0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................................................. 8 1.1.1 Lähtekohad ehitusaegsel koristamisel....................................................... 8 1.1.2 Tööpaiga puhtuse säilitamine ..................................................................10 Tööperioodi ajal koristatakse objekt igapäevaselt. Töö sujuvaks laabumiseks aitavad kaasa: ............................................................................10 1.1
Samuti ei sisalda haab vaiku, kuid puit tumeneb vähesegi vee mõjul. 3. Kuidas puhastada töötlemata puitpindu? a. Töötlemata puitpinda puhastatakse olenevalt mustusest, kas niiske lapiga pühkides või pestes hõõrdepesuri- või pehme pesuharjaga. Puhastusainena võib mustusest ja kohast sõltuvalt kasutada nõrgalt leeliselist või kloorisisaldusega puhastusainet või küürimisaineid. Enne pesemist niisutatakse pinnad leige veega, et puit “avaneks”. Seejärel kantakse puhastusaine lahus pinnale mõjuma. Pestakse ja loputatakse pinnad hoolikalt jaheda veega. Seejärel uhutakse pinnad üle jääkülma veega, et puit “sulguks”. Lõpuks eemaldatakse pinnalt vesi või kuivatatakse pind. b. Saunalavade puhastamisel ei tohi unustada lava alust, ääri ja külgi. Kasutades
v sobiv mööbli ja värvitud pindade puhastamiseks; v soovitatav kasutada kaitsekindaid. Aluselised puhastusained pH 10-11, tugevalt aluselised pH 11-14 v Kasutatakse töösutsruumide koristamisel, kui eemaldatav mustus on rasva- või õlimustus, suurpuhastusel, vaha eemaldamisel, WC, duiruumide puhastamisel (ihurasvad, seep, ihupesuained, mis eemaldatakse aine või mehhaanilise töö abil), ahjude puhastamiseks, nõudepesumasinates; v pinnad tuleb hiljem loputada; v tugevate ainete puhul kindlasti kasutada kaitsekindaid! Happelised pH 2-6 ja tugevalt happelised puhastusained pH 0-2 v Kasutatakse erinevate setete eemaldamiseks, nagu katlakivi, rooste, vask, kusekivi, lubjaseep; v tugevate ainete puhul kindlasti kasutada kaitsekindaid; v happelised ained söövitavad emaili, keraamilisi pindu, vuugitäiteid, kivipindu ja metalle. Desinfitseerivad puhastusained v Hävitavad baktereid
minutit) ja koristuslahuse tegemisel kasutatava vee temperatuur (liiga soojas vees aurustuvad aine desinfitseerivad komponendid). Pindade desinfitseerimiseks kasutatavaid lahuseid ei tohiks ka liiga suures koguses valmistada, kuna nende toime pikaaegsel seismisel väheneb. Valmis tehtud kasutuslahuse säilivusaeg on desinfitseerivatel ainetel mitte rohkem kui 24 tundi. Korraliku desinfitseerimise puhul tuleb esmalt pinnad puhastada ja alles siis desinfitseerida. Mida tähendab aseptiline tööviis ehk ,,targalt loodud puhtus"? Mõtlematu koristamisega võime sageli liialt keskenduda tegevusele, mitte tulemusele. Peaasi, et põrand pestud, järelikult ka puhas, aga millise lapiga, millises järjekorras, sellele enam ei mõtle. Nii võime mõtlematult töövahendiga mikroobe ühest kohast teise kanda. Koristuses on oluline teada, et puhtust saab luua vaid puhtaid töövahendeid kasutades. Seega on oluline, et
standardist (EVS 900:2008) Teema kohta käivad kordamisküsimused Täida lüngad, kasutades etteantud sõnu Kergem ülesanne
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
kogutud ulatuslikum materjal, mis on kasutatav ka kiirabiõdede (ja miks mitte ka –arstide) baas- ja täiendkoolitusel. Iga peatükk kordab eelnevates peatükkides toodud olulisemat teavet ja järgib ühtset õppeskeemi: teematutvustus, algtõed, tekst koos selgitustega ning kordusküsimused. Rohked illustratsioonid igapäevasest tööst aitavad paremini mõista tekstis toodut. Õpiku lõpus on võtmesõnade register, koos vastava peatüki äranäitamisega, mis hõlbustab konkreetse teema otsingut. Iga mahukama peatüki lõpus on lühem, teemat kokku võttev osa, mis aitab kõige olulisemast lihtsalt aru saada ja see meelde jätta. Õpiku koostajad on maksimaalselt püüdnud kasutada meie meditsiinikultuurile iseloomulikku ladinakeelset erialaterminoloogiat, andes igas peatükis nendele ka eestikeelse vaste. See hõlbustab erakorralise meditsiini tehnikutel paremini aru saada oma patsientide diagnoosidest ja raviprotseduuridest ning ka ise neid termineid õigesti vormistada
Kõik kommentaarid