............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid. Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
(3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. 11.Menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. (3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. (4) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. § 163. Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
Inimõiguste kohus on menetluse mõistlikkuse hindamiseks paika pannud järgmised kriteeriumid: asja keerukus; kaebaja enese käitumine; pädevate (kohtuhaldus) asutuste käitumine kohtute ajutise või ettenägematu ülekoormuse vähendamiseks; mis on kaebaja jaoks kaalul e asja prioriteetsus. Prioriteetseteks e kiiret lahendust nõudvateks asjadeks on inimõiguste kohtu seisukohast töövaidlused, mis puudutavad töötasu, vallandamist ja konkurentsipiiranguid; õnnetusjuhtumitest tulenevad kahjunõuded; asjad, milles kaebaja kannab vanglakaristust; politseivägivalla asjad; kohtuasjad, milles kaebaja tervislik seisund on kriitiline; asjad, milles kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v.
Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping), Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping
Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "agent", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
ÕIGE OTSUS püsimisel tulevikus. VALE OTSUS Moraalne kahju võib kaasneda mitmesuguste isikuõiguste rikkumisega, näiteks: Kui me vähendame kohtunike arvu, et hoida kokku kohtunikele makstava töötasu pealt, vabaduse võtmine, mis tagajärjed võiksid sellel olla ja millest üldse peaks sõltuvusse panema kohtuniku isiku väärikuse alandamisega, töötasu suuruse? au ja hea nime teotamisega, kodu või eraelu puutumatuse rikkumisega,
4 Page 5 of 24 Kui me vähendame kohtunike arvu, et hoida kokku kohtunikele makstava töötasu pealt, mis tagajärjed võiksid sellel olla ja millest üldse peaks sõltuvusse panema kohtuniku töötasu suuruse? 3.2. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise
· Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval maksma. Kui palgapäev jääb nädalavahetusele siis tuleb palk kätte saada viimasel tööpäeval. 6) Muud hüved 7) Tööaeg 8h. Lõuna 30 min- 1h. Lühikesed puhke pausid lähevad tööaja sisse. 8) Töö tegemise kord kui puudub kindel koht tuleb panna firma aadress. 9) Puhkus tavakestus 28 päeva
ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Seega loeti asja oluliseks osaks seda asja või eset, mis on asjaga vahenditult ühenduses ja kuulub asja olemusse nii, et ilma selleta asja täielikuks lugeda ei saa. Riigikohtu otsus 3-2-1-86-14, pöörata eelkõige tähelepanu p 14-20 Hageja nõue tunnustada enda omandiõigust alajaamale ja nõuda see välja kostja valdusest on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust, vaid see on asja valdusest väljanõude rahuldamise eelduseks. (p 13) Asjas on kassatsiooniastmes põhiliseks vaidlusesemeks see, kas alajaam ehk elektriseadmete
11.09. (L) I.-M.Orgo, M. Muda, G. Tavits " Tööõigusloengud" 2005 Poolte õigused ja kohustused Vastastikused kohustused: 1) täita lepingu tingimusi 2) täita töösisekorraeeskirja ja kõiki teisi eeskirju, mis ettevõttes on (töötervishoid, tuleohutus, tööohutus) 3) hoiduma tegudest, mis võivad kahjustada teise poole vara (kaasa arvatud isiklik vara) 4) olema vastastikku viisakas Tööandja kohustused 1) kindlustada töötaja tööga 2) maksta töötasu 3) anda puhkust ja maksta sellega seoses puhkuse tasu 4) kindlustama ohutud töötingimused 5) tutvustada kohe tööle võttes kõigi kehtivate eeskirjadega 6) korraldama omal kulul koolitust (mis otseselt tööprotsessiga seotud) 7) välja töötama ja tutvustama praagiks kinnitamise korra ja valmistoodanguks kuulutamist. Töötaja kohustused 1) teha kokkulepitud tööd 2) täita kõiki eeskirju ja töönorme
19 Lidia Feklistova Parempoolses plokis trükitakse panga rekvisiidid järjekorras: arvelduskonto number ja panga nimetus nimetavas käändes. Näide kontaktandmete välja kujundamise kohta. Raekoja plats 17 Telefon 7 123456 Arvelduskonto 123456790 12345 TARTU Faks 7 654321 Hansapank E-post: [email protected] Reg kood 123456 Internet: http://www.opetus.ee Dokumendiliigi plank (ametikiri, käskkiri jne) moodustatakse üldplangi alusel. Tabelis 3 on toodud ülevaade elementide paigutamisest plankidel. Üldplangi Kirjaplangi Dokumendiliigi Asukoht
korraldustele alluma, lepingu alusel töötavale isikule antakse ülemuse poolt töövahendid, talle makstakse tasu. Käsunduslepingule sarnane: pole töölepingulisi hüvesid, nt kindlat puhkust, miinimumpalka jms. Leping vastab seetõttu rohkem töölepingu sisule. 5. K. sõlmis OÜ-ga "Koostöölepingu". Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 900 eurot kuus ning K.-l oli õigus saada lisatasu lepingus kokku leppimata tööülesannete täitmise eest. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord (tasu maksti iga kuu viimasel päeval töötaja pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile.
(kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm. · Dokumendi vorming- reeglite pakett, milline dokument välja nägema peab · Vormielemendid- kohustuslikud väljad, mis dokumendil olema peavad (kuupäev, allkiri, nt. avaldusel 7 kohustuslikku välja) · Liik- tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementidest (kiri, protokoll, avaldus, trahvikviitung, ID-kaart) · Isikud- kes koostab (autor-kes vastutab sisu eest), kellele koostatakse (adressaat), sekretär (vastuvõtja), dokumendisüsteemi haldur; dokumentidega seotud isikute kindlakstegemise võimalus näitab dokumentide usaldusväärsust
● George plaanib esitada 02.01.2018 kohtusse avalduse, sest ta sai 01.12.2017 teada Liisi sünnist ja aimab, et ülimalt suure tõenäosusega on tema Liisi isa. Avalduse plaanib ta esitada hagita menetluses, sest ta on kuulnud, et nii peab kohus ise tõendeid hankima, tema asemel. Kui edukas võiks tema avaldus olla? Tõepoolest, esitatakse hagita menetluses avaldus ning sel juhul kohus saab ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks pole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on TsMS §-s 475 konkreetselt ära toodud (näiteks hagita perekonnasjad, isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isiku isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale ja nii edasi). RKTKo 3-2-1-48-12 p 14 lg 31 - kehtivas PKSis, võrreldes varasemaga, on oluliselt piiratud end lapse isaks pidava mehe õigus vaidlustada teise mehe isadust, et kaitsta lapse sotsiaalset 1
kolmekuune laps, on seadusjärgselt mõlemad tema pärijateks. Kui laps sünnib aga alles 2 kuud peale E surma, siis ei saaks ta ilma PärS § 5 lg-ta 4 oma isa pärijaks olla, kuna ta ei olnud pärandi avamise Hagiavalduse kohaselt valdab ja kasutab vaidlusalust korterit Tallinna linn, kuid kostja rikub selle hetkel õigusvõimeline. Järelikult oleksid pärijateks E naine ja vanemad (PärS § 12 lg 2, § 14 ja 16 lg käsutusõigust. Avalduses pole aga märgitud, kuidas kostja vaidlusaluse vara käsutamisõigust rikub ja 1 p 2)
Menetlusosalist tuleb kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda. Isiku perekonna- või eraellu on lubatud ainult Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kurjateo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 6) Kriminaalmenetluse keel (§ 10) – kriminaalmenetluse keel on eesti keel, vajadusel tagatakse tõlgi abi. Kõik dokumendid peavad olema eesti keelsed või tõlgitud eesti keelde. 7) Kohtuistungi avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole esitanud taotlust istung kinniseks kuulutada, sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; *õigusemõistmise huve.
hüvitamist võrdeliselt nende osadega. OMANDI KAITSE Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. VALLASOMAND 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja
tuleohutuse üldnõuded *Pärast tööpäeva lõppu ja puhkepäevadel tööl viibimise kord *Töölt puudumise teatamise kord *Üldised viisakusreeglid töö juures 4.Töölepingu pooled ja nende kohustused töösuhtes. Töötaja ja tööandja: *täitma lepingu tingimusi *vaja täita töö sisekorra eeskirju *hoiduma tegudest, mis võivad kahjustada teise poole vara *üleüldine viisakusnõue. Tööandja kohustused: *kindlustada töötaja tööga *maksta töötasu *anda ka puhkust *kindlustada töötingimustega *tutvustama töölevõtmisel eeskirju *korraldama koolitust *tuleb kindlaks määrata töö vastuvõtmise korda ja töö praagiks tunnistamise kord. Töötaja kohustused: *tegema tööd ja alluma tööandja seaduslikule korraldusele *täita kehtestatud eeskirjade punkte ja pidada neist kinni *hoiduma tegudest, mis takistavad teistel inimestel tööd tegemast ja kahjustavad teise poole vara *teatada koheselt töö takistusest *hoidma ärisaladusi,
alusel töötada. Peetakse ebatüüpiliseks töö suhteks, seda ei reguleeri üldiselt TLS vaid äriseadustik. Kui on sõlmitud tööleping, siis TLS. TLS reguleerib järgmisi ebatüüpilisi töösuhteid: osaline tööaeg, tähtajaline tööleping. Renditöö kolmepoolne töösuhe, firma rendib tööjõudu kellegi teise töö tegemiseks; TLS reguleerib seda; erisätted § 6, § 9. Valdkonnad Tööleping, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töötasu, töövaidluste lahendamine, kollektiivsed töösuhted, töölepingu lõppemine Töölepingu tunnused 1. tööd tehakse alluvussuhtes 2. töötegija sõltub tööd andvast isikust 3. tööd tehakse tavaliselt isiklikult 4. oluline on tööprotsess 5. tööd tehakse tasu eest Turvalise paindlikkuse kontseptsioon Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab üldisemalt öeldes raskuspunkti nihutamist traditsiooniliselt
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt lihtne, kuna sug
Eesti Vabariigi põhiseadus; töölepingu seadus (koosmõjus TsÜS ja VÕS´ga) kollektiivlepingu seadus; kollektiivse töötüli lahendamise seadus; töötajate usaldusisiku seadus; ametiühingute seadus; töötervishoiu ja tööohutuse seadus; täiskasvanute koolituse seadus; Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: o ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; o ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; o ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". 1.1.3 Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult 1 oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest 1.1
Deklaratsioonid Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid. Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus Üldsätted (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne ) Regulatiivne osa otsustav osa (konkreetsed ) Rakendussätted Signatuur ehk allkiri Datum Kohtuotsuse struktuur Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni) Resolutiivosa ehk kohtuotsus Õigusaktideks ei ole Juhendid (kasutusjuhendid, kui ei loe seda siis ega riik ei sekku) Selgitused ehk kommentaarid (isegi kui nad on kirjalikus vormis) Ringkirjad ehk tsirkulaarid Deklaratsioonid Õigusaktide skeem (üldaktid ja üksikaktid) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu võetavad üld- või
b) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks; c) kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks; d) küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja nende küsitlemine süüdistuse tunnistajatega võrdsetel tingimustel; e) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt. EIÕK artiklis 6 sisalduvad õigused ja põhimõtted võib jagada kahte rühma: a) üldised õigused, mis kohaldatavad kõigis menetlusliikides art 6 lg 1 o Üldine õigus õiglasele kohtumenetlusele Kriminaalmenetlus võib olla ebaõiglane sellele vaatamata, et spetsiifilisi õigusi ei rikutun. Nt asjades, kus süüdimõistmine
Mitte pikem kui aasta. ... Viivitamisel õigus küsida viivist (VÕS 113 lg 1 ja 94 lg 1) ning kahju hüvitamist (ÄS 156) ning võib kaotada osa. · Sissemaksed ei pea olema proportsioonis osalusega; · Võidakse tasuda ülekursiga nt. kui on eeldada kahju ning on karta, et omakapital väheneb alla poole osakapitalist või alla miinimumkapitali (vastasel korral tuleb taastada, ÄS § 176) · Ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu. Rahaline sissemakse · Rahaline sissemakse ... Pangaarvele (nn. stardikonto), mille asutajad avavad asutamisel OÜ nimele (ÄS § 141); ... NB! Stardikonto on blokeeritud kuni OÜ registrisse kandmiseni Mitterahaline sissemakse · Rahaliselt hinnatav ja OÜ-le üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet,
Osa tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võib sõlmida ka muid lepinguid, mille sisuks on töö tegemine VÕS-is sätestatud lepingutest on töölepinguga kõige sarnasemad käsundusleping (§§ 619- 634) ja töövõtuleping (§§ 635-657) Lepingute eristamise vajadus Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses õigus saada puhkust tööajapiirangud töölepingu tööandjapoolse ulesutlemise piirangud ohutud töötingimused jm Töösuhte eristamine käsundist Käsunduslepingu mõiste ja tunnused: Käsunduslepinguga kohustub uks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).
Osatulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võib sõlmida ka muid lepinguid, mille sisuks on töö tegemine - VÕS-is sätestatud lepingutest on töölepinguga kõige sarnasemad käsundusleping (§§ 619- 634) ja töövõtuleping (§§ 635-657) 1.2.2.2 lepinguite eristamise vajadus - töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: o õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses o õigus saada puhkust o tööajapiirangud o töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud o ohutud töötingimused 1.2.2.3. töösuhte eristamine käsundist A. Käsunduslepingu mõiste ja tunnused: - käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga
1. Lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töötegemise viisi, aja, koha valiku olulisel määral iseseisev. 2. Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest? Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad näiteks: 1. Õigus saada töötasu alammääras 2. Õigus saada puhkust 3. Tööajapiirangud 4. Töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud 5. Ohutud töötingimused 6. Ülesütlemise piirangud Töölepingu võrdlus käsunduslepinguga. Käsunduslepingu tunnused on: 1. Teenuse osutamine 2. Töö iseseisev korraldamine 3. Isikliku täitmise eeldamine 4. Võib olla nii tasuline kui ka tasuta Töölepingu võrdlus töövõtulepinguga.
suuruse majandusaasta käibeni jõudmist, Maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võttes, tuleb üle minna ka kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi. Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse: § ettevõtja ärinimi, tegevusala ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp § ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht; § muud seaduses ettenähtud andmed. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Äriregistrisse kantud FIE-l on õigus kanda registrisse ka oma prokurist. FIE-na tegutsemise plussid: puudub vajadus omada partnerit;
a. siseeeskirjas fikseeritud · Rooma numbreid ei kasutata · Rahalistes dokumentides summa ka sõnadega Agldokument Raamatupidamise Seadus § 7 · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber Käibemaksukohustuslase registreerimise number ehk KMK Algdokumendil kontrollitakse · kas majandustehing on vormistatud selleks ettenähtud algdokumendi blanketil · kas on täidetud kohustuslikud rekvisiidid · aritmeetiliste tehete ja kokkuvõtete õigsust · majandustehingu vajalikkust, otstarbekust ning vastavust kehtivale seadusandlusele
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
