Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
Õigussuhted jagunevad ühekordseteks ja kestvateks suheteks Ühekordneon nt hüvitise maksmine Kestevsuhe on pensioni maksmine Kahe- ja mitmepoolsed õigussuhted lähtuvalt osaliste arvust Määratlemata õigusmõiste Määratlemata õigusmõisteon õigustehniline vahend, millega õigustloova akti andja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest aktis, delegeerides normi täpsustamise õigusnormi rakendajale. Kui on tegemist määratlemata õigusmõistega, peab haldusorgan seda tavapärasest põhjalikumalt põhjendama. Peamine mõte on muuta avaliku halduse teostamine paindlikumaks ja tagada konkreetses olukorras sobiva ja õiglase lahenduse leidmine. Halduse kaalutlusõigus Halduse kaalutlusõigus ehk diskretsioonon õigusnormi õigusliku tagajärje tunnus, mis võimaldab normi rakendamisel valida erinevate toimimisviiside vahel. Kaalutlusõiguse liigid: otsustuskaalutlus - õigus valida, kas üldse rakendada õigusnormiga lubatud tagajärge.
seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist avaliku halduse määratlust: Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – haldusorganisatsiooni tähenduses. Avaliku halduse kandjad, haldusorganid ja muud avalikku haldust teostavad institutsioonid. Avalikku haldust ei teosta üksnes Vabariigi Valitsus ja teised riigiorganid (ministeeriumid, inspektsioonid jne), vaid küllaltki suurt osa haldusest teostavad ka teised avaliku halduse kandjad (Avalik-õiguslikud jur. Isikud). Näiteks KOV üksused. Avalikku haldust teostatakse üksnes avaliku halduse kandjate kaudu.
vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. 2.4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Võib süstematiseerida väga lihtsatel alustel. Saab eristada materiaal- ja formaalõigust. Esitamise aluseks on vastava normi regulatsiooni sisu. Materiaalõiguse hulka kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid haldusekandja ja isiku vahel, kehtestavad isikutele keelde, käske, annavad neile õigusi. Formaalõigus koosneb organisatsiooni ja menetlusõigusest. Organisatsiooniõigus puudutab organeid ja nende pädevusi. Menetlusõigus käsitleb materiaalse õiguse normi rakendamist Haldusõiguse liigitamine üld- ja eriosaks. 1) Üldosa – käsitleb neid regulatsioone, printsiipe ja õigusinstituute ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kõigi haldusõiguse valdkondade jaoks
Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad
§ 8. Tõlgendamise meetodid: §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid Halduse toimimine eraõiguslikes vormides § 10. Haldusõiguse allikad TEEMA 3:SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS 1 §1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F
kaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. 14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud, teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava omavalitsuse moodustamiseks. KOV rajaneb territoriaalsuse printsiibil, muud omavalitsusliigid rajanevad personaalsuse printsiibil. KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt kui ka esemeliselt, muude omavalitsusliikide pädevus aga üksnes esemeliselt. KOV iseloomustab universaalpädevus seaduse alusel kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Seevastu teiste omavalitsusekandjate omavalitsusõigus laieneb ette kindlaksmääratud ülesannetele. 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste KOV üksus on iseseisev õigusvõimeline haldusüksus- haldusekandja-, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. 16
ühepoolsus avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab. Näiteks KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. See seondub KOV autonoomiaga. 4. §4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan. Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: haldusõiguse üldosa printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõigehaldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus,
14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja teiste omavalitsusliikide vahel eksisteerivad mitmed erinevused. 1) KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud (obligatoorne), teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (nt advokatuur, Notarite Koda ) või om PS-s tagatud võimalus vastava OV moodustamiseks . 2) KOV rajaneb territoriaalsuse prinsiibil (territoriaalne OV), muud OV rajanevad personaalsuse printsiibil. 3) KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt (vastava valla või linna haldusterrit.) kui ka esemeliselt (kohaliku elu küsimused ja seadustega või kokkulep. KOViga talle pandud teatud riigielu küsimused), muude OV liikide pädevus on ainult esemeliselt (nt koolide ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe jne ) 4) KOV iseloomustab universaalpädevus (kõiki kohaliku elu küsimusi) seaduse alsuel kohaliku elu küsimuste otsustamisel
Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt
Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt
Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. 50. Materiaalne ja formaalne seadus. 51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan
4) Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud. Elemendid: selle subjektid ja objekt ning subjektide subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Liigid: 1) Riigiõiguslikud suhted 2) Võlaõiguslikud suhted 3) Asjaõiguslikud suhted 4) Tööõiguslikud suhted 5) Perekonnaõiguslikud suhted 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Liigid: 1) Füüsiline isik inimene 2) Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime on võime oman Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsuse korral aga kas vastavale volikogule või kohtusse; 2) ametiisikud (seadusega või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud
- õigusselgus – vt: HMS § 55 lg 1: „Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.” HMS § 63 lg 2 p 5: „Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.” - õiguspärane ootus – vt: HMS § 67 lg 1: „Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.” Vt samuti järgnevad lõiked. 4. Proportsionaalsuse põhimõte10 PS § 11: põhiõiguste ja -vabaduste piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. 9 RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 12
printsiibi. (EE ei ole ühinenud). Kohalik tavaõigus: viide kohalikule tavaõigusele AÕS § 191 lg-s 1 (karjatamisservituut; pühad). KOV põhimõisted ja -seosed OV mõiste, liigid ja funktsioonid Mõiste ja liigid: teine oluline haldusorganisats tüüp, mis eri tunnuste alusel eristub vahetust ja kaudsest riigihaldusest. OV mõistes järgmised tunnused: Avaliku halduse ül-te täitmine A-õ haldusekandja – a-õ jur isiku (OVüksus) olemasolu Iseseisvus (ainuvastutavus): kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ül-d täita Nende isikute osalus avalike ül-te täitmisel, keda need eriti puudutavad. Puutumus eri haldusül-ga võib toimuda teat kindla terr raames (KOV) või olla seotud ül-te sisuga (funkts OV). Veel on kutsealade OV (advokatuur, Notarite Koda), akadeemiline OV (UT), vähemusrahvuse kultuuriOV jt. OV tunnused on:
teistele. Avalikõiguslikud korporatsioonid ● NOTARite koda ● advokatuur Asutused (täidavad haldusülesandeid) ● muuseumid ● raamatukogud Avalikõiguslikud sihtasutused ● kultuurkapital Haldusorgan - tähistab haldusmenetluse läbiviijat ja otsuse langejat halduse struktuuris. Haldusorgan on haldusõiguses keskne. On seadusega või seaduse alusel avaliku halduse ülesandeid täitev asutus, kogu või isik. Haldusorgani olulisimaks tunnuseks on tema pädevus. Avaliku võimu kandjad on riik, KOV, aval. õig, jur. isikud (ERR) Haldustoimingud § 106. - Tegevus, mis ei ole seaduste väljaandmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes Haldusmenetluse põhimõtted 1) seaduslikkuse nõue 2) proportsionaalsus (on seotud mõõdupärasusega) mõõdupärasuse hindamine toimub järgnevalt - abinõu sobivusega (kiiruse piiramiseks nt. lamav politsei) - abinõu vajalikkus (kodanikku tuleb võimalikult vähe koormata
Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega luues neile õigusi ja kohustusi, vastutust haldusõiguse rikkumise eest
· avalik teenistus; · korrakaitseõigus; · maksuõigus; · sotsiaalõigus; · keskkonnaõigus; · justiitshaldus jne. · Haldusõiguse allikad: · Eesti Vabariigi põhiseadus; · seadused; · seadlused; · määrused; · käskkirjad; · HÕ üldpõhimõtted; · nn kohtunikuõigus; · rahvusvahelised lepingud. · Halduse kandjad · Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. · Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt avalik-õiguslik juriidiline isik. · Halduse kandjad: · riik; · avalik-õiguslikud korporatsioonid; · avalik-õiguslikud asutused; · avalik-õiguslikud sihtasutused;
Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus). Nende järgi püüab inimene käituda ka praktikas (positiivne väärtus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivse organisatsiooni tunnused: kindel liikmeskond, põhikiri, autonoomne juhtimisstruktuur, oma kassa (fiscus). Nt keskaegne käsitööliste tsunft, erakond, üliõpilaskorporatsioon, Kaitseliit, jt. Korp. normides sisalduvad õigused ja kohustused kehtivad üksnes selle liikmeskonnale. Liikmekssaamisest alates allutab isik ennast korp. normidele, mille normi autoriteedi võib tagada ka austus korp. normi andja suhtes. Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni.
vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma jurist Ulpianus ütles nii Avaliku halduse 3 tähendust: 1. organisatsioonilises mõttes institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-õi jur isikud, eraõ isikud, kes teostavad avalikku haldust. 2. materiaalses ehk sisulises mõttes haldustegevus (riikliku tegevuse liik), mida teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid. 3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid). Riikliku tegevuse liigid: 1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika
3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele
3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud
mitmekesine,konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud,üldist huvi silmas pidav ja vastutav,plaaniline ning kujundav tegevus ühikonna asjade lahendamisel. c)tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust. ...Organisatsioonilises mõttes a)riik b)avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid,TÜ) c)avalik-õiguslik asutus (RRR,Eesti Pank) d)avalik-õiguslik sihtasutus (kultuurkapital) e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE) Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia pädevus ja aruandlus *Järjepidavus elukutse
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. F. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b
Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. 66. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon 67. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste? Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema psüühilist suhtumist oma teosse ja teo tagajärgedesse. 68. Mis on õigusrikkumise objekt? Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu
tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmine ning riigilõivu tasumine. Tabel 1. Kaebuse lubatavus I. Halduskohtu pädevus II. Asjakohane taotlus
sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse vabariike ja monarhiaid, mille peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt
Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Neljas staadium Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad). 27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus.
· riigi ja kodanike vahelisi põhisuhteid põhiõiguste tagamise kaudu 37. Allikad - õigusaktid, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivad norme. Kõige tähtsamaks riigiõiguse allikaks on riigi põhiseadus (riigi põhikorra akt, olulisemaid riigiõigusnorme sisaldav seadus). Teisteks riigiõiguse allikateks on seadused, mis reguleerivad riigiõigussuhteid. 6. Parlament - sh parlamendi pädevus ja parlamendi liikmete õiguslik staatus 38. Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb tavaliselt ühest või kahest kojast. Föderatsioonides on enamasti kahekojaline parlament. Kahekojaline parlament võib esineda ka unitaarriikides. Oluliseim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Parlamendi poolt vastuvõetavate seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. 39