Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole leitud ühtegi sellist, mis kõigile sobiks. Tooksin välja tasuta ja tasulise hariduse positiivsed ja negatiivsed küljed, samuti arutleksin võimalike variantide üle, kuidas saaks haridussüsteemi reformida. Kirjatöö eesmärgid: Kaaluda erinevaid variante(tasuta ja tasuline haridus, kõrgharidusmaks), mõelda kõige optimaalsele lahendusele, mis sobiks kõigile ning panna ka lugeja mõtlema võimalike lahenduste üle. Põhisõnum: Tasuta kõrgharidus peab jääma, kuid ilmselt tuleks selle kättesaadavust piirata. Esialgne pealkiri: Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava: · Sissejuhatus 1. Tasuta kõrghariduse olemus, plussid ja miinused üliõpilase ja riigi seisukohalt. 2. Tasulise kõrghariduse plussid ja miinused. 3
üldine heaolu. Kahjuks pole need vastavuses sellega, mis võiks inimkonnale kahju asemel kasu tuua. Sissejuhatus: · Inimeste arv maailma on järjest kiiremini hakanud kasvama ja see toob kaasa paljusi probleeme. · See aasta täitus 7 miljardi inimese piir Maal. Kas Maa suudab aga ära toita ja elatada koguaeg kasvavat rahvaarvu ning kuidas see mõjutab Euroopat ja ka Eestit? Sündimuse erinevused: · Kõige suurem sündimus on arengumaades, kus aga haridus on halvasti kättesaadav ning sellest tulenevad ka probleemid. Euroopas on aga valdavalt hääbuv iive. Selle põhjuseks on pigem karjääri loomine ja õppimine ning perekonna loomine ei ole esmatähtis. · Iga päev nälgib umbes 1 miljard inimest ning 100 000 sureb nälga päevas toidu puudumise tõttu. · Samal ajal arenenud maades raisatakse ja visatakse toitu ära meeletus koguses. Kui
alusel antud õigusaktidest. Peamine strateegiline dokument on Tartu Kutsehariduskeskuse arengukava 2008 2013. Tegemist on kooli tulevikku suunava strateegilise dokumendiga, mis koostati TKHK personali, õppijate ja huvipoolte laialdasel osalemisel. Lähtudes arengukavast on koostatud tegevuskava, mis sisaldab detailsemalt sihte, eesmärke ja programme järgnevateks aastateks. Uue arengukava (hetkel veel koostamisel) märksõnadeks on tulevikku suunatud haridus, innovaatilisus ja koostöö. 2.2. Organisatsiooni kuvand ja sotsiaalne vastutus Imago on sihtgruppide peas olev kujutluspilt organisatsioonist. Selle kujunemist mõjutavad organisatsiooni kommunikatsioon, sihtgruppide oma kogemus ja kolmandatelt allikatelt saadav info. (Past 2002) Organisatsiooni imago jaguneb sise- ja välisimagoks (avalik imago). Siseimago loovad sihtgrupid, kellel on organisatsiooniga rohkem isiklikke kogemusi ehk sisesihtgrupid
Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole leitud ühtegi sellist, mis kõigile sobiks. Tooksin välja tasuta ja tasulise hariduse positiivsed ja negatiivsed küljed, samuti arutleksin võimalike variantide üle, kuidas saaks haridussüsteemi reformida. Kirjatöö eesmärgid: Kaaluda erinevaid variante(tasuta ja tasuline haridus, kõrgharidusmaks), mõelda kõige optimaalsele lahendusele, mis sobiks kõigile ning panna ka lugeja mõtlema võimalike lahenduste üle. Põhisõnum: Tasuta kõrgharidus peab jääma, kuid ilmselt tuleks selle kättesaadavust piirata. Esialgne pealkiri: Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava: Sissejuhatus 1. Tasuta kõrghariduse olemus, plussid ja miinused üliõpilase ja riigi seisukohalt. 2. Tasulise kõrghariduse plussid ja miinused. 3
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused: Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus Koolide juhtimisprobleemid Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Ratsionaalse mõtlemise arenemine Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid Konkurentsivõime (riiklik tellimus) Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid.
Kõik kommentaarid