Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti: B-lümfotsüütide poolt toodetavad antikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud
20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse
........................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK...................................................................................................11 Sümptomid............................................................................................................................12 Hemorraagiline dengue palavik............................................................................................12 KOOLERA................................................................................................................................13 JAAPANI ENTSEFALIIT.........................................................................................................14 Sümptomid............................................................................................................................14
väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändavad mööda õhku, maad või vett. Nad rändavad lennukeid ja
◼ Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest ◼Puudub rakuline ehitus ◼ Paljunevad peremees-organismi◼Puuduvad iseseisvad kaasabil eluavaldused (aine- ja ◼ Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, ◼ Evolutsioneeruvad reageerimine ärritustele ) VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja kõigi omadust e määraja VIIRUSTE PALJUNEMINE ◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab ◼Seejärel siseneb ta rakku ja korraldab raku ainevahetuse ümber ◼Siis saab viirus paljuneda ◼Rakk läheb katki ning paljunenud viirus saab oma tööd edasi jätkata VIIRUSTE MUUNDUMINE ◼Viirused on pidevas muutumises. Iga hooag on viirused teistsugused. ◼Haigeks jäädes, toodab keha antikehasid, et viirust välja tõrjuda kehast. Kuid kui uued viirused tungivad kehasse, siis antikehad ei tunne uut viirust ära ja
bronhid-(kulgevad koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse) Neelu kaudu toimub ülemiste hingamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus 12. Olulisemad hingamisteede infektsioonid põhiliselt viiruste poolt tekitatud · nohu ( nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt neelupõletikuga ) · ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus,iseloomulik ninakinnisus,vesisus,valulik neel , väike palavik ) · kurgumandlite põletik (Punetav neel,tonsillid tursunud,katud tonsillidel,neelamine valulik,palavik,halb enesetunne,vahel lõhnab hingeõhk mäda järele) · keskkõrvapõletik (kuulmekile põletikulised muutused ja eritis kõrvast ) · põskkoopapõletik (nohu,palavik,rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes) · kõripõletil= larüngiit (öösel ärkab laps hädise nutuga, kumeda köhaga,palavikku ei ole,sissehingamine raskendatud )
vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst. Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23) Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA- viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask) Viiruse ehitus koosneb kolmest osast: genoom, kapsiid ja ümbris. Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku informatsiooni. Genoom koosneb replikatsioonigeenidest,
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees ning munas. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloosi saabumisel tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, väike palavik ja äge kõhulahtisus. AIDS'i haigetel võib see lõpeda surmaga. Ravi protsessil ei tohi tekkida vedelikupuudust. Raviks kasutatakse antibiootikume. Ennetamiseks mitte süüa omletti ja vähekeedetud kanamune. TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. Enamasti kahjustab kopse, kuid on ohtlik kõikidele elunditele. Ainsad viisid tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. Ravimiseks peab haige läbima kuuekuulise ravikuuri, mis tuleb kindlasti lõpuni
võrdle imetajaid viljastumisel. Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti
Imik ei hinga suu kaudu. Kirjelda adenoidi hüpertroofia olemust, tunnuseid ja ravipõhimõtteid. Adenoid on nina-neelu mandel. Nohu korral adenoid suureneb ja nina hingamine takistub (adenoidne nägu). Ravi: adenoidide eemaldamine. Kirjelda tonsilliidi olemust, iseloomulikke vaevusi ja ravipõhimõtteid. Tonsilliit on kurgumandli põletik. Sümptomid: ● kurgu-neelu valulikkus ● tonsillide hüpertoroofia, turse, punetus ● palavik ● halb enesetunne ● põletikuline eksudaat tonsillides Ravi: Kurgumandlite kirurgiline eemaldamine. Millised on kõripõletikule iseloomulikud tunnused? Larüngiit ● häälekähedus ehk düsfoonia, ● kõri on valulik, ● valulik rääkimine ja köhimine, ● Palavik ● Haukuv-paukuv – kuiv köha ● Inspiratoorne düspnoe
ravi vähemalt 12 kuud. 13. Korünebakterite morfoloogia · on väikesed pleomorfsed eosteta ja kihnuta · Gram-positiivne aeroobne pulkbakter · Katalaas-positiivsed · asetsevad sageli lühikeste ahelatena või kogumikena, meenutades hiina hieroglüüfe · oksüdaasnegatiivsed süsivesikute fermentatsioonil tekitavad nad piimhapet. · Enamik korünebaktereid kasvab tavalistel söötmetel 14. Olulisemad korünebakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Difteeria 15. Difteeria epidemioloogia · Levib piisknakkuse või kontakti teel. · Ohtlik lastehaigus, kuid ka täiskasvanud haigestuvad. · Eestis taastus haigestumine difteeriasse 90-datel aastatel. · Maailmas järs tõus 90-date alguses, eriti NIS riikides 16. Olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid Difteeria eksotoksiin - termolabiilne, polüpeptiid. Mürgisuse poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B fragmendist
Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbega kaasneda palavik, pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine. VORMID: Huuleohatis(HSV1), suguelundite ohatis (HSV2), vöötohatis. RAVI/SOOVITUS Viirusevastaste ravimid, millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm huuleohatise puhul piisab tavaliselt
veel ei teatagi neid ei osata kontrollimiseks isegi otsida. Ka võivad kasvatatavad haigustekitajad koos kasvukeskkonnas olevate haigustekitajatega kokku puutudes muunduda ja tekivad uued viirused / bakterid (eriti kehtib see viiruste kohta). On ju üldtuntud fakt, et gripiviirus muundub iga aasta ja seega peab iga aasta olema uus vaktsiin. (Mis luuakse "koba peale", sest teadlased "ennustavad", et sel aastal võiks olla selline viirus. ) Vt ka Bhepatiidi vaktsiin (seos HIV viirusega). üles 6. VAKTSIINID ON EBAEFEKTIIVSED. Iga inimene, tema immuunsüsteem ja haiguse kulg on erinevad. Vaktsiinid on aga loodud põhimõttel "one size fits all" ehk siis miljonitele süstitakse sisse täpselt sama kokteili. Vaktsiinide efektiivsus pole kuigi kõrge ning nad annavad vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. Kui sedagi
......................................................17 kasutatud kirjandus.................................................................................18 Sissejuhatus Toiduinfektsioone on väga palju erinevaid ja kõik need põhjustavad erinevaid haigusi inimestele ja selles töös on neist vaid vähesed välja toodud. 3 Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel
(karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk).
Penitsilliini-allergia korral kasutatakse teisi antibiootikume. Vajalik on ka voodirahu ja enesetunde parandamiseks palaviku alandamine. Erilist tähelepanu vajavad imikud langenud immuunsusega isikud ja vanurid. Ravi peab kestma vähemalt 2 nädalat, et vähendada võimalust põletiku taaspuhkemiseks. Õendusprobleemid: · Valu, mis on tingitud haiguskoldest. · Sügelus ja turse · Voodireziim · Palavik · Olukorrast tingitud madal enesehinnang · Raskendatud liikumine (http://www.langetextbooks.com/0071774343/gallery.php?id=d-e 06.01.15) Video: https://www.youtube.com/watch?v=KdcCts1HNqU Arutelu, küsimused: Olen näinud roospõletikuga inimest ning see põhjustas talle palju vaevusi, kõige ebameeldivam oli neist arvatavasti see, et liikumine oli tihtipeale raskendatud. Kas ja kui tihti haigestuvad sellesse lapsed ?
tähistatakse tähtedega A-D. Mõned streptokokid pole Lancefield’i meetodil grupeeritavad – Streptococcus pneumoniae. ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID. Siia kuuluvad grupid A, B, C, D ja G. Osa B ja D grupi streptokokke ei põhjusta hemolüüsi , osa D grupi streptokokke on aga α-hemolüütilised. • Grupp A Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse
4 TOIDUMÜRGISTUS, TOIDUINFEKTSIOON JA HELMINTOOS Toidumürgistus Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne).
Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus Keskkõrvapõletik e
Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni,
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 5. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest (toksiinid, kõrgmolekulaarsed valgulised ained, mürkained jne), mis omakorda põhjustavad endogeensete pürogeenide e. põletikumediaatorite vabanemise. organismi kaitsereaktsioon võõrvalkude vastu. Palaviku kulg. A) Tõusujärk – häirub soojuse väljutamine ja tõuseb soojusproduktsioon lihasvärinate ning
6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 4. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid 5. Immuunsus (mõiste, kaasasündinud e mittespetsiifiline ja omandatud e spetsiifiline immuunsus) Immuunsus ohustamatus tõvestavate mikroobide suhtes. Looma spetsiifiliste ja mittespetsiifiliste immuunreaktsioonide võime takistada patogeenide paljunemist organismis. Kaasasündinud immuunsus mittespetsiifiline esimene kaitseliin. Käivitub kohe ja samalaadselt, tekitajast olenemata mittespetsiifiline
5. Bakterite levik Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. On baktereid, mis elavad parasiitidena taimedes ja loomades, põhjustades mitmesuguseid haigusi. Neid nimetatakse patogeenseteks (tõvestavateks) bakteriteks, samuti ka tõvestavateks pisikuteks. Inimesel parasiteerivad bakterid põhjustavad selliseid haigusi nagu difteeria, kõhutüüfus, leepra (pidalitõbi), tuberkuloos, teetanus ja katk. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. 6. Bakterite kasutamine Bakteritel on suur tähtsus toiduainete tööstuses: nende abil toimub kääritamine. Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne seda, kui ta üldse midagi teadis selliste organismide olemasolust. Bakterid etendavad väga olulist osa juustu, keefiri ja
pääse. Alati mõlemapoolne. Äge tonsilliit e angiin on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid: kiirelt arenev tugev kurguvalu, tugev neelamisvalulikkus, järsku tekkiv kehatemperatuuri oluline tõus, higistamine, halb enesetunne, jõuetus, peavalu Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud. Dgn: põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus. Ravi: üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamolum)
Dgn: vaatlus, põhjalik anamnees, AOS-tiiter. Ravi: Iga ägeda tonsilliidi järgselt lümfaatilne kude hävib ja atrofeerub. Tulemuseks on sidekoelised mandlid, mis tuleb eemaldada - kroonilise tonsilliidi puhul on ainsaks efektiivseks ravimeetodiks tonsilektoomia. Sage hommikune mööduv kurguvalu on ka kr. tonsilliidi sümptom. 8. Peritonsillaarne abstsess e mandlitagune mädanik: kliiniline pilt ja ravimeetodid Tavaliselt neelata ei saa, kaasub kõrge palavik. ,,Kuuma kartuli jutt", suu läheb lahti vaid cm jagu, sest mälumislihased on valu tõttu kontraheerunud (ja mehhaaniline piiratus). Lümfadenopaatia. = mädakogumis peritonsillaarselt, kujuneb ägeda farüngiidi/tonsilliidi tüsistusena või iseseisva haigusena. Sümptomid: tugev kurguvalu/tugevam ühel poolel, kaelavalu, neelamistaksitus, kõnelemistakistus, suu avamistakistus mälumislihaste spasmist, trism ja halb hingeõhk. Tekitajad: S. pyogenes, anaeroobid Dgn: kliiniline dgn
6. Äge kurgumandlite põletik: kliiniline pilt, ravi põhimõtted Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Äge tonsilliit on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud. Dgn: vaatlus. Ravi: üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine. Neelu valu leevendavad toopilised aerosoolid, imemistbl ning soojad joogid. Esmavaliku AB-ks on penitsilliin või
pärast sündi konjunktiviiti või kopsupõletikku. Vastsündinute silma tilgutatakse erütromütsiini, et vältida gonokokkide ja klamüüdiate infektsiooni. See võib hävitada ka silma sattunud klamüüdiaid, aga ei hävita hingamisteedesse sattunud klamüüdiaid. Eestis tuvastati 2003 aastal 2972 suguliselt levivat klamüdioosijuhtu. Gonokokinakkusi oli samal aastal ainult 461. *Chlamydophila psittaci on primaarselt loomade patogeen. Psitakoos e. papagoide palavik e. ornitoos. Mõned liigid siiski võivad nakatada ka inimest, kes haige linnuga on kokku puutunud. Lindudel on klamüüdiad tavaliselt sooleepiteelis. Lindude väljaheited on nakatumisallikaks. Klamüüdiad hingatakse sisse tolmuga. Hingamisteedest kantakse klamüüdiad maksa ja põrna, kus ta paljuneb retikuloendoteliaalrakkudes. Siis jõuab uuesti vere kaudu kopsu. Seetõttu on haiguse inkubatsiooniaeg pikk, 4-14 päeva. Kõige sagedamini
Tuleb teha trahheostoomia ja haiget kunstlikult toita. Bulbaarparalüüsi tuleb eristada pseudobulbaarparalüüsist, mis esineb kortikonukleaartrakti kahepoolsel kahjustusel. Sel juhul ei esine keele atroofiat ja kurgurefleks on säilinud. Bulbaarparalüüsi võib põhjustada: motoneuroni haigus (nt progresseeruv bulbaarparalüüs), ajutüve vaskulaarsed kahjustused, intra ja- ekstramedullaarsed tagumise koljukoopa tuumorid, süringobulbia, meningiit, entsefaliit, herpes zoster, poliomüeliit, difteeria,aneurüsmid(harva), granulomotoossed haigestumised, Gullain-Barré sündroom, myasthenia gravis jne. Vt lk 9 slaid. Väikeaju Väikeaju põhilisteks funktsioonideks on (mis samuti kahjustusel kannatavad): tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon; inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed (ussi osa) on seotud
mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist. Kolonisatsioonresistentsus- on mehanismide kogum, mis kindlustab normaalse mikrofloora
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
