KAVA - Haridus - kohustus või võimalus (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
Infotehnoloogia teaduskond
Automaatikainstituut 
Haridus – kohustus või võimalus?
Kava
Õppeaine: Väljendusoskus
Õppejõud: dots. Rein Paluoja
Tallinn 2011
Ideed: Haridus ise. Haridus kui kohustus – riigipoolne haridusnõue; vanemate sundimine; ühiskond kujundanud hariduse esmatähtsaks. Haridus kui võimalus – edu saavutamiseks; elus toimetulekuks; loob võimalusi, valikuvariante; annab võimaluse ühiskonnas kaasa rääkimiseks.
Eesmärk: Tuua välja hariduse kui kohustuse ning hariduse kui võimaluse argumendid, seejärel otsustada kumb variant haridus oleks.
Põhisõnum: Haridus on kohustusena sel ajal, kui ei mõisteta selle tähtsust. Tegelikult on aga hariduse taga peidus vägagi suur võimalus kõigele edaspidisele.
Esialgne pealkiri: Haridus – kohustus või võimalus?
Kommenteeritud kava:
Sissejuhatus
1. Haridus puudutab meid kõiki. Me ei saa sellest üle ega ümber.
2. Meile on loodud tasuta haridus.
3. Kas haridus on meie jaoks kohustuseks või võimaluseks?
Koolikohustus kuni 17-aastani ehk põhiharidus
1. Riigi poolt seatud koolikohustus.
2. Tasuta põhiharidus kõigile.
3. Sellised sunnikohustused rusuvad meid, võtavad lapsepõlves meilt suura osa (nii arvame me sel ajal)
Sunniviisiline koolis käimine
1. Vanemate ootused, et nende lapsed hästi õpiksid.
2. Kui lapsel läheb isegi pingutades halvasti, siis ta ikkagi tavaliselt ei vasta ühiskonna ja vanemate poolt seatud ootustele (et kõik peavad hästi õppima, ilma selleta ei saa) ning see tekitab hariduse sel ajal jubedaks kohustuseks.
3. Sellised ootused muudavadki kooliskäigu „sundimiseks“.
Haridus loob valikuid / võimalusi
1. Haridusredelil ülespoole pürgides luuakse järjest uusi võimalusi elus midagi saavutada
2. Elus midagi saavutada – kõrgem positsioon vms tähendab tavaliselt edukust .
3. Edukus tähendab raha, milleta me keegi hakkama ei saaks. Rahaga loome endale korralikud elutingimused .
Haridus annab koha ühiskonnas
1. Tegelikult on edukusest (sealjuures mõtlesin enne rohkem materiaalsest küljest) tähtsam veel hariduse otsene väljendus – TEADMISED.
2. Haridus annabki teadmised, kuidas elus hakkama saada, kuidas ühiskonnas orienteeruda.
3. Elus omandatud teadmised jäävad meile alatiseks (mitte nagu raha) ja see ongi meie tähtsaimaks osaks. Neid ei saa meilt keegi ära võtta.
4. Teadmistega saab ühiskonnas silma paista ning auväärne olla. Kes meist seda ei sooviks.
5. Avara maailmavaatega ehk laialdaste teadmistega inimesed suudavad igas seltskonnas kaasa rääkida, sisse sulanduda.
Hariduse tähtsust hakatakse mõistma alles hiljem
1. Kuulates praegu keskeas ja natuke vanemaid inimesi, siis kuuleb tihti „Näed, ma oleks võinud ikka omal ajal koolis käia korralikult ja midagi edasi õppida, pingutada“. 2. Raske on tänapäeva maailmas ilma „diplomita“ hakkama saada, tööd napib. Kuid eksperte on puudu.
3. Majanduskriis on üheks näiteks ilma hariduseta inimeste seas – töötuid on jube palju, tavaliselt ilma hariduseta (ei ole midagi edasi õpitud, eriala saadud või ei ole end elu jooksul täiendatud).
4. Inimesed ei mõista, et haridustee kestab tegelikult terve elu, elu jooksul on end kogu aeg võimalik täiendada ( koolitused , seminarid, projektid jne)
Kokkuvõte
1. Haridus on esialgu ühiskonna poolt muudetud kohustuseks. Seepärast, et noorena ei saada veel aru hariduse tähtsusest ja mida haridus üldse elu jaoks annab/võimaldab.
2. Hariduse tähtsust hakatakse mõistma hiljem, tihtilugu karmi/rasket elu tunda saades (tehes rasket tööd ja vireledes keskseisus nii materiaalselt kui ka vaimselt).
3. Haridus loob võimalused elu tunda täisväärtuslikuna (materiaalselt kindlustatud, teadmistega kindlustatud – ühiskonnas olemiseks, suhtlemiseks, rasketes olukordades hakkamasaamiseks)
4. Haridus on tegelikult suurepärane võimaluste rada, mis on algul kujundatud kohustusena.