Värvi hõõrdekindluse määramine, Värvipüsivus pesemise toimele (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Tehnoloogia - tehnomaterjalid

1 Hindamata

Tallinna Tehnikaülikool
Polümeermaterjalide instituut
Tekstiilitehnoloogia õppetool

Laboratoorsete tööde juhend

Värvi hõõrdekindluse määramine

Värvipüsivus pesemise toimele
Õppejõud: T.Plamus
Üliõpilane: Marco Oolo
Õpperühm: KAOB51
Üliõpilaskood: 134416
Teostatud: 25.09.15
Kaitstud:
Tallinn 2015

Värvi hõõrdekindluse määramine
1. Töö teoreetilised alused
Värvikindlus on kiu ja värvaine seose tugevus, mis võib puruneda vee, keemiliste ainete, mehaaniliste tegurite mõjul. Tulemuseks on värvaine osaline eraldumine kiu koostisest, millega kaasneb värvuse muutumine ning materjaliga kokkupuutuvate esemete värvumine. Antud laboratoorne töö keskendub ühe mehaanilise teguri, hõõrdumise, mõjule värvuse püsivusel.
Antud laboratoorses töös uuritakse materjali värvuse hõõrdepüsivust hõõrudes uuritavat materjali vastu valget testriiet. Peale katsetamist toimub materjali värvuse muutuse hindamine hall-valge etalonskaala järgi ning värvuskoordinaatide mõõtmisel kolorimeetriga.
2. Töö käik
2.1. Töö vahendid
1. Katsetatav materjal
2. Valge testriie
3. Käärid
4. Hõõrdeseade
5. Hall-valge etalonskaala ja hall etalonskaala
2.2. Tegevuskava
1. Lõigata uuritavast kangast välja kaks katsekeha mõõtmetega 150x120 mm
2. Võtta valge testriide karbist kaks katsekeha.
3. Teostada proovi ja testriide värvuse mõõtmine kolorimeetriga.
3. Kuiva hõõrde puhul:

Kuiv testriide proov kinnitada hõõrdeseadme „sõrme“ külge ja kinnitada klambriga.
Uuritava materjali proov kinnitada seadmelauale parema poolega ülespoole.
Liigutada seadmelauda 10 korda edasi-tagasi.
Liikumise pikkus – 100 mm.

4. Märja hõõrde puhul:

Märja katse jaoks ette nähtud testriide proov niisutada ja väänata välja, kinnitada klambriga hõõrdeseadme „sõrme“ külge.
Kinnitada uus uuritav materjali proov seadmelauale.
Katse sooritada samuti, kui kuival hõõrdel
Niiske valge proov kuivatada

5. Värvipüsivuse aste määrata hall-valge etalonide skaala järgi kasutades selleks hall-valget skaalat ja arvutuslikku meetodit.
3. Katsetuste tulemused
Tabel 1
Katsetuste tulemused
L
a
b
Katsetatav materjal (kuiv hõõre) 1.
17,3
9,9
-0,7
2.
17,6
10,4
-0,7
3.
17,4
10,2
-0,8
keskmine
17,4
10,2
-0,7
Testriie 1.
97,4
33,4
4,7
2.
97,7
33,5
4,6
3.
98,5
33,1
4,8
keskmine
97,9
33,3
4,7
Katsetatav materjal (märg hõõre) 1.
17,8
10,1
-0,5
2.
17,5
10,0
-0,7
3.
17,1
10,2
-0,4
keskmine
17,5
10,1
-0,5
Testriie 1.
98,9
33,6
4,0
2.
98,1
33,6
4,3
3.
99,0
33,4
4,7
keskmine
98,7
33,5
4,3
4. Arvutuskäik
Teha arvutused eraldi katsetatavale materjalile ja valgele testriidele.
Anda hinnang värvipüsivusele: Kuiva riide hõõrdel oli tulemusteks
Hallietalon 4/5 ning valge 4/5
Märja riide hõõrdel saime tulemusteks
Hall 5 ning valge 5
Testriie1
Katsetatav materjal
ΔL
Δa
Δb
ΔL
Δa
Δb
-0,8
-0,2
0,4
-0,1
0,1
-0,2
Testriie1
Katsetatav materjal
ΔE=0,915
ΔE=0,24
Värvipüsivus testriidel on hinnanguga 5, mis teeb selle väga heaks materjaliks . Antud materjalist saaks valmsitada särke, pükse ja isegi pesu ja supelrõivaid.
Värvipüsivus katsetaval materjalil on ka väga hea näitajaga jääb 0 ja 1,7 vahele mis on siis hinnangu vahepealne 5 ja 4 vahel. Sobib samuti väga hästi särkide, sokkide, pükste ja põlvikute valmistamiseks. Kuna värvi eriliselt ei sanna sobib ka supelpesuks.
Tabel 2
Värvipüsivuse hindamine testriie
∆E
Hinnang erinevusele hallskaalas
0
5 (puudub)
4,3
4 (nõrk)
8,5
3 (vähene)
16,9
2 (teatav)
34,1
1 (suur)
Värvipüsivuse hindamine katsetatav materjal
∆E
Hinnang erinevusele hallskaalas
0
5 (puudub)
1,7
4 (nõrk)
3,4
3 (vähene)
6,8
2 (teatav)
13,6
1 (suur)

Võrrelda saadud värvipüsivuse astet, mis on määratud kasutades hall-valget ja halletalonskaalat ning arvutuslikku meetodit.
Hinnata materjali vastavust miinimumnõuetele.

2. Värvipüsivus pesemise toimele
1. Töö teoreetilised alused
EVS-EN ISO 105-C01...C06
Värvipüsivus pesemise toimele näitab, kuidas kanga värvid peavad vastu teatud pesemistemperatuuridele. Vastavalt standardile ja katsetatavale materjalile määratakse pesemise vee temperatuur (30ºC, 40ºC, 60ºC või 95ºC), pesuvahend ja pesemise kestus. Katse käigus hinnatakse nii katsetatava materjali värvuse muutust kui ka värvi kandumist valgele testriidele.
Kui kanga värvi pesukindlus on 3 või alla selle, tuleb sellest kangast tooteid pesta eraldi, kuna see võib määrida teisi tooteid (anda värvi). Samuti võib sellise toote värvus pesus muutuda. Värvipüsivus pesemise toimele määratakse värvipüsivuse ja valge kanga värvumise hinnete järgi, kusjuures indeksiks on madalam hinne.
2. Töö käik
2.1. Töö vahendid
1. Katsekehad
2. Testriie
3. Pesumasin
4. Kolorimeeter
2.2. Tegevuskava
1. Lõigata kahest uuritavast kangast mõlemast välja 2 proovi mõõtmetega 100x40 mm;
2. Valgest testriidest lõigata välja 4 proovi mõõtmetega 100x40 mm;
3. Teostada proovi ja testriide värvuse mõõtmine kolorimeetriga;
4. Proovid õmmelda kokku ühte lühemat serva pidi paremad pooled vastamisi;
5. Valmistada pesulahus 150ml (destilleeritud) vee kohta 0,6g standard-pesupulbrit;
6. Valada pesulahus pesuanumasse, lisada plastkuulikesed (10 tk) ja kokkuõmmeldud proov;
7. Pesuanum sulgeda kaanega , märkida pesuanuma number ja paigaldada pesumasinasse;
8. Käivitada pesumasin: katsetingimusteks veetemperatuur 40°C, pesemise aeg 20 min;
9. Peale pesu proov loputada vees temperatuuril 40°C;
10. Asetada proov kuivama nii, et osad puudutavad teineteist ainult õmbluse kohalt;
11. Teostada proovi ja testriide värvuse mõõtmine kolorimeetriga;
3. Katsetuste tulemused
Enne pesu saadud tulemused (L,a,b)
Roheline

Punane

Valge1

Valge2

51,3
1
-2,2
49,5
83,2
44,9
99,5
33,5
4,4
99,5
33,3
3,9
51,5
1
-1,9
49
80,9
43,5
98,9
33,3
3,7
99,3
33,2
4,1
51,1
0,8
-1,9
48,7
81,4
43,8
99,5
33,1
4,1
99,2
33,2
3,6
Keskmine
51,3
0,9
-1,9
49,1
81,8
44,1
98,7
33,3
4,1
99,3
33,2
3,9
Peale pesu saadud tulemused (L,a,b)
Roheline

Punane

Valge1

Valge2

51,2
0,5
-3,2
49,5
82,6
44,2
99,9
32,8
3,8
99,5
32,9
4,5
50,8
0,7
-3,3
49,3
82,9
45,3
100
33
3,7
100
33,3
4,2
50,4
0,4
-1,9
48,9
82
44,4
96,4
31
2,7
100
33,4
4
Keskmine
50,8
0,5
-2,9
49,2
82,5
44,6
98,8
32,3
3,4
99,8
33,1
4,2
4. Arvutuskäik
Teha arvutused eraldi katsetatavale materjalile ja valgele testriidele:
Anda hinnang värvipüsivusele
Roheline

Punane

Valge1

Valge2

ΔL
Δa
Δb
ΔL
Δa
Δb
ΔL
Δa
Δb
ΔL
Δa
Δb
0,5
0,4
1
-0,1
-0,7
-0,5
-0,1
1
0,7
-0,5
0,1
-0,3
Roheline
Punane
Valge1
Valge2
ΔE=1,187
ΔE=0,865
ΔE=1,578
ΔE=0,59
Värvipüsivus oli kõikidel tesriietel hinnangul 5. Väga hea värvipüsivusega materjalid. Valmistada saab nendest riietest pesust kuni t-särkide ja püksteni. Vägagi hea värvipüsivusega materjalid
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 5 allalaadimist

Värvi hõõrdekindluse määramine-Värvipüsivus pesemise toimele #1

Värvi hõõrdekindluse määramine-Värvipüsivus pesemise toimele #2

Värvi hõõrdekindluse määramine-Värvipüsivus pesemise toimele #3

Värvi hõõrdekindluse määramine-Värvipüsivus pesemise toimele #4

Värvi hõõrdekindluse määramine-Värvipüsivus pesemise toimele #5

Värvi hõõrdekindluse määramine-Värvipüsivus pesemise toimele #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MageBaby Õppematerjali autor

tekstiili tehnoloogia labor Nr 1

Värvi hõõrdekindluse määramine Värvipüsivus pesemise toimele värvipüsivus

Sarnased õppematerjalid

xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus

144

xlsx

Tervislik toitumine

Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,

Toit ja toitumine

pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia

pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

..... 4 3. TERASE OMADUSED ...................................................................................................................................... 5 4. RISTLÕIKEKLASSID.......................................................................................................................................... 9 4.1 Elastne ja plastne staadium paindel ........................................................................................................ 9 4.2 Ristlõikeklasside määramine ................................................................................................................. 14 4.3 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõike määramine......................................................................................... 19 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME ............................................................................................................................ 20 5.1 Tsentriliselt tõmmatud varda ristlõike kandevõime ....................

Ehitus

170

pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani- smidele mõne spetsiaalse värvimismeetodi järgi (metüleensinine, akridiinoranž, Gram, Ziehl-Neelsen, Giemsa, tušimeetod jt.) ja uuritakse mikroskoobiga (valgus-, faaskontrast-, pimeväli-, fluorestsentsmikroskoopia). Regist- reeritakse mikroorganismide värvumine, näit

Bioloogia

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

pdf

Materjalid

- V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, soone ümardusraadius 0,25 mm, - U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm. Katsetamine löökpaindele toimub löökpend- liga. Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. Selleks kulutab osa pendli energiast. Sele 1.4. Katkevenivuse määramine -9- Kulutatud energiat (teimiku purustamiseks 55 10 a kulutatud tööd purustustööd) tähistatakse järg- miselt: R 0,25 2

Kategoriseerimata

252

doc

Rakendusmehaanika

Algristlõike- pindala A0 Algmõõte- pikkus L0 A Kaela teke F Mõõtepikkus peale katkemist L a) b) Sele 2.4 Katkevenivuse määramine. a) b) Survekatsed Tõmmekatsed Sele 2.5 Katsekeha purunemispilt. a) sitke (plastne materjal), b ) habras materjal. 12 Väsimusteim Konstruktoripraktikas esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused,

Materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid