Alustuseks võiks tuua ühe näite. Me oleme pimedas toas ja kuuleme nurgast krõbinat ning meis tekib hirm. Et hirmust üle saada, peame me tule põlema panema ja vaatama, kes või mis nurgas krõbistab. Kui näeme, et see on vaid väike hiireke, siis meie hirm kaob. Samamoodi on ka vägivallaga kui me vägivallast midagi ei tea: mis see on, kuidas see avaldub, millised on põhjused, millised tagajärjed, siis on meil vähe võimalusi sellega hakkamasaamiseks. Kui me aga uurime, mida vägivald endast kujutab, millised on selle avaldumisvormid ja võimalused sellega hakkamasaamiseks, saame nii mõndagi ise ära teha. Kõigepealt tekib küsimus mis on vägivalla tähendus õpilaste jaoks? Vägivalla mõiste on väga mitmetähenduslik. Kui täiskasvanutele tähendab vägivaldne käitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest füüsiliselt, siis kooliõpilastele pole vägivald ühe-, vaid kolmetähenduslik mõiste
vabaduse otsustada, kas olla selle inimese peale pahane või mitte. Me nagu kinnitaksime selle väitega, et oleme võimetud ise otsustama, millal me vihastume ja millal mitte. Aga me võime endale selle käitumismustri teadvustada, sellest vabaneda ning mõista, et antud olukorras oleks õigem hoopis tunnistada, mis meid tegelikult vihastas. Olla vaba ja iseseisev tähendab, et inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt. Kas saame öelda, et täna ligi 20 aastat hiljem oleme individuaalsel tasandil iseseisvad ja vabad? Üks asi on see, mis on kirjas meie põhiseaduses, teine ja oluliselt tähtsam aga see, kuidas inimesed ennast tegelikult tunnevad. Kas me tunneme ennast reaalselt iseseisvatena ja vabadena? Minu jaoks tähendab vabadus Põhimõtteliselt see ühte ja seda sama asja. Inimese sõltumine
Tubaka mõju ·Nikotiin mõjutab autonoomset närvisüsteemi ja selle kaudu veresoonkonda , mis omakorda vähendab verevoolu ja seetõttu on suitsetajate nahk kahvatum ja on tihedalt külmatunne. ·Tubakas avaldavab mõju inimese kesknärvisüsteemile ning mõjutavab inimese meeleolu ja maailma tajumist ·Narkootiline joove tekib siis, kui aine on jõudnud ajju Sõltuvused ja mõju ·Füüsilise sõltuvuse korral vajab keha aina suuremas koguses ainet hakkamasaamiseks ·Psüühilise sõltuvuse korral ei suuda inimene vastu seista soovile taas sama tunnet kogeda ·Tekivad mõttetegevuse häired ·Pärast mõju lõppu muutub enesetunne väga halvaks ja inimene tarbib tubakat taas, et "normaalne" olla. Tubakaga kaasnevad närvisüsteemi häired Residuaalne või hiline psüühikahäire Häire, mille korral alkoholist või muudest psühhoaktiivsetest ainetest tingitud kognitiivsed, afektiivsed, isiksuse või käitumise muutused esinevad pärast
teha kui taluda hambad ristis olukorda, millest pole väljapääsu? Vägivad armastab vabadust. Mis aga juhtuks, kui me ei annaks vägivallale vabadust? Kas siis muutuks kogu olukord päevapealt? Vaevalt, selleks on inimkonnal vaja tugevat südikust ja tahtejõudu, et sellisest halvast harjumusest nagu seda on vägivald, lahti saada. Mina olen kahe käega poolt vägivalla välja juurimiseks meie maailmast. Ma arvan, et võti vägivalla ärahoidmiseks, ja veelgi enam, vägivallaga hakkamasaamiseks, peitub meis endis ja meie võimes näha ja olla teiste vastu hea ja sõbralik ning aktiivses protestis vägivalla vastu.
Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida? Mida rohkem suhteid seda parem? Suheldes ületame üksinduse? Suhtlemine on meile tähtis teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilti) Suhtlemisel võtame üle mitmesuguseid rolle ja sotsiaalseid kohustusi Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot Mõjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mõjutada
Seepärast, et noorena ei saada veel aru hariduse tähtsusest ja mida haridus üldse elu jaoks annab/võimaldab. 2. Hariduse tähtsust hakatakse mõistma hiljem, tihtilugu karmi/rasket elu tunda saades (tehes rasket tööd ja vireledes keskseisus nii materiaalselt kui ka vaimselt). 3. Haridus loob võimalused elu tunda täisväärtuslikuna (materiaalselt kindlustatud, teadmistega kindlustatud ühiskonnas olemiseks, suhtlemiseks, rasketes olukordades hakkamasaamiseks) 4. Haridus on tegelikult suurepärane võimaluste rada, mis on algul kujundatud kohustusena.
Mängukeskkond- miks? kellele? kuidas? Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö, Mäng on väikese inimese töö. Väga-väga tõsine töö. Laulusõnades on sügav mõte mäng on väikesele inimesele ülimalt oluline, sama oluline eksistentsi mõttes kui täiskasvanule tema igapäevane töö. Väikese inimese tööd ei tasustata kohe, see juhtub sageli kümmekond aastat hiljem, siis, kui hinnatakse tema oskust sotsiaalseks toimetulekuks, keskendumist vajalikule ülesandele, püsivust ja kohanemisvõimet. Suurem osa neist oskustest omandatakse mängu käigus. Lisaks on mäng loomulikult ka hea viis käeliste ja muude füüsiliste oskuste arendamiseks. Täiskasvanud on võib- olla unustanud mängu olulisuse ja see on ka loomulik, päriselu asendab mängu. Samas ei tohi kunagi unustada või alahinnata mängu olulisust lapsepõlves. Soodsa mängukeskkonna loomine on lapse jaoks sama oluline kui soojus, turvalisus ja täiskõhutunne. Mängukeskkond ei pruugi tunduda ...
on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Tegemist on neurokeemilise protsessiga, mille tulemusena suureneb muuhulgas südame löögisagedus, sageneb hingamine ning teravneb taju ümbritseva keskkonna suhtes. Kõik need on olulised reaktsioonid olukorras, kus hakkamasaamiseks on kaks valikut võitlus või põgenemine. Selline ammustel aegadel kasulikuks osutunud kohanemine aga ei õigusta end tänapäevases töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid. KOKKUVÕTE
Henry Tajfel pakkus välja .... d. oskavad lugeda emotsioone Vali üks: Tagasiside a. hoiakumuutuse teooria Õige vastus on: asetavad ennast teise inimese positsioonile. b. individuaalse ja grupilise identiteedi käsitluse Küsimus 5 c. võtteid stigmaga hakkamasaamiseks Küsimuse tekst d. tsiviliseerumisprotsessi üldteooria Solomon Asch uuris tajustereotüüpe .... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: individuaalse ja grupilise identiteedi a. eelarvamuslike inimeste pildistamisega käsitluse. b. peeglikatse abil Küsimus 11
peab olema huvitav, et sellest ka kasu oleks, et tarkus külge hakkaks. Kindlasti aitab meie õppimisele kaasa ka teadmine, kuidas me infot vastu võtame ning uusi teadmisi ja oskusi omandame. 3 1. ÕPISTIILID Õpistiil on õppija poolt eelistatud viis informatsiooni vastu võtta, töödelda, mõista ja selle üle mõelda. See on suhteliselt püsiv omadus/tunnus. Õppimine eeldab teatud informatsiooni meeldejätmist ning sellega paremini hakkamasaamiseks on teadlased esile toonud mõiste, mille puhul on igal inimesel võimalik teada enda personaalset õpistiili. Õpistiili tundmine toetab õppimist ning aitab tõsta õpiedukust. 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab auditiivset ehk lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga on ka neid, kes vajavad
Läheb veel üksjagu aega enne seda, kui tekib piisavalt uusi töökohti. See nõuab nii riigilt, ettevõtjatelt kui ka kõigilt riigi elanikelt pingutusi, et ühiskond saaks taastuda. Töötud saavad küll toetusi,osaleda koolitustel ja õppida uut ametit, ent vajame ka ettevõtlikke inimesi, kes on valmis oma ideid ellu viima ja uusi töökohti looma. Nii kosub meie majandus kiiremini ja saame üha rohkem toetada neid, kes hakkamasaamiseks abikätt vajavad" Toomas Hendrik Ilves (kõnes riigikogu avaistungil 29.08.2011) ,,Inimeste igapäevase toimetuleku tasandil on pilt kirju. Olen mures nii nende pärast, kes on olnud kaua tööta, kui ka nende perede pärast, kelle reaalsissetulek on palgakärbete ja hinnatõusu tõttu oluliselt kahanenud. Me vajame põhjalikke arutelusid riigikogu saalis ja komisjonides. Selliseid arutelusid, kus kõlavad Eesti inimeste mured ja huvid. Siin saalis
pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ningtoimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Tegemist on neurokeemilise protsessiga, mille tulemusena suureneb muuhulgas südame löögisagedus, sageneb hingamine ning teravneb taju ümbritseva keskkonna suhtes. Kõik need on olulised reaktsioonid olukorras, kus hakkamasaamiseks on kaks valikut võitlus või põgenemine. Selline ammustel aegadel kasulikuks osutunud kohanemine aga ei õigusta end tänapäevases töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame- veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, arevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid.
keelteoskus. Formaalsed kriteeriumid näitavad eelkõige seda, kas inimesel on olemas nõutavad oskused pakutava töö tegemiseks. Isiksuslike valikukriteeriumide alla kuuluvad nii isiksuseomadused kui ka suhtumised ja hoiakud. Teatavad oskused on tööga hakkamasaamise eelduseks, kuid ei ole reeglina piisavad tõesti heaks ja tulemuslikuks tööks. Oskused on õpitavad, aga inimese suhtumisi ja hoiakuid on raske muuta. Valikuprotsessis tuleb hinnata, kas inimesel on olemas tööga hakkamasaamiseks vajalikud oskused ning isiksuseomadused ja sobivad hoiakud. Peale selle, et inimene peab hakkama saama pakutava tööga, peab ta sobima ka meeskonnaga. Kuna lõpliku valiku tegemisel tuleb arvesse võtta erinevaid kriteeriume, siis on enne valikuprotsessi algust mõistlik läbi mõelda, mis on firma jaoks olulisemad ja mis vähemolulisemad tegurid. Siin ei ole ühtegi ainuõiget ja üldkehtivat põhimõtet, kõik sõltub suurel määral firma väärtustest ja kultuurist. Kui kõige olulisemaks
toimetulek/pingetaluvus tugigrupiga internetis või oma kodukohas ning küsima emotsionaalne informatsiooni oma tegemistest, lastest ja Definitsioon: informatsiooni ja abi hakkamasaamiseks oma lapse hakkamasaamine teadmiste avardamiseks kasvatamisel. sõpradest, osalemisest Muutustes teadlik pingeolukordades
tööturul mõnevõrra halvemini, see vajab eraldi uurimist. Arvestama aga peab, et põhjuseid võib olla mitmesuguseid ning üheselt ei ole võimalik seostada lõpetajate ettevalmistuse kvaliteeti ning tööturu vajadusi, nii näiteks mõjutas põllumajanduse õppevaldkonna lõpetajate edu/ ebaedu tööturul 90-ndatel aastatel toimunud majanduse ümberstruktureerimise protsess, kus üksikindiviidil ei pruukinud olla palju valikuvõimalusi muutunud olukorraga hakkamasaamiseks. Tehnikavaldkonna lõpetajate rakendumise kvalifikatsioonile madalamale töökohal on ilmselt aidanud kaasa eesti keele vähene oskus töötajate rühma hulgas, kes on omandanud tehnilise keskerihariduse endise Nõukogude Liidu erinevates osades. Lõplike järelduste tegemiseks on vaja vastavateemalisi uuringuuid teha rohkem. Uuringus vaadeldi ka erinevate õppevaldkondade lõpetajate hajuvust ISCO-88
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja
Tartus on praeguseks uuritud üle 500 lapse. Tegu on pikema projekti algusega, mis peaks lõpuks viima selleni, et uuring tehakse kõigile vastsündinuile. Ei oska kahtlustada Kruustüki sõnul on tänapäevaste vahenditega, nagu sisekõrvaimplantaat ja kuuldeaparaadid, võimalik paljusid neist lastest aidata nii, et nad on võimelised kuulma ja rääkima. «Mida varajasem on diagnoosimine ja kõnetreening, seda suuremad on lapse võimalused tavaühiskonnas hakkamasaamiseks,» sõnas Kruustük. Statistika järgi sünnib 90 protsenti kuulmislangusega lastest tervetel vanematel. «Paraku on just kuuljatel vanematel raske aimata, et nende laps ei kuule,» nentis Kruustük. Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Epp Müil avaldas lootust, et vastsündinute kuulmisuuring laieneb üle-eestiliseks. Kahe kuulmispuudega lapse ema nentis, et kogemusteta vanematel on raske puuet õigel ajal avastada.
suur väärtus. Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali kui ka noorte isiklike kogemusi. See annab teavet, millest alustada, kust abi saada ning milliste raskuste ja eripäradega tuleks arvestada käesolevas töös käsitletud Taani riigis. Uurimistöö eesmärgiks on leida millised on plussid ja miinused ning millised võimalused on tudengil hakkamasaamiseks Taani kuningriigis. Püstitatud on järgmised uurimisküsimused: 1) Miks suunduvad noored kõrgharidust omandama Taani? 2) Millised on Taani haridussüsteemi eripärad ning tudengitele pakutavad võimalused? 3) Milliseid võimalusi on leida abi Taani õppima asumisel? 4 Töö väljundiks on pakkuda abi ja nõuandeid noorele, kes soovib selle teekonna ette võtta ning
intervjuule. Konkureeris ja saatis oma CV ettekandja ametikohale 8 inimest. Pakutav ametikoht oli ainult üks. Vaatasin läbi saadud elulookirjeldused (CV-d) ja sorteerisime koos juhatajaga välja nõuetele mittevastavad kandidaadid. Kasutasin värbamise protsessis valikintervjuu ja struktuureeritud intervjuu. Valikintervjuu puhul küsimuste esitamise eesmärgiks on hinnata, kas kandidaadil on eeldusi tööga edukaks hakkamasaamiseks ning selgitada kandidaadi tegelik valmisolek ja huvi teha pakutavat tööd ning sobivus olemas olevasse meeskonda. Struktuureeritud intervjuu: varem ettevalmistatud küsimuste jada. Intervjueeritavat oli kaks. Küsimused olid järgmised; 1. Kus olete varem töötanud? Mis olid töökohustused? 2. Miks just see pakkumine tähelepanu äratas? 3. Kus olete oma head (inglise keele) oskust kasutada saanud? 4. Palun selgitage, miks just teie sellele ametikohale sobite? 5
– niiütelda “sofistlikust haridusest” ja “sokraatilisest haridusest”: 1. Sofistlik hariduse-käsitlus käsitab hariduse sisu millegi sellisena, mis on juba valimiskujul olemas. See on see teadmine ja oskus, mida sofist täiel määral juba valdab ja mida ta aitab õpilasel omandada. Õpetusprotsessi lõpuks peaks õpilanegi valdama neid valmisteadmisi ja -oskusi, mida ta võib sellisena kohe rakendada nendele olukordadele, millega hakkamasaamiseks need teadmised ja oskused olid mõeldud. Nagu eelmises loengus juttu oli, seisnes see teadmine oskuses olla polis`e avaliku ühiskondlik-poliitilise elutegevuse efektiivne osaline. Loomulikult sai seda oskust edasi täiendada, kuna enam-vähem kõike, mida inimene teeb, saab teha ka paremini. Kuid sellel teadmisel oli siiski alati teatud lõplik piiritletus ja piiritletud rakendusala ja -väärtus.
elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas, volframelektroodiga keevitamine argoonis. Eestikeelne õppematerjal KEEVITUSERILA EESTI KEEL aitab noortel töölistel sulanduda eestikeel- sesse töökeskkonda ning aru saada tehnilistest eestikeelsetest dokumentidest. Õppematerjal on mõeldud vastaval erialal kasutatavate terminite omandamiseks, tootmisprotsessi ülesannetest ja eesmärkidest arusaa- miseks ning eestikeelses töökeskkonnas hakkamasaamiseks. Käesoleva õppematerjali näitlikkus ja lihtsus aitavad minimaalse töö ja ajakuluga täiendada oma eesti keele sõnavara ja rakendada saadud teadmisi praktilises töös. Õppevahendis on materjal teemade kaupa liigendatud. Iga teema juurde on lisatud selgitava tekstiga illustratsioonid. Lisaks tekstile on iga teema juurde lisatud sõnad ja väljendid, mida ei saa illustreerida, ent mis on vajalikud teema täielikuks omandamiseks.
Loova ja kriitilise mõtlemise oskus aitab teha arukaid otsuseid, hinnata situatsioone ja informatsiooni erinevatest aspektidest lähtudes. Selliselt läbimõeldud seisukohtadele jõudmine aitab õpilastel rakendada seni õpitut reaalsetes situatsioonides, orienteeruda ebakindlates olukordades ja toime tulla muutustega. Suhtlemisoskus on oluline oskus, mis on vajalik nii koolis, töises maailmas kui perekonna- ja sõpraderingis hakkamasaamiseks. See kätkeb eneses kuulamisoskust, mõtete ja tunnete väljendamisoskust, konfliktolukorras hakkamasaamise ning koostööoskust. Enesetunnetamisoskus on tihedalt seotud enesehinnanguga. Liiga kõrge või madal enesehinnang muutub uimastite tarvitamise ja kuritarvitamise osas riskifaktoriks. Madal enesehinnang võib kujuneda pideva rahulolematuse ja stressi allikaks, liialt kõrge enesehinnang võib aga põhjustada enese
- Hüperaktiivsus - Tunnetuslikud ja motoorsed puudujäägid - Emotsionaalne labiilsus - Üldised koordinatsioonihäired - Tähelepanuprobleemid - Impulsiivsus - Mälu ja mõtlemise häired - Spetsiifilised õpiraskused sh lugemise, arvutamise, kirjutamise ja õigekirjaga seotud - Kõne ja kuulmise häired - Neuroloogilised omapärad ja teistsugune EEG Õpiraskused – igasugune jama koolis? - Õpirasksed – laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendatud saada, mõistlik kodune kk - Vähemalt 10%l õpiraskused, 5% ei sobi tavakoli - Verbaalsed ja mitteverbaalsed õpiraskused - Mitteverbaalsed – Ath, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea - Vanusega nõrgeneb kuigi ka täiskasvanuna jääknähud Mida lugema õppimiseks vaja on? - Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratndmine ja eristamine
Eakaaslaste tunnustuse vajadus on siis suurem, kui kunagi varem. Loova ja kriitilise mõtlemise oskus aitab teha arukaid otsuseid, hinnata situatsioone ja informatsiooni erinevatest aspektidest lähtudes. Selliselt läbimõeldud seisukohtadele jõudmine aitab õpilastel rakendada seni õpitut reaalsetes situatsioonides, orienteeruda ebakindlates olukordades ja toime tulla muutustega. Suhtlemisoskus on oluline oskus, mis on vajalik nii koolis, töises maailmas kui perekonna- ja sõpraderingis hakkamasaamiseks. See kätkeb eneses kuulamisoskust, mõtete ja tunnete väljendamisoskust, konfliktolukorras hakkamasaamise ning koostööoskust. Enesetunnetamisoskus on tihedalt seotud enesehinnanguga. Liiga kõrge või madal enesehinnang muutub uimastite tarvitamise ja kuritarvitamise osas riskifaktoriks. Madal enesehinnang võib kujuneda pideva rahulolematuse ja stressi allikaks, liialt kõrge enesehinnang võib aga põhjustada enese ülehindamist riskide võtmisel
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus - ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel, ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub? • Õpiraskusted - laps ei suuda omandada oskusi, mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis (nt lugemine, kirjutamine, arvutamine). • Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendatud saada, mõistlik kodune kk… • Vähemalt 10%-l lastest õpiraskused, nendest omakorda rasked 5% (ei sobi tavakooli). % varieerub, sest dgn-l kriteeriumiks ka 2- aastane mahajäämus ja oleneb abiprogrammide rahastusest… • Verbaalsed (ca 90%) ja mitteverbaalsed õpiraskused • Õpiraskused, mis mõjutavad lugemist (düsleksia) ja arvutamist
Perinataalne areng - 22. rasedusnädalast (sünnist) seitsmenda elupäevani Esmased ülesanded sünnijärgselt: Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (küpseb alles kolmandaks elukuuks) Temperatuuri regulatsioon vajalik rasvkiht Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused aitavad välja töötada, mis on vajalik hakkamasaamiseks Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju on ~300g Esimese eluaasta lõpuks on aju ~900g toimuvad närviteede ühendused ja tekivad uued närvijätked Täiskasvanu aju kaalub ~1300g Aju areng ja kiindumussuhe - ülesandeks emotsioonide regulatsioon ja see toetab ellujäämist Vastsündinu meeleline tundlikkus: Nägemine- näeb 20-30 cm kaugusele kõibe paremjnj, meeldib silmitseda inimese nägu ja huvi näo vastu on kaasasündinud.
- Aktiivsus ja tähelepanuhäire – tähelepanuproleemid ja hüperaktiivsus – ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida - Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub? - Laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis nt lugemine, kirjutamine, arvutamine - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendust saada, mõistlik kodune kasvatus - Vähemalt 10% õpiraskused, 5% rasked. - Diagnoosi kriteeriumiks 2 aastane mahajäämus; - Verbaalsed (90%) ja mitteverbaalsed (ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea) - Vanusega nõrgeneb. Lugema õppimise sensoorsed ja kognitiivsed alused, seotud ka düsleksia põhjuste teooriatega, nagu tähelepanu,
tööala, isa moslem, ema kristlane John Berry (1982) vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, Küpseim ja raskeim lahend mitu identiteeti Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale. Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self- esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas Kust on enesehinnang pärit? William James (1890): EH = edu/pretensioonid
et, termojahtumine ja ülekuumenemine ei ole nagu normaalne, ei töötle nagu peab ja päikse käes hakkab halb, pikka aega olla.. Pool tundi või tund, pole veel hullu kuid mina ei, päevitamas kindlasti ei käi. Samas teine vestluspartner (P2) oli hulga optimistlikum, kuna tema seljavigastus lubas tal iseseisvalt ratastoolist maha ja peale saada. Selline liikuvus annab palju parema eelise enesega hakkamasaamiseks ja ka rannamõnude nautimiseks. P2: Mina selles mõttes hull päevitaja ma kindlasti ei ole, lihtsalt kasutan juhust kui elukaaslane läheb ujuma või kui tahab natuke peesitada, ei taha üksi olla seal. Siis noh võtan ikka särgi seljast ära küll jah. Aga, et väga pruuniks jõuaks ma ennast päevitada, seda nagu ei ole jah. Kõik sõltub inimesest ja tema võimekusest, oli mõte mis kõigi intervjueeritavate jutust kõlama jäi
- Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile - Esmane hindamine - kas sündmus on heaolule soodne, stresitekitav või neutraalne? Hilisem täpsustus: motivatsiooniline relevantsus ja kongruentsus; nt viha, süü, ärevus, kurbus kui relevantsus kõrge aga kongruentsus madal - Teisene hindamine – millised ressursid situatsioonis hakkamasaamiseks? Hilisem täpsustus: kontrollitavus, probleemiksksed, emotsioonikesksed, tulevikkuvaatavad ressursid - Ümberhindamine – kahe esimese jälgimine ja modifitseerimine, vajadusel ümberhindamine - Efektiivsed strateegiad näiteks eitamine, ratsionaliseerimine, kõrvalejuhtimine Seosed kognitiivse (dorsaalne) ja emotsionaalse (ventraalne) süsteemi vahel Emotsioonidega seotud protsesside piirkonnad ajus - Kiire - taalamus-amügdala
• John Berry (1982) – vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, • Küpseim ja raskeim lahend – mitu identiteeti • Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang • Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang – fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks • Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one’s own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale. • Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas Kuston enesehinnang pärit?
töö ärategemine; see on enam kui kohustetunne päev-päevalt oma tööd ja toimetused korralikult ära teha. 10.4. Õigused Õigused kujutavad võimu otsuste langetamiseks, korralduste andmiseks ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. õigused esindavad võimu ametlikustatud ja seadustatud kujul; kui inimesele teha midagi kohustuslikuks, läheb tal sellega hakkamasaamiseks tarvis ka õigusi; õigused on ametikohale omistatud ja seal võetud võimutäius, mis lubab ettevõtte või mõne selle osa nimel tegutseda; õigused on kõige tugevam ja tõhusam kooskõlastav tegur organisatsioonis - ettevõtte eri osad seostatakse nende abil tervikuks ja eesmärkide saavutamise eeltingimus; õigused ei ole organisatsioonis üksikisiku omandus, vaid kahe inimese vaheline tööalane suhe;
vigu tegema. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 Tehisintellekti filosoofia Kahte sorti: .Üldised küsimused (puhas filosofeerimine): .kas on võimalik teha mõistuslikku masinat? .mis asi on mõistus? .mis asi on teadvus? ... jne .Konkreetsed küsimused (rakenduslik filosofeerimine): .kuidas inimene teise inimese öeldud lausest aru saab? .mis on tähenduse mehhanismid? .kuidas inimene kasutab oma teadmisi igapäevases elus hakkamasaamiseks? .kas mõtlemismehhanismid on kollektiivsed või pigem ühe algoritmi poolt läbiviidavad? .... jne ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7 Turingi test •Turingi test: Turingi filosoofiline idee/ettepanek 30-datest: ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Mõistata, kas chati-ekraani taga on inimene või programm? Turing: Kui katsetajad ei suuda ära arvata (st ära-arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt
füüsilised ressursid = tervis ja energia sotsiaalsed ressursid = perekond ja sõbrad psühholoogilised ressursid = enesehinnang ja probleemi lahendamise oskused materiaalsed ressursid = raha, elamispind, tehnika jms · Lazaruse järgi kujutab toimetulek endast tunnetuslikke ja käitumuslikke jõupingutusi keskkonna ja indiviidi vastastikuse mõju poolt kujundatud stressitekitavate seesmiste ja väliste nõudmistega hakkamasaamiseks · Toimetulek stressitekitavate nõudmistega realiseerub kas neist üle olles, neid vähendades või neid taludes. Selle definitsiooni kohaselt on toimetuleku näitajateks tehtavate jõupingutuste olemus, mitte nende tulemus · Lazaruse teooria eristab selgelt probleemile suunatud toimetuleku ja emotsioonile suunatud toimetuleku · Probleemile suunatud toimetulek seisneb probleemi lahendamise käitumise kasutamises stressitekitava vastastikuse mõju konstruktiivseks lahendamiseks
lepingu ülesütlemiseks. Ebapiisavate tööoskustega on tegemist olukorras, kus tööta- jal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused töökohal hakkama saamiseks, näiteks olukord, kus kokal puudub piisav kogemus toidu valmistamiseks või ehitaja töö vajab halva kvaliteedi tõttu ümbertegemist. Töökohale sobimatuse korral ei ole isikul vaja- likke iseloomujooni tööga hakkamasaamiseks. Näiteks on töökohale sobimatu klien- diteenindaja, kes ei suuda end klientide ees korrektselt väljendada või projektijuht, kellel puuduvad organisatoorsed võimed. Töökohale kohanematusega on tegemist juhul, kui töötajal on olemas vajalikud oskused, teadmised ja iseloomujooned töö te- gemiseks, kuid ta ei suuda tööga kohaneda (näiteks olukord, kus töötaja peab juhtima
annaabi.ee 
