning ka Euroopa Komisjon ise, on tunnistanud, et mitmeid CEEC riike, eriti piirkondlikul tasandil, iseloomustab nõrk organisatsioonide väljaarendamine ning piiratud haldussuutlikkus, vaatamata detsentraliseerimise jaoks tehtud sammudele. Institutsionaalse ümberkorraldamise protsess jääb killustatuks ning vastuoluliseks nagu ka ülevalt-alla, käsu- ja-kontrolli protsesside reproduktsioon takistab püsivate mitmetasandiliste valitsemissüsteemide vastutusvõimeliste institutsioonide kehtestamist, mis oleksid võimelised suurendama kohalike ning piirkondlike omavalitsuste võimekust. Enamgi veel, eksisteerivad
o Otsustamiseks vähene sisend Ei arvesta eriliste kohalike olude ja vajadustega Ükskülgne Kitsarinnalised, omakasupüüdlikud otsused, korrupsioon o Vähene legitiimsus Tasub kui: o on oluline kõrgema tahte terviklikkus või selle kiire ja kindel elluviimine- avalikud teenused, hüved. Riigikaitse, tervishoid o kriisi olukordades on võimu tsentraliseerimisel suurim mõju o Haldussuutlikkus on nõrk o Ressursse on vähe 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? Võrdsed ehk egalitaarsed tingimused, kui o On avatud keskkond, ruumid o Oodatakse, et juht ei teeks üksi otsuseid, kaasaks töötajaid. Soovitakse legitiimsust o Oodatakse, et juht võtaks osa ka igapäevastest praktilistest tööprotsessidest, teaks nende kohta
Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv IV keskkonnaprogramm 1987-1992: Kompleksne kaitse Haldussuutlikus V keskkonnaprogramm 1992-2000: Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu Keskkonnaauditid VI keskkonnaprogramm 2001-2010: Prioriteedid: Kliimamuutused Bioloogiline mitmekesisus Tervisekaitse ja elukvaliteet Loodusvarad, jäätmed Põhimõtted: Haldussuutlikkus Keskkonnakaitse integreerimine teiste poliitikatega Juurdepääs keskkonnateabele Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 2001: Göteborgi tippkohtumine 2001 Euroopa Liidu eesmärk: ,,To become the most competitive and dynamic knowledge-based economy in the world capable of sustainable economic growth with more and better jobs and greater social cohesion" Ohud: Globaalne soojenemine Rahva tervis Vaesus Vananev elanikkond Bioloogiline mitmekesisus
teineteisest eristuma n Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) n (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid n Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) n Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel n Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike n Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus n Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina n Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid n Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem n Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab
- . 7 33 %, 6,1 %, -- 1,8 %. 2338 66 000 . 913 (39,1 %) , 551 (23,6 %) -- , 113 (4,8 %) -- . 761 , (712) -- , . 60 % , 10 %, -- 50 %. 13.Kas HIV diagnostikat Eestis tuleks parendada? Kui "jah", siis kuidas? Kui "ei", siis miks? Viimaste aastate jooksul on HIV-valdkonnas tähtsamate teenuste mahud suurenenud ning organisatsioonide haldussuutlikkus paranenud. Noorte ja üldelanikkonna ennetuses viidi läbi noortelt noortele koolitusi ja supervisioone. HIV ja AIDSi kohta teavet jagavatel internetilehekülgedel on uuendatud järjepidevalt infot. 2009.aastal valmib inimeseõpetuse ainekava, kus on arvestatud riskikäitumise ennetamise kaasaegseid suundi ja käsitlusi ning ennetustegevus on integreeritud inimeseõpetuse ainekavasse 2.-12. klassini. Riikliku strateegia raames pakub Eestis anonüümset
Vanaaja riigitüübid (despootiad, polised, Rooma riik) Keskaegne riik Uusaegne riik Modernne riik (alatüüp: korporatiivne) Heaoluriik (sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik) Held 1995: riigikordade põhiklastrid: Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid - sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim), põhinevad vallutustel ja andamikogumisel, sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike, võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes->kohalike asevalitsejate tähtsus, puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina, riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir. Feodalism: jagatud võimuga süsteemid - talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem, kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja
ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 3. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 4. Riigi vähene haldussuutlikkus. 5. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. 6. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust. Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest. Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust
vähemuste õiguste austamise. (Poliitilised kriteeriumid) Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus. (Majanduslikud kriteeriumid) Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima Euroopa Liidu eesmärke. (Õiguslikud kriteeriumid) Lisaks peavad kandidaatriigil olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Seega haldussuutlikkus on tihedalt nende kriteeriumidega seotud, kuna ilma selleta ei oleks võimalik neid kriteeriume täita. EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik need kriteeriumid täitnud ning millal on Euroopa Liit valmis uut liiget vastu võtma. Euroopa haldusruum (European Administrative Space) tugineb sarnastele üldistele väärtustele ja põhimõtetele, kuid mitte ühesugustele seadustele
kohalikest maksudest, mille suuruse kohalikud võimuorganid võivad seadusega lubatud piires ise määrata. Kohalikud maksud on: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ning parkimistasu. 167. Haldusterritoriaalse reformi probleem Paljud Eesti kohalikud omavalitsused on rahvaarvult väikesed, madala tulubaasiga ja territoriaalselt ebaotstarbeka kujuga. Seetõttu on nende haldussuutlikkus väike ning sellest tulenevalt kannatab elanikele osutatavate teenuste kvaliteet ning piirkonna arenguvõime. Haldusterritoriaalse reformi vajalikkuse teoreetiliste ja kogemustel põhinevate tõendite puudumine tähendab, et ainult haldusterritoriaalse reformi abil ei ole võimalik oluliselt parandada Eesti kohalike omavalitsuste avalike teenuste pakkumise võimekust ja majanduslikku ja demokraatlikku arengut.
seaduste vastuvõtmisel. Ta väga põhimõtteliselt likvideeris seisusliku ühiskonna alused. Uusajal asendus absolutistlik riigikord 19.saj praktiliselt kõikjal Euroopas konstitutsioonilise monarhiaga. Michael Mann, kuulus riigifilosoof, eristas kahte tüüpi riiki: 1)absoluutse võimuga riik ehk despootlik riik(tema sõnad) 2) kaasaegne ehk infrastruktuurne riik. Paradoksaalselt ühelt poolt oli riigi võim kõikide alamate üle, aga puudus võime kontrollida riigis toimuvad ehk haldussuutlikkus oli nõrk, riik ei jõua iga inimeseni. Samas infrastruktuurne riik on selline, mis on läbitunginud kogu ühiskonnas, ühelt poolt on kõikidel inimestel õigus poliitilises protsessis kaasa rääkida, teisalt reguleerib inimeste elu ja riigil on täielik haldussuutlikkus allutada kogu elanikkond riigi poliitikale, õigussüsteemile, bürokraatiale etc. Haldussuutlikkust kasvatas bürokraatia kasv, alguse sai 16.-17.saj, mis 19.saj kasvas hüppeliselt. Max Weber
julgeoleku jt valdkondades eeldavad vastavate probleemide heatasemelist teaduslikku läbitöötamist, saadud tulemuste otsustajateni viimist ja ellurakendamist. Tähtsustame ühiskonnauuringuid usaldusväärse tagasiside vahendina, mille abil on rahval võimalik riigivõimu tegevust suunata ja sellele hinnanguid anda. 8. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldussuutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadrivahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga samuti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. 9. Teovõimeline riik. Meie ei poolda mitte ,,lihtsat riiki", vaid kodanike huvides toimivat, neile hästi kättesaadavat, kaitsvat ja teovõimelist riiki
leevendada kriisi mõjusid ja luua eeldusi majanduskasvu ja efektiivsuse uueks tõusuks. Eestile pakuvad eriti huvi teiste väikeriikide (eelkõige Iirimaa) kogemused majanduskriiside ületamisel ja majandusinstitutsioonide moderniseerimisel. Iirimaa edu on paljuski tulenenud targast majanduspoliitikast ning sihikindlate strateegiliste arengukavade efektiivsest elluviimisest. Edu tagab eelkõige keskvalitsuse kõrge haldussuutlikkus, aga ka head suhted USA valitsuse ja Euroopa Komisjoniga Washingtonis ja Brüsselis. Kuigi lõviosa otsestest investeeringutest reaalmajandusse on iirlased saanud USAst, ei saa alatähtsustada ELi osa Iirimaa edus. Näiteks aastatel 19941999 sai Iirimaa oma rahvusliku arenguplaani elluviimiseks ELi struktuurifondidest iga iirlase kohta 23,2 tuhat krooni, kokku umbkaudu 84 miljardit Eesti krooni (5,4 miljardit eurot)
ning inim- ja vähemuste õiguste austamise. (Poliitilised kriteeriumid) Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus. (Majanduslikud kriteeriumid) Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima Euroopa Liidu eesmärke. (Õiguslikud kriteeriumid) Lisaks peavad kandidaatriigil olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Seega haldussuutlikkus on tihedalt nende kriteeriumidega seotud, kuna ilma selleta ei oleks võimalik neid kriteeriume täita. EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik need kriteeriumid täitnud ning millal on Euroopa Liit valmis uut liiget vastu võtma. 27. Euroopa haldusruum ja mitteformaalne acquis (Leno loeng IV) lisaks Lenole ka F. Cardona Peretó and A. Freibert (2007) ,,The European Administrative Space." HRVATSKA JAVNA UPRAVA Vol
Tarkvaraarenduse riskid (ISO/IEC 27001 jätkuks): - ei saa õigeks ajaks valmis; tuleb maandada riske (töömahtude eelnev hindamine ja ajakasutuse planeerimine) - projekti jooksul klient muudab nõudmisi - täpsustuvad, muutuvad, tekivad plaanid jätkuarenduseks; lahenduseks eelnev põhjalik analüüs ning kliendipoolse allkirjaga kinnitus tellitavale tööle, lisatöö eest lisakulud - partnerite usaldusväärsus - kontakti saamise kiirus, kui on vaja infot vahendada - kliendil puudub haldussuutlikkus loodava tarkvara kasutamiseks Eesti etalonturbe süsteem -- ISKE (Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturve) · https://iske.ria.ee/ · Kohustuslik riiklike andmekogude, riigi ja kohalike omavalitsuste sisemiste infosüsteemide jaoks · Etalonturve -- valmis turvameetmete komplekt vastavalt turvaklassile · Põhineb esialgselt Saksa BSI etalonturbel, hiljem omasoodu edasi arenenud · Riskianalüüs on suures osas varem valmis tehtud (ohtude ja meetmete kataloogid) -
annaabi.ee 
