Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hädakaitse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigushüve, hädaseisund, hädakaitseseisund, ründaja, hädaolukord, arvab, asjaolud, kohut, vastuolus, komponent, kaitsetahe, õiguspärasus, tegusid, tahtlik, käsutuses, süüdimatu, joobnu, hädakaitset, taanduda, huvist, kollisioon, rikutakse, akuutne, toimingudHädakaitseseisund Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus jms.)
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
Juriidiline retsidiiv - Karistatud teo eest. Kõik karistused on karistusregistrisse märgitud. Kui sealt on leitav, siis on korduv. Jätkuv süütegu Üks kuritegu, mida pannakse toime jupiti. Ühtse tahtlusega kuritegu, samast allikast ja samal viisil. Samad süüteokoosseisu tunnused. Nt müüja varastab iga kuu kassast 50. Vahepeal ei ole süüdi mõistetud. 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud Karistusõiguslik tegu- tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113, röövimine §200) Karistust välistavad asjolud: mõte, arvamus, seisukoht vääramatu jõud kehalised refleksid instinktiivsed kehaliigutused 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud tahtlik süütegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi. Nt tapmise
(kihutajad ehk ta on kallutaja ja kallutab, mõjutab või agiteerib teist isikut seda süütegu toime panda ja kaasaitaja ehk ta aitab millegagi kaasa toimepanejale ehk täideviijale seda süütegu toime panda; kaasaaitamine võib olla nii materiaalne, kui ka vaimne ehk annab soovitusi, nõudmisi, ideid jne). Selleks, et teada saada, milline norm sobib, tuleb teha 3 astmelist analüüsi: a) kas niisugune tegu, mida me praegu vaatame läbi, kas ta on kahjustav kellegi õigushüve (PS-s kirjas)?eeldame, et see tegu on KarS ja vaatame seal. Kas on ta seaduses kirjeldatud karistavana. Kirjelduse kontroll: elu juhtunu asjaolude võrdlemine KarSis kirjeldatud asjaoludega. § 199 lg 1: objektiivsed tunnused võõras vallas asi; äravõtmine (kellegi valduse murdmine) ebaseadusliku omastamise eesmärgiks a.1) Süüteokoosseisu objektiivsed (on olemas objektiivselt) tunnused: · tegu või tegevusetus; · tagajärg;
põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge).1 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK
või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. (4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. (5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. 12. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Hädakaitse - (Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
korduva süüteo eest kohtu poolt tuvastada,s.t.ta on tõepoolest antud kuriteo toime pannud ja see ei ole aegunud. Juriidiline retsidiiv tähendab,et isik on varem süüdi mõistetud ja ta paneb toime uue teo ja varasem tõendatakse kohtuotsusega Jätkuv on kuritegu, mis koosneb vähemalt kahest, üksteisest lühema ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama süüteokoosseisu tunnused ning mis oma kogumis moodustavad ühe kuriteo sellepärast, et nad olid suunatud sama õigushüve vastu, põhjustasid ühtse kuritegeliku tagajärje ning pandin toime sama süüvormiga. Topeltkaristamise keeld - Kui vastab nii väär- kui kuriteokoosseisule,karistatakse ainult kuriteo eest (§ 3lg 5) 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud karistusõiguslik tegu tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste
toimepanemises. Vägivalla kasutamisega on A puhul tegemist ekstsessiga, seega vastutab ta selle eest ainuisikuliselt. Järeldus: A vastutab KarS § 25 - § 200 lg 1 järgi, kuid tema surma tõttu ei ole alust seda menetleda (3 punkti) 2. B tegevus B tegevuse puhul on põhiprobleem selles, kas tegemist on kaastäideviimise või kaasaaitamisega. a) Lg 2 p 5 vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium). Antud juhul on see koosseisutunnus Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 täidetud, kuna võõra vallasasja äravõtmine toimus pargis, päise päeva ajal, kolmandate isikute juuresolekul ning vähemalt ohvriks osutanud naisterahvas sai aru, et temalt üritatakse võtta käekott
Kordamisküsimused II kontrolltööks 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud 1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus 2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga 3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane 4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks 5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises 6
kätte. Hooletuse läbi kaduma läinud või rikutud kaitseliidu poolt väljaantud relva, selle üksikute osade, laskemoona või muu varustuse väärtus nõutakse süüdlaselt sisse. Ei ole kaitseliitlane vabatahtlikult nõus tasuma tema süü või hooletuse läbi kaitseliidule tekkinud kahju, nõutakse temalt vastava varustuse väärtus sisse kohtu teel. Enne kohtuprotsessi alustamist eemaldatakse kaebealune kaitseliidust, sest kaitseliit põhimõtteliselt oma liikmetega kohut ei käi. Kaitseliidu relva või varustuse sihiliku rikkumise, edasimüümise või omandamise eest langevad süüdlased kohtu alla. § 133. Kaitseliitlane ilmub alati oma teenistuskohuste täitmisele temale väljaantud relvaga, kui see käsu korras ei ole teisiti korraldatud. Kaitseliidu relva kandmine on keelatud väljaspool kaitseliidu tegevust, kus see seltskondlike mõistete järele ebakohane või ebasünnis, nagu: usulistel
moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt. Mõrv neelab endasse tapmise koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu. Teod peavad olema ühe õigushüve kaitse all. Formaalne subsidiaarsus: KarS §143 Vägistamine, Seadus ütleb, et kui juhul kui esinevad selles teos sellised tunnused, kuid puuduvad vägistamise koosseisus olevad vägivalla kasutamine. Materiaalne subsidiaarsus - tuleb tõlgendada normi. 3. Konsumeerimine – põhidelikt kui raskem tarvitab ära vähemas ebaõiguses avalduva ning seejärel kaasdelikti... Riigikohtu lahend: 3-1-1-92-07. (seal on nii konsumeerimise kui subsidiaarsuse näide)
kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Hädakaitseseisund – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid,
omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Karistusõigus, kaitstes nii riigi kui ka indiviidiõigustatud huve, peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel.
Selleks, et süüdlast karistada, peab ta olema ka süüdi tehtud teos. Kuid kui röövijaks osutus 12-aastane, siis ei ole ta süüvõimeline. Ta pole röövimises süüdi ja teda ei saa karistada seaduses ettenähtud karistusega. Samuti võib kohata süüvõimetust ka 25-aastase röövija puhul, kui ta põeb näiteks vaimuhaigust. Sel juhul ei ole röövija samuti süüvõimeline ja tema suhtes karistust kohaldada ei saa. Kui aga puuduvad süüd välistavad asjaolud, siis on inimene oma kuritegelikus käitumises süüdi ja teda karistatakse. Kui süüvõime on piiratud, siis võetakse seda karistuse mõistmisel arvesse ja karistus on sel juhul leebem (nt. 14-18 aastane alaealine on piiratud süüvõimega). Olulise tähtsusega on ka kaks järgmist paragrahvi. Väljavõte seadusest § 36. Joobeseisund Tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Väljavõte seadusest § 37. Juriidilise isiku süüvõime
on Eesti Vabariik, siis kehtib samuti Eesti Vabariigi karistusseadus ka siis kui laev või õhusõiduk ei viibi teo toimepanemise hetkel Eesti riigi territoriaalvetes või õhuruumis.2 Eesti Vabariigi karistusseadus kehtib isiku suhtes toimepanemise kohas(väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni ala) ka siis kui teo karistatavus tuleneb Eesti Vabariigile siduvast välislepingust. Kui on toimepandud tegu Eesti Vabariigi õigushüve vastu ning seda loetakse vastavalt Eesti Vabariigi karistuseadustikule esimese astme kuriteoks ja kui see kahjustab Eesti Vabariigi elanike elu või tervist, riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda, kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus ka väljaspool toimepanemise kohta või riiki. 2.3 Karistuseadustiku isikuline kehtivus Kui tegu on Eestis Vabariigi karistuseaduse järgi kuritegu, tegu on toimepandud väljaspool Eesti
(vt TsÜS § 102 lg-d 2 ja 3): _ edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu; _ äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tingimus on võimatu, kui juba tehingu tegemise ajal on teada, et see ei saabu (vt TsÜS § 108 lg 1). Tingimused ei või olla vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga. Selle eeldusega vastuolus olevat tingimust sisaldav tehing on reeglina tühine. See tuleneb nii tehingu tühisuse üldsätetest (vt TsÜS § 86 lg 1 ja § 87) kui ka edasilükkava tingimuse erisättest (TsÜS § 109 lg 1). 29. Mis on tähtaeg ja tähtpäev? Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega õiguslikud tagajärjed on seotud (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on tähtaega lõpetav ajahetk (vt TsÜS § 135 lg 2). 30
tuleks siiski hüvitada. Juhtumid, kus kasutuseelise kompenseerimine ei ole õigustatud. Näide: avariis saab kahjustada 14-aastase isiku sõiduauto. Sel juhul ta kasutuseeliste eest hüvitist ei saa. Kuid kasutuseeliste hüvitamist peaks saama nõuda juhul, kui kannatanu sai õigusrikkumise tõttu tasuta kasutuse. 10. Missugustel juhtudel saab võlaõigusseaduse alusel nõuda rahalist hüvitist lepinguvälise mittevaralise kahju eest ja mis asjaolud tuleb sellise hüvitise saamiseks tõendada? Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist näeb ette VÕSi neli sätet. · § 130 lg 2: kui isikule on tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus, siis on tal alati õigus nõuda hüvitist ka mittevaralise kahju eest. Lg 2 alusel alati eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Kannatanu peab ainult tõendama vigastust, nt koerahammustus.
..............................................................................14 4. Õigusvastasus.....................................................................................................................14 4.1. Mida tähendab õigusvastasus?............................................................................14 4.2. Õigustavate asjaolude süsteem............................................................................15 4.3. Hädaseisund.........................................................................................................15 4.4. Kohustuste kollisioon...........................................................................................15 4.5. Hädakaitse.......................................................................................................15 4.6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.....................................................16
17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud. DÜK klassikalises strukt-s saab eristada 3 põhieeldust: obj teokoosseis, õigusvastasus, süü. Obj koosseisu enda juures tuleb erist: kahju tekitaja tegu, kannatanu õigushüve kahjustamine, põhjuslik seos eelneva kahe vahel. Õigusvastasuse tasandil tehakse 1 etapis õigusvastasus kindlaks või otsustus, 2 etapis konstrueeritakse, kas õigusvastsus ei ole välist § 1045 lg 2 toodud asjaolude tõtt. Süü juures tuleb kontrollida kahju tekitaja süü- e deliktivõimet ja hinnata süü vormi. Nõude ulatus tuleb teha kindlaks VÕS üldosa sätete järgi § 127-140. Ulatuse juurde jõuab siis, kui kõik eeldused on täidetud. Eeldusi kontr selles
See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja omades nendes õiget ettekujutust. Tahe võib olla avaldatud otseselt või kaudselt. Otsene võib väljenduda ka kõnes, kirjas või märkidel, millel on sõnade tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu teostamise tahet. Vaikimist arvestatakse tahteavaldusena vaid siis, kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppes. Mida tähendab tühine tehing. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Seadusega vastuolus olev tehing on ühine, v.a. kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Kõik, mis selle järgi saadakse tuleb tagastada, kui see on võimatu, siis hüvitama rahas. Tehingu vorm. Tehingu võivad pooled teha mistahes vormis või kokku leppida, mis vormis seda teha, kui seadus ei sätesta tehingule kohustuslikku vormi. Pooled
Rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud: asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal: selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatuks jõuks on nt loodusjõud (orkaan, üleujutus jne), kuid ka sotsiaalsed asjaolud (streik, tulekahju, tehase seiskumine jne) Süü Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral Süü vormid: · hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine) · raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) · tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). 10. Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue
ÕIGUSÕPETUS 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel
Järelikult on tegemist soorituskondiktsiooni kohaldamiseks sobiva olukorraga. mitteehne KAA - Ekslik ja lubamatu. Nendel juhtudel tehakse küll midagi teise isiku kasuks, kuid mitte soorituse teel. Tegu ei saa olla soorituskondiktsiooni juhtumiga ning võib kohalduda mõni mitte- soorituskondiktsiooni liik. 5.1 Soorituskondiktsioon 51. Missugused on SK-i eeldused ja SK-i välistavad asjaolud? Eeldused ( 1028 lg 1): 1. saaja peab olema rikastunud üleandja arvelt. 2. rikastumine peab olema aset leidnud soorituse teel. 3. selleks soorituseks puudus õiguslik alus. Võib väljenduda selles, et kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või et kohustus langeb hiljem ära. Välistavad asjaolud on sätestatud 1028 lg 2, nimelt on SK vaatamata õigusliku aluse puudumisele ikkagi välistatud järgneval kolmel juhul:
Õigussuhte f-ooni järgi- regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted Juriidiline fakt on tegelikkuses toimuv muutus, millega tekivad/lõppevad õigused ja kohustused. Sündmus on muutus, mis ei sõltu inimese tahtest. Tegu on muutus, mis toimub inimese tahtel. Õiguspärane tegu- vastab kehtiva õiguse nõuetele -juriidiline akt -juriidiline toiming -juriidilise resultaadiga tegu Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse -lihtfakt- toob kaasa ühe õigusliku tagajärje. -liitfakt- mitme erineva teo tunnused, mitu õigulikku tagajärge -juriidiline fakt- faktiline koosseis 1.Õiguse rakendamine Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamine on loominguline tegevus Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktide analüüs.
Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub. Põhiseaduse kohaselt on välislepingud ülimuslikud riigi õigusaktide suhtes. Kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välislepingud jõustuvad lepingus sätestatud korra kohaselt. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus. Nimelt peab formaalses seaduses sisalduma spetsiaalne volitus. See tähendab legislatiivorgan ütleb kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad materiaalseid ôiguseeskirju välja andma. Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki: 1.generaaldelegatsioon- kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses; 2
(vt TsÜS § 102 lg-d 2 ja 3): _ edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu; _ äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tingimus on võimatu, kui juba tehingu tegemise ajal on teada, et see ei saabu (vt TsÜS § 108 lg 1). Tingimused ei või olla vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga. Selle eeldusega vastuolus olevat tingimust sisaldav tehing on reeglina tühine. See tuleneb nii tehingu tühisuse üldsätetest (vt TsÜS § 86 lg 1 ja § 87) kui ka edasilükkava tingimuse erisättest (TsÜS § 109 lg 1). 29. Mis on tähtaeg ja tähtpäev? Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega õiguslikud tagajärjed on seotud (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on tähtaega lõpetav ajahetk (vt TsÜS § 135 lg 2). 30
Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. 8 Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib
4. Tsiviilõiguse seosed teiste eraõiguse valdkondadega 1. Tsiviilõigus ja kaubandusõigus/äriõigus. Unitaristlik (Saksamaa, Šveits) vs dualistlik (Prantsusmaa) teooria. 2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus – erinormide kogum, mida rakendatakse puutumisel teiste riikide õigustega; vastab küsimusele, mis riigil tuleb kohut mõista 4. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu vs töövõtuleping (vt TLS §1; VÕS § 635). 5. Tsiviilõiguse allikad ALLIKATE MÕISTED JA LIIGID (TsÜS § 2 lg1) Seadused – on tsiviilõiguse olulisemad allikad, riigikogu võtab vastu ja õiguse allikaks on ainult avaltatud seadused. Õigustloovad aktid ehk põhiseaduslikkule kontrollile allutatud, üldkohustuslikke norme sisaldavad. Individuaalakt võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmiseks ei
Õigussuhte objekt Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine, mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Juriidilised faktid Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest ühiskondlikus elus ja üksikinimeste elus. Need asjaolud on tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise, on toodud õigusnormi hüpoteesis. Neid asjaolud ja tingimused on juriidilised faktid. Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses asetleidvaid asjaolusid, millega õigusnorm (hüpotees) seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks
asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes. Luuakse kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ. Sealjuures ei tohi tema seadus olla vastuolus riigi või tema koostisosade huvides, tal ei ole oma kodakondsust ega kohtusüsteemi. Nt Gröönimaa Taanis, Põhja-Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes. Administratiivne autonoomia (see on poliitilisele autonoomiale lähedane) - esineb tunduvalt harvemini kui poliitiline autonoomia. Administratiivne ehk haldusautonoomia on poliitlisest tunduvalt piiratum., kuid annab võimaluse kohalike
tüüp 2 ostis ratta turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui tüüp 2 on varas, kaitseb seadus esialgset omanikku. Võib jõuda ka järeldusele, et esialgsed normid pole kohaldatavad, siis tuleb hakata otsast peale esimesest staadiumist. 3) Õiguslik tagajärg. Seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1. Saab ratta tagasi nõuda. 2. Ei saa asja tagasi nõuda. Kuidas viia eluline kokku seadusega? Kuidas kohaldada seaduse sätteid elulise asjaolu suhtes? kõige olulisem! 1.6.3. Tsiviilõiguse tõlgendamine Tõlgendamine teenib seaduse rakendamise eesmärki. Selleks, et osata õigesti rakendada, tuleb osata õigust tõlgendada. Tõlgendamine on eelkõige seaduse mõtte väljaselgitamine (vt. TsÜS §3). TsÜS §3. Seaduse tõlgendamine
turult ja kas see on varastatud (äkki andis sõbrale ja sõber müüs ratta maha). Juhul kui sõber on ära müünud, kaitseb seadus heauskset omandajat; kui tüüp 2 on varas, kaitseb seadus esialgset omanikku. Võib jõuda ka järeldusele, et esialgsed normid pole kohaldatavad, siis tuleb hakata otsast peale esimesest staadiumist. 3) Õiguslik tagajärg. Seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1. Saab ratta tagasi nõuda. 2. Ei saa asja tagasi nõuda. Kuidas viia eluline kokku seadusega? Kuidas kohaldada seaduse sätteid elulise asjaolu suhtes? – kõige olulisem! 1.6.3. Tsiviilõiguse tõlgendamine Tõlgendamine teenib seaduse rakendamise eesmärki. Selleks, et osata õigesti rakendada, tuleb osata õigust tõlgendada. Tõlgendamine on eelkõige seaduse mõtte väljaselgitamine (vt. TsÜS §3). TsÜS §3. Seaduse tõlgendamine
annaabi.ee 
