tähendus. Näiteks sätestab HMS § 60 lg 2, et resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas ka haldus- ja riigiorganitele; muudel osadel, sh põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Erinevate osade eristamist on vaja teada ka haldusaktide vormistamise ja teatavakstegemise juures. Näiteks võimaldab HMS § 56 lg 1 esitada põhjenduse mitte üksnes haldusaktis, vaid ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtupraktikas on siiski välja kujunenud järgmised seisukohad, millal taoline viitamine on lubatav: - motivatsioon oleks ebaproportsionaalselt mahukas; - põhimotiivid tuleb esitada kokkuvõtlikult haldusaktis; - viide dokumendile peab olema konkreetne ja arusaadav; - viidatud dokument peab olema õiguslikult ja faktiliselt ligipääsetav. 10
(Raulpage, 2003) 3. KOHUSTUSED Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi; täitma töösisekorra-, töötervishoiu-, tööohutus-, ning tuleohutusnõudeid; hoiduma tegevustest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjutataks kolmandate isikute vara. Mõlemad osapooled peavad olema teineteise suhtes viisakad ja täitma eaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. (Kiris, 2003: 280) 3.1 Töötaja kohustused Töötaja kohustuseks on teha kokkulepitud tööd ning täita ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenvad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Tuleb täita töönorme ja kinni pidada ettenähtud tööajast ning tuleb õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi.
Poolte vastastikused kohustused: (1) Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud: 1) täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi; 2) täitma töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid; 3) hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara; 4) olema teineteise suhtes viisakad; 5) täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. Tööandja kohustused: Tööandja on kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi; 2) maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) kindlustama ohutud töötingimused; 5) tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal
Haldusakt on üheselt selge ja mõistetav. Ühene arusaamine, millised on haldusaktiga pandud kohustused ja sellega seotud õigused. o Õigusselgusest tulenevalt peab olema põhjendatud - sisaldama andmise faktilisi ja õiguslikke aluseid. o Kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb põhjenduses ka kaalutlused ära märkida. Isikul peab olema arusaadav, miks otsus tema suhtes tehti või kuidas akt tema õigusi mõjutab. o Planeeringute kehtestamisel tuleb põhimotiivid esitada haldusaktis, s.o otsuses endas. Ülejäänud motiivid võivad sisalduda ka muudes materjalides, kuid on oluline, et neile tuleb põhiotsuses viidata. o Täiendavad motiivid peavad olema kättesaadavad. Kui haldusakti motiveerimisel kasutatakse määratlemata õigusmõisteid (nt avalik huvi), peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma motivatsiooni. Haldusleping sõlmitakse haldusülesande täitmiseks haldusorgani ja eraisiku vahel. Teatud ülesannete puhul on ette
Sekretär 20.12.2014 (allkiri) (pitser) Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab
objektiivsetel asjaoludel selge; 2) toiming on oletuslik; 3) toimingu eesmärk on maksudest kõrvalehoidumine. Kui maksusumma tasumise eest vastutab solidaarselt mitu maksukohustuslast, on maksuhalduril õigus teha neile ühine maksuotsus. Maksuhaldur võib maksuotsuses esitada maksukohustuslasele ka kõrvalkohustuse täitmise nõude. Ühises maksuotsuses võib esitada nõude ka juhul, kui see ei ole suunatud kõigile maksukohustuslastele. Sellisel juhul märgitakse haldusaktis, kelle vastu see nõue on esitatud. Maksuotsuses võib teha hoiatuse sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmatajätmise korral. Maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude täitmine, kui maksukohustuslane pole tagastusnõude täitmise tähtpäevaks esitanud maksudeklaratsiooni (§ 85). Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele kirjutab töötaja isiklikult alla/ ka alaealine/. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt/ TLS § 28 lg1/ Töötaja kohustused: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
ka mitte kodustes tingimustes. On ka öeldud, et tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Samuti on mõlemad pooled kohustatud: 1) täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi. 2) täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid. 3) hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. 4) olema teineteise suhtes viisakad. 5) täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii tööandjal kui ka töötajal on palju töölepinguga kaasnevaid kohustusi mida täita. Ilma nendeta valitseks tööturul kaos ning ei saaks toimida koostöö töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu seaduses välja kirjutatud kohustused ja õigused on selleks, et neid täita ning, et neist kinni pidada. KASUTATUD KIRJANDUS: Internet Töölepingu seadus 3. peatükk 1.; 2.; 3. jagu https://www
6 Haldusõigus Kevad 2011 Haldusakti väljaandmise aeg on reeglina aeg, kui selleks pädevust omav ametnik haldusakti allkirjastab. Seega tuleks vastav kuupäev (vajadusel ka kellaaeg) haldusaktis ära tuua kui haldusakti andmise aeg, nt kas eraldi lausena või numbriliselt (reeglina paremal üleval pealkirja all). Haldusakti kehtima hakkamise aega reguleerib HMS mis sätestab: "Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist." Tühine haldusakt
5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). 16. Mis on maksuvõlg? Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. 17. Mis on tagastusnõue? Tagastusnõue tähendab, et maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse. 18. Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral? Seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras.
Töölepingu vorm Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. 20 Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. 1. Üldjuhul sõlmitakse tööleping kirjalikus vormis. Erandjuhtudel on lubatud tööleping sõlmida suulises vormis
seadusandjal tuleks sätestada konkreetne tähtaeg, mille jooksul võib isik, kellele haldusakti teatavaks ei tehtud, halduskohtusse pöörduda nii, et tema kaebust peetakse alati tähtaegseks. Vene rõhutab, et isik saaks haldusakti edukalt vaidlustada, peab tal olema teada, milline on akti vaidlustamiseks ettenähtud kord. Ettenähtud korra väljaselgitamine võib tavainimese jaoks olla väga keeruline ülesanne. Seetõttu peab Vene ülimalt oluliseks, et haldusaktis oleks toodud viide akti vaidlustamise võimaluste kohta. Sellise viite kohustusliku olemasolu haldusaktile paneb HMS §57 lõige 1. Samas toob Vene kriitiliselt välja, et haldusmenetluse seaduses ei ole märgitud tagajärgi, kui vaidlustamisviide haldusaktis puudub. HMS §57 lõigetest 2 ja 3 järeldub, et vaidlustamisviite märkimata jätmise ainsaks tagajärjeks on see, et vaidlustamise tähtaeg loetakse möödalastuks põhjendatult ning isikul
5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). 16. Mis on maksuvõlg? Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. (MKS § 32) 17. Mis on tagastusnõue? Maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (MKS § 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (MKS § 105 lõige 2). (MKS § 33 lg 1) 18. Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral? MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras. (MKS §
Kui ei ole, siis kaaluda HMS § 67 lg 1 ja 2 kohaselt: isiku usaldus  avalik ja 3. isiku huvi HMS § 67 lõiked 4 ja 5: Isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui: 1) halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal; 2) kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 3) isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust; 4) isik ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt; 5) isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik; 6) haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena.
jõustunud (pole veel teatavaks tehtud jne); mis vaatamata teatavakstegemisele ei ole kehtima hakanud (puudused, mis viivad tühisuseni- HMS § 63 lg 2); varem kehtinud haldusakt, mille kehtivus on hilisema tahteavaldusega kõrvaldatud, st mis on haldusorgani või kohtu poolt kehtetuks tunnistatud või tühistatud Haldusakti kehtivus lõppeb: kehtetuks tunnistamisega haldusorgani või kohtu poolt; tühistamisega halduskohtu poolt; tähtaegses haldusaktis ettenähtud tähtaja möödumisel; haldusaktist tuleneva kohustuse täitmisel või õiguse täielikul ärakasutamisel; muudel seaduses sätestatud juhtudel. 11. Mis on haldusleping ja kelle vahel see sõlmitakse? Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Haldusleping sõlmitakse mõne haldusülesande täitmise üleandmiseks.
lõplikku lahendamist vaidlustama. Kui isik jätab vaidlustamata, siis kohtus mingisugust tulemust ta ei saavuta. Haldusakti kõrvaltingimused on: - Haldusakti kehtivusaja piiramine nt kauplemisloa kehtivuse sidumine tervisekaitse asutuse tunnustuse saamiseni. - Lisakohustus (täiendab haldusakti põhiregulatsiooni) ja ei sõltu akti põhisisust tuleneva õiguse tekkimisest. - Lisatingimus – haldusaktis sisalduva õiguse realiseerimise võimalus tekib lisatingimuse täitumisel. (nt kauplemisloale lisatakse klausel, et luba jõustub pärast sanitaarremondi tegemist). - Muutmisvõimaluse reserveerimine haldusaktis. Annab võimaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisel ja selline reservatsioon elimineerib õiguspärase ootuse. Kõrvaltingimuse kehtestamise nõuded. Millal võib haldusaktis kõrvaltingimusi sätestada? HMS § 53 lg 2
Tööandja on kohustatud töötajat kindlustama kokkulepitud tööga ja andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi, maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, andma ettenähtud puhkust ja tasu ning loomulikult kindlustama ohutud tingimused töö tegemiseks. Tööandja kohustusteks on veel töö sisekorra, töökaitse ja tööohutuse nõuete tutvustamine, töö vastuvõtmise ja praagiks tunnistamise korra kindlaks määramine ning muud kohustused, mis on ette nähtud seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus. (5) KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelda, et töötaja on teovõimeline või piiratud teovõimega isik, kes kohustub tegema tööandjale tööd. Sealjuures peab ta alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile saades vastu töötasu ja head töötingimused. Tööandja on teovõimeline füüsiline või juriidiline isik, kes astub töötajaga töösuhtesse. Töösuhtesse astumine kujutab endast kokkulepet ehk määratud või
1.7. Haldusakti kehtivus Haldusakti kehtivuse algustähtpäev HMSi § 60 lg 1 sätestab: ,,Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt." Seega on oluline määrata haldusakti kehtivuse algus- ja lõpptähtpäev ning akti kehtivuse ja õiguspärasuse seos. Haldusakti puhul eristatakse väljaandmise aega  see nimetatakse aktis  haldusakti kehtima hakkamise ajast. ,,Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist." Haldusakti andmise ajal ei ole veel selge, millal adressaat haldusaktist teada saab ja millal akt kehtima hakkab. Haldusakti teatavakstegemise viisid posti teel - Selleks on kolm viisi: tähtkiri  kui eriseadus või määrus kasutab sõnastust
1.7. Haldusakti kehtivus Haldusakti kehtivuse algustähtpäev HMSi § 60 lg 1 sätestab: ,,Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt." Seega on oluline määrata haldusakti kehtivuse algus- ja lõpptähtpäev ning akti kehtivuse ja õiguspärasuse seos. Haldusakti puhul eristatakse väljaandmise aega  see nimetatakse aktis  haldusakti kehtima hakkamise ajast. ,,Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist." Haldusakti andmise ajal ei ole veel selge, millal adressaat haldusaktist teada saab ja millal akt kehtima hakkab. Haldusakti teatavakstegemise viisid posti teel - Selleks on kolm viisi: tähtkiri  kui eriseadus või määrus kasutab sõnastust posti teel, tuleks seda
 hoida tööandja äri-ja tootmissaladust ning mitte osutada tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust;  täita seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. 91. Tööandja kohustused. Tööandja on kohustatud:  kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi;  maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses;  andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;  kindlustama ohutud töötingimused;
statuudid. 1.4 Haldusakti kõrvaltingimused. a. Kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus asetl eida võivast sündmusest lähtudes. 36 b. Lisakohustus: täiendab haldusakti põhiregulatsiooni ja ei sõltu haldusakti põhisisust tuleneva õiguse tekkimisega. c. Lisatingimus: haldusaktis sisalduva õiguse realiseerimise võimalus tekib üksnes lisatingimuse täitmisel. Nt kauplemisloale lisatakse klausel, et kauplemisluba jõustub pärast sanitaarremondi tegemist. d. Muutmisvõimaluse reserveerimine – hilisem muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine 1.5 Haldusaktidele esitatavad nõuded. a. Määrustele esitatavad nõuded
§98 (1) 48. Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha? 49. Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada? 1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või 2) kui maksuotsuse on teinud asjad mittepädev haldusorgan või 3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või 4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, va haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. §101 (1) 50. Mitme päeva jooksul on maksuhaldur kohustatud täitma maksu tagastusnõude? 60 päeva jooksul taotluse saamise päevas arvates, kui ei ole sätestatud teist tähtaega. §106 (1) 51. Millistel juhtudel on õigus tagastusnõude tähtaega peatada või pikendada?
sisekorra eeskirjadega. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes kehtestatakse sisekorra eeskirjad sõltumata töötajate arvust, teistele ettevõtetele alates viiest inimesest. Poolte kohustused Poolte kohustused töölepingu järgi on: 1. Täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi 2. Täitma sisekorra, töökaitse ja tuleohutuse eeskirju 3. Hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ja kolmandate isikute vara 4. Olema teineteise suhtes viisakad 5. Täitma muid seaduses ja haldusaktis ettenähtud vastastikuseid tööalaseid kohustusi Tööandja kohustused on: 1. Kindlustama kokkulepitud tööga ja andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi 2. Maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses 3. Andma ettenähtud puhkust ja maksma ka tasu 4. Kindlustama ohutud tingimused töö tegemiseks 5. Tutvustama tööle võtmisel ja töö ajal töötajatele töö sisekorra, töökaitse ja tööohutuse nõudeid 6
6) seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrustega ettenähtud juhtudel. Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud: 1) täitma töö ja kollektiivlepingu tingimusi; 2) täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid; 3) hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara; 4) olema teineteise suhtes viisakad; 5) täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. tööandja on kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi; 2) maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) kindlustama ohutud töötingimused; 5) tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajale töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid;
võimalus taas maksuhalduril kasutada kaalutlusõigust, kuid summa ei tohi ületada maksimumi. Sunniraha ei tohi samastada trahviga, sest viimase rakendamiseks on oluliselt keerukamad formaal-juriidilised nõuded (seletuskirjad, tunnistajad jmt). 8 HALDUSAKTIDE LIIGID Eelmises MKS-is oli ettekirjutus ainsaks haldusaktiks, kuid kehtivas MKS-is selline haldusakt üldse puudub ja ettekirjutus on üks osa ehk sisuline osa igas haldusaktis. Haldusaktid võib liigitada 2 põhirühma - otsused ja korraldused ning lisaks mõned erandid: 1) intressinõue 2) sundtäitmise hoiatus 3) maamaksu tasumise õiend 8.1 OTSUSED on seotud rahaliste vahendite liikumisega või rahaliste tehingutega (välja arvatud vaideotsused). 1) Tagastusnõude täitmise otsused - näiteks tagastusnõude pikendamise otsus; osalise täitmise otsus jne.
käibemaksukohustuslaste registrist. Ka ei võimaldanud esitatud dokumendid maksuhalduri hinnangul saada täielikku ülevaadet OÜ Vollmond ettevõtlusest. Lisaks avaldas maksuhaldur arvamust, et reaalselt tegutsevate ettevõtetega näidatud tehingud ei tee usutavaks kogu kaebaja tegevust. Maksuhaldur heitis kaebajale ette, et see ei esitanud andmeid kõigi väidetavate tehingute kohta ja kõiki maksuhalduri nõutud dokumente. 14.Maksuhaldur ei ole vaidlustatud haldusaktis asunud seisukohale, et kaebaja esitatud dokumentide põhjal tehtud tehingute puhul on tegemist näilike tehingutega, kus liikusid ainult arved ning mida MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta maksustamisel arvesse. Selle tõttu ei saa praegusel juhul kaebaja esitatud dokumente tema ettevõtlusega tegelemise hindamisel arvestamata jätta. 15.Halduskohtu otsuses puudub analüüs, kas äriühingu esitatud dokumendid tõendavad ettevõtlusega tegelemist
-u vormistamine. Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. Töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Töölepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid
millest haldusorgan on lähtunud. Teatud juhtudel ei pea haldusakti põhjendama: ulatuses, millega rahuldati haldusakti adressaadi taotlus ja ei piiratud kolmandate isikute õigusi. Kui seadus ütleb otse, et põhjendust pole vaja, nt sotsiaaltoetuse andmine iv. Haldusaktis tuleb ära märkida haldusorgani nimetus, selle juhi või volitatud isiku nimi ja allkiri v. Haldusakti väljaandmise aeg vi. Muud andmed, kui eriseadus seda ette näeb. vii. Vaidlustamisviide Âviide vaidlustamise võimaluste kohta, tähtaja ja korra kohta. Haldusakti võib vaidlustada: 1. halduskorras 2
Sellised vaidlused alluvad halduskohtutele. Varasema praktika kohaselt, mis lähtus nn kahe astme doktriinist, võis halduskohtusse pöörduda vaid selles menetlusstaadiumis (esimene aste), mis eelnes lepingu sõlmimisele. Täna lubatakse halduskohtusse pöörduda ka pärast riigi ja kolmanda isiku poolt lepingu sõlmimist. Selline vaidlus võib viia tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamiseni halduskohtu poolt.26 HKMS § 5 lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Halduskohtus võib olla võimalik vaidlustada ka lepingu muutmist, samuti lepingupoole õiguste ja kohustuste üleandmist. Sageli väljendub lepingu sõlmise menetluse kaheastmelisus ka asutuse asjaajamises: nt linnavalitsus annab
Määrus, haldusleping on kirjalikud. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Haldusakti põhjendamine (1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. (4) Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.
20 Haldusakti õiguspärasuse eeldused: Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kehtivuse eeldused: (1) Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. (2) Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Määruse õiguspärasus: (1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja
Määrus, haldusleping on kirjalikud. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Haldusakti põhjendamine (1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. (4) Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.
Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada. Kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele. Elektrioonilise haldusakti puhul kohaldatakse kirjaliku haldusakti suhtes esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. 3.3) Kirjalikus haldusaktis märgitakse: 3.3.1) selle andnud haldusorgani nimetus; 3.3.2) haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri; 3.3.3) haldusakti väljaandmise aeg; 3.3.4) muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Volikogu otsused ning valla- ja linnavalitsuse korraldused vormistatakse eesti keeles. Haldusakti puhul eristatakse: 1) motivatsiooni e põhjendust;
nähtud hilisemat jõustumisaega. Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud: o täitma töö-ja kollektiivlepingu tingimusi; o täitma töösisekorra-, töötervishoiu-, tööohutus- ning tuleohutusnõudeid; o hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara; o olema teineteise suhtes viisakad; o täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. 68 Õiguse alused Tööandja on kohustatud: o kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi; o maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses; o andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; o kindlustama ohutud töötingimused;
Kui pooled on otsustanud sõlmida TL, siis kõikidel nendel juhtudel laieneb pooltele TLS ja ei sõltu see sellest, et isik on seal samas osanik, liige, aktsionär (kahesugused õigusnormid). TLS on kehtestanud töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise tingimused ja neist ei saa tööandja ega töötaja kõrvale kalduda isegi siis, kui mõlemad pooled on sellega nõus ja töötaja kirjutab töölepingule alla. TLS §15 kohaselt need tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või KL-s ettenähtust, on kehtetud. Töötajale võib rakendada soodsamaid sätteid, kuid nende täiendavate soodustuste rakendamine ei saa olla vastuolus TLS põhimõtetega. (NT töötajale makstakse töötaja algatusel suurt hüvitust, kui talle TLS järgi pole hüvitust ette nähtud) §6 kui toimub juriidilisest isikust tööandja ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine lähevad töölepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele tööandjale (alates 01.05.2004)
ühiskonnas vajalik, samas ei tohi piirang moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Tegemist on riigi tegevusele seatud proportsionaalsuse nõudega, mida intensiivsem on riive põhiõiguse ja vabaduse kasutamisele, seda enam tuleb eesmärgipärasust ja mõju hinnata157. Selleks, et tegu oleks põhiõiguse piiranguga, ei pea avaliku võimu tegevuse eesmärk olema konkreetse põhiõiguse piiramine. Samuti ei pea ebasoodne mõjutus seisnema isiku vastu suunatud haldusaktis või seaduses. Põhiõigusi saab piirata nii õigusaktiga kui ka faktilise tegevusega. Piirangu analüüsimisel ei ole oluline ka see, kas tegemist on õigusloova akti või üksikaktiga. Piirang võib seisneda nii keelamises, käskimises, kui ka muude negatiivsete ning isegi positiivsete tagajärgede loomises. Oluline on seos põhiõigusega, mitte vahend. 158 Näiteks on põhiõiguse riivega tegemist juhul, kui kinni peetavale isikule on suitsetamiseks ette nähtud vaid üks tund ööpäevas
annaabi.ee 
