Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hädakaitse piirid ei ole selged". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kurjategija, maadleja, poksija, selged, asjaolud, ründaja, peksa, hädaseisund, karistusseadustiku, tõrjumine, karistatav, piire, hädakaitset, tsiviilõiguse, karistusõiguse, sanktsioonid, karjuma, osutab, loobuda, jooksma, peksab, vaeseomaks, varastab, jookseb, nuga, seepeale, viidud, laseb, lõpetatud, poksijatel, laskma, tavalised, igalühelKARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus jms.) Küll aga on eraisikul õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest.
b) kas meil sellele isikule, kel nii viisil käitud, on mingi seadusega antud õigustus? Õigusvastasust me kontrollime siin. Seadusega ettenähtud õigusvastasuse välistavate asjaolude esinemise kontroll. b.1) Hädakaitse seisund (KarS): selle puhul on õigusvastase ründega (vara, elu, tervise, õigushüve vastu). On õigus kaitsta end või keegi teist, kui on kaitse tahe (teisel peab olema kaitse tahe; kui pole, siis ei tohi kaitsta teda). Looma poolt kaitse on hädaseisund, kuna mest ei tea mitte midagi õigusvastasusest. Tuleb kaitsta ennast võimalikult väikse kahju tekitamisega. Kui keegi ründab kedagi, siis ründe alguse alusest algab hädakaitse seisuga ja lõpeb selle rünnaku lõppemisega. Kuid algata saab ka rünnaku vahetu ohuga. Ründaja õigushüvesid tuleb kaaluda oma õigushüvega. Vastuvägivald peab olema säästvaim ja võimalikult väikese kahju tekitamisega seotud. Kui see
Arutlus Hädakaitse seaduslik või mitte? Eesti karistusseadustikus on olemas head ning selged terminid nagu ,,hädakaitse" ja ,,hädaseisund". Erinevalt teistest karistusseadustiku terminitest avavad need sõnad oma tegeliku sisu üsnagi adekvaatselt. Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ning ,,kaitse". Seega tuleb eeldada, et kõigepealt peab olema käes ,,häda" ja alles siis saame hakata rääkima õigusest ,,kaitsele" ehk häda likvideerimisele. On teada, et hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See on õiguspärane kui ei ületanud hädakaitse piire. Kuid kas hädakaitse on seaduslik või mitte?
• Isiku erilised isikutunnused • “Muu subjektiivne tunnus” Subjektiivsed tunnused • Tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu • Ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb selle eest ette vastutuse • Väärtegude toimepanemisel ei eristata subjektiivseid tunnuseid (hooletus, kergemeelsus) Kas on olemas kuriteo koosseis? • Kas teol (tegevus või tegevusetus) on karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, KarS annab kuritegude kohta ammendava loetelu • Kas on õigusvastasust välistav asjaolu (nt hädakaitse seisund) • Kas isik on süüvõimeine (vanuse või vaimse seisundi tõttu) Õigusvastasuse välistamine • Hädakaitseseisund • Hädaseisund • Kohustuste kollisioon • Eksimus teo toimepanemisel • Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Mis on hädakaitse? KarS § 28
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse
Kordamisküsimused II kontrolltööks 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud 1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus 2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga 3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane 4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks 5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises 6
Selleks, et süüdlast karistada, peab ta olema ka süüdi tehtud teos. Kuid kui röövijaks osutus 12-aastane, siis ei ole ta süüvõimeline. Ta pole röövimises süüdi ja teda ei saa karistada seaduses ettenähtud karistusega. Samuti võib kohata süüvõimetust ka 25-aastase röövija puhul, kui ta põeb näiteks vaimuhaigust. Sel juhul ei ole röövija samuti süüvõimeline ja tema suhtes karistust kohaldada ei saa. Kui aga puuduvad süüd välistavad asjaolud, siis on inimene oma kuritegelikus käitumises süüdi ja teda karistatakse. Kui süüvõime on piiratud, siis võetakse seda karistuse mõistmisel arvesse ja karistus on sel juhul leebem (nt. 14-18 aastane alaealine on piiratud süüvõimega). Olulise tähtsusega on ka kaks järgmist paragrahvi. Väljavõte seadusest § 36. Joobeseisund Tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Väljavõte seadusest § 37. Juriidilise isiku süüvõime
sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1. septembrist 2002. a. Karistusseadustiku väljatöötamise eesmärgiks oli:
osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse
oleks pidanud seda ette nägema, siis tuleb minna edasi, õigusvastasuse tasandile. b) Õigusvastasuse tasand käesoleval juhul võib õigusvastasust välistava asjaoluna kõne alla tulla isiku tegutsemine hädakaitses, s.o KarS § 28 esinemine. RKKK on lahendis 3-1- 1-17-04 peatunud hädakaitse avamisel pikemalt. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks: õigusvastane rünne ja seda tõrjuv kaitsetegevus. Hädakaitse jaguneb seega esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva
ÕIGUSÕPETUS 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel
ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 11. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil. Hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt tuletõrjujate tegevus.
või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. (4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. (5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. 12. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Hädakaitse - (Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused. Karistusõigusega on paika pandud millised on õiguslikud alused kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid. See on vajalik, et kaitsa isikut rünnete eest, mis ei ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas
konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks Eristatakse erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema järgitud kõik staadiumid, st ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmisest. Esimene stadium – (lk 87).. Analüüsitakse 2 suguseid asjaolusid: A) asjaolusid, mis on antud õigusnormi seisukohalt juriidilist tagajärge esilekutsuvad ja need asjaolud on juriidilise fakti tähendusega või kuuluvad prktilisse koosseisu. B) analüüsitakse niisuguseid asjolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist hinnangut, kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel.Kõikide nende asjaolude kindlaks tegemine toimub juriidiliste tõendite abil. Teine stadium – õigusnormi valik ja analüüs. (lk 87).. üldiselt üksikule – otsitakse välja vastavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs. 1) peab olema tegemist audentse tekstiga
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavu
Näiteks. Omanik tabab varga teolt. Mis siis teha? Kas on juba ehted nt taskus või ei ole? Asi on katse staadiumis ja tagajärge seljuhul veel pole. KarS § 266 -d saaks ette heita (omavoliline sissetung). Sellises olukorras võiks näiteks tüübi kinnisiduda. Tegu peab olema kooseisupärane ja õigusvastane. ÕIGUSVASTASUS. Iga tegu, mis vastab süüteokooseisule käsitletakse õigusvastasena v.a kui esinevad seda tegu õigustavad asjaolud. Seljuhul ei saa seda isikut vastutusele võtta. KarS § 27. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigustavad asjaolud saavad tulla kas KarS, teistest eriseadustest, rahvusvahelistest konventsioonidest või rahvusvahelisest tavast. Seega on see ampluaa üsna lai. KarS ise annab meile neli varianti:
· Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte: · Sündmusteks toimuvad sõltumata inimese tahtest (nt loomulik surm, veeuputus jne). Juriidilised aktid (st selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje
välja). 11. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil? Hädaseisund- tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt. Tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks on erinevad jõud, nt loodusjõud, seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund- hädakaitse on kaitsjat ennast, teist isikut või nende õigusi, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine, hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu
..............................................................................14 4. Õigusvastasus.....................................................................................................................14 4.1. Mida tähendab õigusvastasus?............................................................................14 4.2. Õigustavate asjaolude süsteem............................................................................15 4.3. Hädaseisund.........................................................................................................15 4.4. Kohustuste kollisioon...........................................................................................15 4.5. Hädakaitse.......................................................................................................15 4.6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.....................................................16
Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte: Sündmusteks – toimuvad sõltumata inimese tahtest (nt loomulik surm, veeuputus jne). Juriidilised aktid (st selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise
tuleks siiski hüvitada. Juhtumid, kus kasutuseelise kompenseerimine ei ole õigustatud. Näide: avariis saab kahjustada 14-aastase isiku sõiduauto. Sel juhul ta kasutuseeliste eest hüvitist ei saa. Kuid kasutuseeliste hüvitamist peaks saama nõuda juhul, kui kannatanu sai õigusrikkumise tõttu tasuta kasutuse. 10. Missugustel juhtudel saab võlaõigusseaduse alusel nõuda rahalist hüvitist lepinguvälise mittevaralise kahju eest ja mis asjaolud tuleb sellise hüvitise saamiseks tõendada? Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist näeb ette VÕSi neli sätet. · § 130 lg 2: kui isikule on tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus, siis on tal alati õigus nõuda hüvitist ka mittevaralise kahju eest. Lg 2 alusel alati eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Kannatanu peab ainult tõendama vigastust, nt koerahammustus.
Õigussuhte objekt Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine, mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Juriidilised faktid Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest ühiskondlikus elus ja üksikinimeste elus. Need asjaolud on tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise, on toodud õigusnormi hüpoteesis. Neid asjaolud ja tingimused on juriidilised faktid. Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses asetleidvaid asjaolusid, millega õigusnorm (hüpotees) seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
saabumise võimaluse, kuid kergemeelselt lootis neid vältida või ei näinud ette tagajärgede saabumist, kuigi pidi ja võis ette näha. Õigusrikkumise objekt Õigusrikkumise objektiks on need hüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumise objektid erinevad õigusharuti, sest iga õigusharu normid kaitsevad erinevat suhete ringi. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. Tegevusetus on juhul kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema (valvur peab kaitsma oma objekti), kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ametiseisundist (arst peab andma esmaabi, kui vajadus)
Kui seadus muutub teo toimepaneku ajal,siis kohaldatakse seadust mis kehtis teo toimepaneku lõpu ajal. § 5 lg 2 nõuab karistust välistavate,kergendavate või muul viisil isiku olukorda leevendavate sätete raksndamist. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Karistust kergendavad asjaolud Seadus kergendab karistust kui muudab kuriteo väärteoks,alandab alam ja/või ülemmäära,lisab sanktsioonidesse uue kergema karistusliigi või tühistab lisakaristusliigi jne. VÄÄRTEGUDE PUHUL LISAKARISTUST MÄÄRATA EI TOHI!!! Isiku olukorda leevendav muul viisil kui lühendab aegumistähtaega,kitsendab raskendavate asjaolude loetelu või kitsendab konfiskeerimise aluseid jne. KarS kitsendas raskendavate asjaolde nimistikku:KrK s oli joobes olek
Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. 8 Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib
üldjuhul välistelt tunnustelt on õigusvastane, see omadus puududa. Sel juhul ei ole teo objektiivne külg ja seega kogu käitumine vaadeldav õigusrikkumisena. Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid (universaalse tähendusega) on: o Teo õigusvastasus o Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema liikmetele o Kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel 15. TEO ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD 1) Hädakaitse kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse seisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. 2) Hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude
3.Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamise protsess? Õigusnromide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 1) Esimene staadium - asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. (Kontrollitakse kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, ehk kas tal on juriidilise asja tähendus) Faktilised asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks, mis tuvastatakse juriidiliste tõendite abil. 2) Teine staadium - Õigusnormi valik ja analüüs. (Taandub käsitletava teo juriiidilisele kvalifitseerumisele. Määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigus-normi rakendamise juriidiline alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks tuleb põhjalikult analüüsida kasutatavat materjali.)
Õiguse realiseerimisest on huvitatud pôhimôtteliselt ühiskond tervikuna. Realiseerimine toimub kolmel viisil. Neist ôiguse kasutamine ja ôigusest kinnipidamine kujutavad endast ôiguse vahetu realiseerimise viisi. Nende ôiguse realiseerimise viiside puhul realiseerivad ôigusnormidest tulenevaid subjektiivseid ôigusi ja kohustusi ôiguse subjektid vahetult oma käitumises. Näit ametiisik hoidub pistise vôtmisest, kuna see on karistusseadustiku järgi karistatav süütegu. Normist tuleneva nôude saab ametiisik realiseerida ôigusest kinnipidamise teel. Pôhimôtteliselt ôigust vôivad realiseerida kôik isikud, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Kui ôiguse subjektid viivad oma käitumise vastavusse ôigusnormis sisalduva käitumise nôudega, siis realiseerub ôigus kasutamise vôi kinnipidamise teel. Õigusest kinnipidamine ja ôiguse kasutamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses vôi passiivses tähenduses
Hea usu põhimõttest lähtuva käitumise tunnusteks on ausus, lojaalsus, õiglus, koostöö, teise poole huvidega arvestamine jms. Hea usu põhimõte võib olla oma õiguslikult jõult kõrgem kui seadus, tava või leping. See tuleneb sättest, mille kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). 42. Millised enesekaitse võimalusi tsiviilõigus lubab? Hädakaitse ja hädaseisund 43. Mida mõistetakse hädakaitse all ja milliste eelduste olemasolul võib seda kasutada? Hädakaitse all mõistetakse tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, kuid ületamata seejuures hädakaitse piiri (KarS § 28 lg 1).
annaabi.ee 
