Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perpetuum mobile (0)

1 Hindamata
Punktid

Perpetuum mobile
Perpetuum mobileks ehk igiliikuriks nimetatakse masinat, mis teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem või vähemalt sama palju energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on igiliikuri loomine võimatu (vähemalt hetkel meile teada olevate ainete ning teadmiste abil) . Ja seega pole ühtegi mehhanismi veel olemas mida saaks nimetada igiliikuriks. Tihti räägitakse igiliikuritest kui igavestest liikujatest nii ülekantud kui ka otseses tähenduses, ent paljud ei anna endale aru, mida selle all tegelikult mõeldakse. Igiliikur peab liikuma igavesti iseenesest ja teeb samas ka tööd, et meil temast kasu oleks.
Sellist mehhanismi on püütud juba ammu ehitada kuid siiani viljatult. Pikapeale on tekkinud veendumus , et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis energia jäävuse seadus. On olemas palju optimiste kes seda püüavad teostada tänapäevani ja mingisuguse nipiga füüsikaseadusi üle kavaldada. Nende väljamõeldud ideed on tihti leidlikud ja sobiksid anda edasi füüsikatundidesse tekkinud probleemide analüüsimiseks või edasi arendamiseks .
On olemas küll muid keskondi kus on võimalik igiliikuri töötamine, näiteks kosmoses kus on täielik vaakum , võib pallike edasi liikuda igavesti kuna seal ei ole aineosakesi mis teda pidurdaks aga sellest ei ole meile kasu kuna see on kosmoses, kuid selles keskonnas siin planeedil Maa ei ole see küll võimalik kuna on palju takistavaid jõude ja tegureid mille tõttu ei saa jääda unistuste mehhanism iseenesest igavesti tööle. Kui planeedil maa tekitada mingisse ruumi täielik vaakum et kaoks ära gravitatsioonijõud ja panna sinna mingi laagri peale ketas tiirlema mis näiteks elektrit toodaks siis ei jääks see siiski tiirlema kuna hõõrdejõud jääb teda sellegi poolest takistama . Ruumis kus pole enam aineosakesi ei saa ka energiat tekitada eimillegist kuna energiat ei teki vaid see muundub ühest energiast teise . Veel on üks mõeldav varjant magnetite abil ehitada igiliikur kuid magnetil on kaks otsa, üks neist tõmbab ja teine tõukab ning pole teada sellist ainet mis magnetvälja läbi ei laseks et mingil meile sobival ajal see magnetväli katkestada. On küll olemas eletrilised magnetid mille magnetvälja saab katkestada elektri juurdevoolu magnetisse seiskamisel kuid siis oleks vaja lisa elektrienergiat mis eeldaks ikkagi kõrvalist energiat.
See on pilt ühest väidetavast igiliikurist millest on ka video youtube.com’is kuid ka see on ilmselt pettus kuna tõelise igiliikurina oleks see ammu kuulutatud uueks maailmaimeks.
Ajaloost on teada ka välga palju pettureid kes on üritanud näidata nagu neil oleks tõeline igiliikur. Näiteks pandi ühe kohviku reklaamina Los Angeleses, Californias, tööle ratas mille sees veeresid kuulid mis visuaalselt nagu panesid seda ratast tiirlema kuid tegelkult käis ratas ringi elektrijõuga. Üks teadlane sai pettusest aru ning rääkis rahvale et vaadake igiliikurit pühapäeval, kuna linnast saadav vool oli olemas kõigil muudel päevadel peale pühapäeva siis inimesed veendusid jällegi et pole olemas igiliikurit ja said rohkem kinnitust sellele, et päris õiget mehhanismi selleks ei olegi võimalik leiutada.
Näided Leonardo Da Vinci proovist teha igiliikur:
Ise pakun välja idee mis võiks tööle hakata ületades teda mõjutavad hõõrde ning gravitatsiooni ja muud liikumist takistavad jõud. Idee tuleb sellest et kui mul on näiteks mingi
ketas mida saab panna pöörlema, siis vasakpoolset osa alla tõmmates liigub selle tulemusel ju parempoolne osa üles ja ülesliikunud parempoolne osa omakorda sunnib vasakpoolset osa allaminema ja nõnda edasi. See ketas jääkski pöörlema kui puuduks hõõrdejõud mis ta üsna ruttu hetkel seiskuma sunnib. Seega mõtlesingi, et on vaja hõõrdejõust suurema jõuga sedanii nimetatud ketast tiirlema sundida , et asi jääks toimima . Seega arvan, et kui võtta vastav dünamo mis toodaks võimalikult palju elektri energiat vajades ise selleks võimalikult vähe energiat ning tema ratast pöörelema ajada mingise muu keha abil kes toodetud elektri energiat kasutaks esimese aitamiseks, peaks asi toimima. Selleks mingiseks muuks kehakse võtaksin ma elektrimootori, mille suurus ning võimsus ja elektri vajadus on valitud vastavalt dünamo parameetritele. Ühendaksin elektrimootori ratta kerge kaaluga kuid vastupidavast materjalist rihma abil dünamo rattaga ning kiiresti elektrit juhtivast ainest valmistatud juhtme abil ühendaksin dünamo ning elektrimootori klemmid omavahel. Nüüd on meil ühendatud masin mis tiireldes toodab energiat ning teine masin mis vajab tiirlemiseks energiat ning töötades nad aitavadki üksteisel see vajaminev energia saavutada. Kui anda seadeldisele esialgne impulss siis dünamo hakkab tootma elektrit mille annab edasi elektrimootorisse, mis saadud energia abil käivitab enda ratta mis omakorda rihma abil kinnitatunua dünamo külge sunnib tootma dünamol uut energiat ja nii edasi ja nii edasi kuni lõpmatuseni või seni kuni rihm või dünamo või elektrimootor ära kuluvad.
Kas inimestele on üldse vaja igavesti liikuvad masinat ? Nagunii tahaks järgmised põlved selle korraks seisma jätte, et vaadata kuidas seda uuesti tööle saab panna. Sajast aastast minu arvates täiesti piisaks, et masin teeks töö terve ühe inimpõlve, ka kümme aastat oleks normaalne aeg masina iseenesest ühte juttu töötamisest, sest pole ju raske seda siis enam aeg-ajalt sellele ise energiat juurde anda. Sel juhul ei saa seda siiski igiliikuriks nimetada, sest matemaatikas pole väljendit "peaaegu igavene " . On olemas kas "igavene" või "mitteigavene" ja "peaaegu igavene" tähendab siiski mitteigavest. Inimese elu on üürike ja 1000 aastat on tema jaoks sama hästi kui terve igavik. Saab rõõmustada neid inimesi kes on rahul ka masinaga mis töötab terve igaviku. On olemas aga täiesti realselt "peaaegu igavene" jõumasin. See masin töötab umbes 1000 aastat ennem kui ise seisma jääks. Igaüks võib endale muretseda selle masina analoogi . Tegemist on Strutti poolt 1903. a. väljamõeldud seadme, niinimetatud raadiumkellaga. Selle seadme ehitus on lihtne ja tegemist ei ole mingi suure saladusega. Kell töötab seni kuni kestab sellest raadiumi kiirgamine. Masin ei ole mitte igavene vaid tasuta jõumasin mis töötab aastaid, aastakümneid ja sajandeid.
Mina võin sellest järeldada seda, et on olemas ise kulgevaid protsesse mis märkamatult meie elu kergendavad , nagu näiteks petroolium lamp, mille tahi boore mööda põlev aine ülespoole ronib ning me saame seda lampi endale kasulikult ära kasutada kuigi me ei mõtlegi selle peale, et ka see on üks sarnane protsess mida oodatakse igiliikurilt mis meie elu kergendaks ilma ise teda hiljem abistamata kuid miski pole lõputu, kunagi saab kõik otsa ning nagu öeldud, praegu meile teada olevate ainete ning tarkuse abil ei saa sellist mehhanismi ehitada.
Igiliikuri poole püüdleb inimene igavesti.
Kirjanduslikud allikad:
1) Retk füüsikasse
2) Huvitav füüsika 1
3) Huvitav füüsika 2
4) ENE 3
5) Eesti Päevaleht 19.02.05
6) Õhtuleht.02.05
Rasmus *******
Perpetuum mobile #1 Perpetuum mobile #2 Perpetuum mobile #3 Perpetuum mobile #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor propeller7 Õppematerjali autor
Materjal räägib igiliikurist ja sellest kuidas on proovitud igasuguseid igiliikureid ehitada ning ka sellest millistes tingimustes oleks võimalik üldse selline asi nagu igiliikur. Seal on juttu ka pettustest seoses valetamisega et on ehitatud igiliikur ning kuulsamad inimesed kes on sellele masinale väga lähedal jõudnud nagu näiteks Strutt kes leitutas peaaegu igavesti liikuva masina mis töötab 1000 aastat ehk siis umbes 11 inimpõlve.

Sarnased õppematerjalid

Igiliikur
5
doc

Igiliikur

paremal pool vähem kui vasakul. Loomulikult ei hakka ratas pöörlema, vaid kiigub veidi selles asendis ja jääb seisma. On tõestatud, et pole võimalik ehitada mehhanismi, mis liiguks iseenesest ja igavesti ning teeks tööd. Niisuguse ülesande kallal näha on täiesti tühi töö. Ent varasematel aegadel, eriti keskajal, tegelesid inimesed selle probleemiga innukalt, kuigi tulemusteta, ja raiskasid igiliikuri loomiseks palju aega. Mõeldi välja sadu perpetuum mobile`sid, kuid ükski neist ei hakanud tööle. Nagu selleski näites olid nende leiutajad ikka mõne aspekti kahe silma vahele jätnud ning nende plaanid läksid luhta. Veel üks näide igiliikurist: ratas,. milles veerevad rasked kuulikesed, Leiutaja arvas, et ratta ühel poolel asetsevad kuulid on alati ratta äärele lähemad ja panevad oma raskusega ratta pöörlema. Samadel põhjusil ka see ei töötanud. Ime ja mitteime

Füüsika
Igiliikur
17
doc

Igiliikur

Transpordi- vahenditel on mootorid, mis peaksid võtma võimalikult vähe kütet. Elektri tootmine on seotud soojusmasinatega. Soojusmasinad on ka põhilised keskkonnasaastajad. Kütuse põletamisel eraldub palju kahjulikke ühendeid. Kuid siiski kasutavad inimesed soojusmasinaid üha rohkem, sest ilma nendeta on elu raske ette kujutada. Nad teevad inimeste eest ära märkimisväärselt palju tööd. 2. Igiliikur Jumalamauiduenergiat kasutav igiliikur perpetuum mobile on füüsikaseadusi eirav utoopia. Ometi on ammustest aegadest loendamatud helged ja vähemhelged pead nuputanud igiliikuri loomise kallal ja ehitanud 10 vastavaid seadmeid ­ puhuti üsna primitiivseid, siis jällegi üpris keerukaid. Kuid kõigi nende ühisomadusteks oli ja jäi see, et nad ei liikunud. Vähemalt mitte igavesti. Perpetuum mobile oli ja jääbki kättesaamatuks luuluks.

Füüsika
ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS
20
docx

ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Anete Merilin Leetberg XIIA ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS Referaat Juhendaja: Õpetaja Ergo Aas Tallinn 2012 Sissejuhatus Energiaallikate areng maismaatrantspordis pole vist ühegi lugeja jaos liialt uudne teema. Arvan, et kõik oskaksid peast nimetada etappe, mis sellega seotud on. Põhjuseks loomulikult aktiivne meediakajastus ja ajaloo tunnid. Trantsport on 21. sajandil elavale isikule lihtsalt sama oluline kui toit ja elukoht. See on ka üks põhjustest, miks me sellest koguaeg kuuleme, inimesi huvitab areng ja uued saavutused. Me ei taha leppida millegi teis

Ajalugu
10-klassi üleminekueksam
21
odt

10. klassi üleminekueksam

1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg, kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja arvestamiseks moodustavad taustsüsteemi, mis võimaldab määrata liikuva keha asendit mis tahes ajahetkel. Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda ainepunktiks (punktmassiks). Nii võib näiteks toimida, uurides planeetide liikumist ümber Päikese. Liikumist, mille korral keh

Füüsika
Füüsika arvestus 2011 teooria
23
doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid

Füüsika täiendusõpe
Teedemasinate juhtimine ja hooldus
62
odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus
Autode Ehitus
20
odt

Autode Ehitus.

Autode käigukastid. Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiirused

Traktorid ja liikurmasinad
Füüsika konspekt
105
doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun