kaheks: 1) haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, haldusorganisatsiooni kuuluvate asutuste omavaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jms küsimused. 2) haldusaparaadi välised küsimused: üksikisiku ja halduse omavaheline suhtlemine: isiku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. Haldusõiguse eriosa Haldusõiguse eriosa moodustavad kõik haldusaparaadi üksikuid sektoreid käsitlevad valdkonnad: avaliku teenistuse õigus, munitsipaalõigus, keskkonnaõigus, sotsiaalõigus, majandushaldusõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, maksuõigus jne. Kõikides eriosa reguleerivates seadustes on ühiseid haldusõiguslikke mõisteid, põhimõtteid ja probleeme, mida eriseadustes ei korrata, vaid need läbivad põhimõisted ja mõtted moodustavad haldusõiguse üldosa eseme. Haldusõiguse allikad
põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik
põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus – sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu – isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes – isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Haldus on aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks ja elluviimiseks
7 6. riigivastutus õigus, riigivara õigus ehk riigivara õigus (riigivara kohta on olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS), haldusmenetluse kord (HMS), avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS), haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) 2) Eriosa – liigitamine teatud ühiste tunnuste alusel. Reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Haldusõiguse eriosa instituudid: avaliku teenistuse õigus, munitsipaal- ehk kohaliku omavalitsuse õigus, politsei ja korrakaitseõigus, planeerimis ja ehitusõigus,
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana
saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, õigus- ja teovõime. Luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Õigusvõime ülesannete teostamisest tingitud Teovõime pädevus, küsimustering, millega on õigus tegeleda ja milles on tema otsused kohustuslikud 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Eraõiguslik loodud erahuvides selle liigi kohta käiva seaduse alusel Liigid: täisühing, usaldusühing, OÜ, AS, tulundusühistu, SA, MTÜ Avalik-õiguslik onriik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud
põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik
põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik
teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist (haldusorganisatsiooni ja haldustegevust) ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele:
Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86. EL asjade koordineerimine Eestis. 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);
§1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3
Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, -menetlust ja organisatsiooni. Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb vahet: õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm
Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, -menetlust ja organisatsiooni. Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb vahet: õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm
et oleks eelnevalt aset leidnud kohtumenetlus). tekitanu; – ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vastutab – vaidlusi üldjuhul maa- ja linnakohtutes. halduse kandjal – juriidilisel isikul (riigivastutus); – vaidlused õiguspärase tegutsemise üle halduskohtutes. Haldusõiguse üld- ja eriosa Haldusõiguse olulised põhimõtted • Hea halduse tava kui haldusõiguse “emapõhimõte” • Hea halduse põhimõtted on kujunenud Euroopa Nõukogu resolutsioonide ning Euroopa kohtupraktika läbi EN resolutsioonid • 1977 resolutsioon 77 (31): üksikisikute õigused suhetes ametiasutustega vajavad rohkem kaitset. • Resolutsiooni eesmärk on parandada isiku positsiooni tema suhtes läbi viidavas menetluses.
määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõiguse üldosa: · haldusorganisatsioon; · üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest; · haldusmenetlus; · halduskohtumenetlus; · halduse tegevusvormid jne · Haldusõiguse eriosa: · avalik teenistus; · korrakaitseõigus; · maksuõigus; · sotsiaalõigus; · keskkonnaõigus; · justiitshaldus jne. · Haldusõiguse allikad: · Eesti Vabariigi põhiseadus; · seadused; · seadlused; · määrused; · käskkirjad; · HÕ üldpõhimõtted; · nn kohtunikuõigus; · rahvusvahelised lepingud.
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus)
määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut teatud kindlaid suhteid reguleeriv õ.normi kogum. H.õiguse üldosa struktureerib h.õigust, koondades neid õ.instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu h.õiguse jaox: h.organisatsioon, h.menetlus, h.kohtumenetl, h-se tegevusvormid, üldised reeglid avalik-õiguslike õ.suhete kohta jne H.õiguse eriosa tegel. üxikute harude/ h.mõjutuste teatud valdkondadega: avalike teenistuse õ, munitsip. õ, polits-korrakaits. õ, maxuõ, sotsiaalõ, kultuuri- ja teadush.õ, andmekaitsõ, eelarve ja finantsõ. jne Av.h (era, avalik) iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. ~e riigih. laiemas mõttes seonub avaliku võimu teostamisega ja moodustab organisatsioonilisel, funktsionaalselt ning õiguslikult terviku üxuse. 3. Subj. Av
Haldusele on põhiseaduslikult üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist. Nii on põhiseaduse § 109 järgi Vabariigi Presidendil, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral õigus anda seaduse jõuga seadlusi. Vabariigi Valitsusel on põhiseaduse § 87 punkti 6 alusel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite teostatav õigusloome on teatud raamidega piiratud. Nii antakse seaduste jõuga seadlusi üksnes eriolukorras. Vabariigi Valitsus ja ministrid võivad määrustega kehtestada õigusnorme üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega võib öelda, et haldusorganite poolt õigusnormide kehtestamine võib toimuda kas erandolukorras või on selle eesmärgiks seaduste täitmise kaudu efektiivse halduse 4 tagamine
Haldusele on põhiseaduslikult üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist. Nii on põhiseaduse § 109 järgi Vabariigi Presidendil, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral õigus anda seaduse jõuga seadlusi. Vabariigi Valitsusel on põhiseaduse § 87 punkti 6 alusel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite teostatav õigusloome on teatud raamidega piiratud. Nii antakse seaduste jõuga seadlusi üksnes eriolukorras. Vabariigi Valitsus ja ministrid võivad määrustega kehtestada õigusnorme üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega võib öelda, et haldusorganite poolt õigusnormide kehtestamine võib toimuda kas erandolukorras või on selle eesmärgiks seaduste täitmise kaudu efektiivse halduse 4 tagamine
kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) oma valitsemisalas olevatele asutustele diskretsiooni ühtse käsitlemise. 38. Kuidas määratletakse kaalutlusõiguse piire?
vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma jurist Ulpianus ütles nii Avaliku halduse 3 tähendust: 1. organisatsioonilises mõttes institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-õi jur isikud, eraõ isikud, kes teostavad avalikku haldust. 2. materiaalses ehk sisulises mõttes haldustegevus (riikliku tegevuse liik), mida teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid. 3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid). Riikliku tegevuse liigid: 1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika
Kevad 2011 Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. DISKRETSIOON-kaalutlusõigus Olemus: kaalutlusõigus e diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Liigid: diskretsioon jaguneb kaheks: · Otsustusdiskretsioon st on valida, kas üldse otsust teha · Valikudiskretsioon st valida mitme võimaliku õigusliku tagajärje vahel Määratlemata õigusmõistega on teatavasti tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks
väga palju maad jne. Demokraatia printsiip- PS § 1 Eesti on iseseisev sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Vähemus allub enamusele. Sõna „riigikogu“ ei tõlgita teise keelde Haldusõiguse süsteem Haldusõigus- õigusnormide kogum, mis reguleerib haldustegevust kõige laiemalt. Eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa: Haldusõiguse üldosa käistleb neid põhimõtteid ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Sinna kuuluvad normis, mis on üldise iseloomuga ja reguleerivad järgmisi suhteid: Haldusõiguse põhiprintsiibid, avalik teenistus, halduskontroll, haldusmenetlus jne. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad üksikuid haldustegevuse valdkondi. Näiteks: Ehitusõiguse normid; lennundus Subjektiivne avalik õigus
otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus 4) omavalitsusmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon (majandustegevuse organisatsioonilised vormid, formaalne ja materiaalne privatiseerimine jm) ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud On võimalik eristada üld-ja eriosa. Üldosa – tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi KOVide puhul. Eriosa – käib KOVi õiguse süsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Kuna Eestis on ühtne KOVi korraldus, tuntub meie kontekstis KOVi õiguse üld-ja eriosa eristamine olevat väheproduktiivne. KOVi õigust saab jaotaga järgmiselt: 1) materiaalne – konstitutsiooniõiguse ja omavalitsuskorralduseõiguse õiguslikud alused
Kõik kaebused, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametniku korraldusele, käskkirjale, otsusele, ettekirjutusele või õigusaktile, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusõigus jaguneb kaheks, üldosaks ja eriosaks. Haldusõiguse üldosas on käsitletud põhimõtted, mis on üldise tähtsusega, sinna alla kuuluvad näiteks haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus ja halduskoostööseadus. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad, nagu ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. 4 2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu
11. Füüsiliste isikute kõrval on õigussubjektideks ka juriidilised isikud (era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud). Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Nende ülesannete teostamine tingib juriidiliste isikute spetsiifilise õigusvõime, mis eksisteerib paralleelselt nende teovõimega (pädevus). Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest. Pädevuse all mõeldakse küsimusteringi, millega juriidilisel isikul kui õigussubjektil on õigus tegeleda ja milles tema otsused on kohustuslikud. 14. Õigussuhte juriidiline sisu Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses. Abstraktne õigusnorm hakkab mõjutama subjektide käitumist hetkel, kui leiab aset mõni õigusnormi
Kattuvus eksisteerib ka selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse alust reguleeritakse PS_s. Riigiõigus mõjutab OVKÕd. OMKÕ on konkretiseeritud riigiõigus. Riigiõigus rajandeb riigi suveräänsel võimul, KOV üksused pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsusele. 3.2. kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus KOVÕ kuulub haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes üksnens ühte HÕ valdkonda- KOV üksuste haldust. On ka tihe seos teiste HÕ eriosa valdkondadega, nt korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eraõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KO üksused arvukaid materiaalseid funktisoone. Kuna KOVÕ tuumaks on korraldusõigus, on OVKÕ, -majandusõigusel ja finantsõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus ja menetlusõigusega. 4. Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses?
tähelepanuta.“ Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist ning kas haldustegevus on õiguspärane. Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV on asutuse haldusorgan KOKS § 6 lg 1 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul - subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu +
sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse vabariike ja monarhiaid, mille peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt
jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskhaldusorganid on: ministeerium, inspektsioon, maavalitsus, kohtuasutus, prokuratuur, SKA... 4. Nimeta täidesaatva riigivõimu asutusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutuseks: Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike
e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE) Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia pädevus ja aruandlus *Järjepidavus elukutse ja karjääristruktuur *Erapooletus-reeglid ja registreerimine *Asjatundlikkus kindel tegevus ja kontroll teabe üle Avalik teenistus 1)on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses 2)riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku,täidesaatvat või kohtuvõimu,riikliku järelvalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
