Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hädakaitse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
häda, ründaja, hädakaitseseisund, hädakaitset, süüd, pipragaas, sisekaitseakadeemia, nõunik, männik, ?häda, kõigepealt, öeldud, süüdistatav, tunnistas, arvab, asjaolud, kohut, langemine, asud, teostab, piirini, kokkuvõtlikult, pidama, muudesHädakaitseHädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks.HädakaitseseisundHädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele.
Mis see on? Tegu, mis on vajalik õigusvastase ründe tõrjumiseksHädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele.
Õiguse alustes valminud arutlus teemal: hädakaitse - seaduslik või mitte?
Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: Karistusõiguse eesmärk Karistusõiguse põhimõtted Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus Süütegu: Süütegude liigitus: Väljavõte karistusseadusest § 12. Süüteokoosseisu tunnused Väljavõte seadusest § 16. Tahtlus Väljavõte seadusest § 18. Ettevaatamatus Väljavõte seadusest § 33. Süüvõime Õigusvastasus Väljavõte seadusest § 27. Õigusvastane tegu Väljavõte seadusest § 28. Hädakaitse Väljavõte seadusest § 29. Hädaseisund Karistus Väljavõte seadusest § 44. Rahaline karistus Väljavõte seadusest § 45. Vangistus Karistuse mõistmine Väljavõte seadusest § 56. Karistamise alus Väljavõte seadusest § 58. Karistust raskendavad asjaolud Väljavõte seadusest § 57. Karistust kergendavad asjaolud Karistusest vabastamine Väljavõte seadusest § 69. Üldkasulik töö Väljavõte seadusest § 81. Süüteo aegumine Kokkuvõte
Küsimused koos vastustega 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata? 2. Mis on töötasu? Mida tähendab töötasu alammäär? 3. Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu? 4. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? 5. Millised on üldised põhimõtted töötaja vastutuse osas, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust (teema: töötaja varane vastutus). 6. Varalise vastutuse kokkuleppe olulisemad põhimõtted. 7. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. 8. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. 9. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. 10. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. 11. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil 12. ? 13. Mida tähendab süüdimatus. 14. Süüteo mõiste. 15. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest 16. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. 17. Millised kohtu liigid kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse? 18. Millisesse kohtu liiki saab esitada kaebuse I astme kohtu otsuse peale? 19. Millisesse kohtusse saab esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale? 21. Kes on rahvakohtunik? 20. Milliseid kohtuasju (liigid) arutavad maakohtud?
Karistusõiguse üldosa täeilik konspekt
Vastamata 2-3 küsimust 30st.
Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus ja palju muud huvitavat informatsiooni
Kaasuse lahendamine, põhimõisted
Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjal annab ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seob selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest.
kord.küsimused ja vastused
Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar
Kordamisküsimused. Õiguse alused
Õiguse alused kõik mõisted välja arvatud äriõiguse mõisted
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Analoogia- Siis kui on seaduselünk ning on vaja see lünk ületada, siis kasutatakse analoogiat. 5. Mis on nõue ja millest see võib tuleneda? Nõue on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Nõue võib tuleneda nii tehingust (eelkõige lepingust) kui ka seadusest. 6. Mida nõue sisaldab? Kui nõue tuleneb seadusest, peab seadus sisaldama vastavat sätet (nõude alust). Nõude aluses sisalduvad nõude täitmise eeldused ja õiguslik tagajärg. 7. Milliseid õiguse subjekte seadus eristab? Õigusteooria eristab objektiivset ja subjektiivset õigust. Obj. õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Subj. õiguse all mõistetakse õigusobjektile kuuluvat õigustust teatud viisil käituda. ...............................................jne.
annaabi.ee 
