Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehhanism teooria spikker (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mehhanismkehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb -, hammas-, hõõrde-, kiil -, kruvi-, nukk -, painduvate lülidega mehhanismid . Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin – mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar – kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar – elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar – elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid – kehad, millest moodustub mehhanism: tahked , vedelad, gaasilised lülid. Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli (kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne. Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad (lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis ); ruumilised ahelad (lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks lihtlüli). Kõik kinemaatilised ahelad ei ole mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad. Mehhanism –> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk liigsidemed – seond, mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit. Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid. Liigliikuvus – need mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega. Struktuuri süntees – mehhanismi struktuuri projekteerimine , kus määratakse kindlaks lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune asetus. Struktuurigrupid – avatud ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6, siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad). Kõrgpaaride taandamine – kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism. Vabadusastme valemid: w2D=3n-2pv-pIV (n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride arv); w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII- 2pII -pI
Mehhanism – kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin – mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar – kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar – elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar – elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid – kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli (kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne. Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad (lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad (lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks lihtlüli). Kõik kinemaatilised ahelad ei ole mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad. Mehhanism –> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk liigsidemed – seond, mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit. Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid. Liigliikuvus – need mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega. Struktuuri süntees – mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune asetus. Struktuurigrupid – avatud ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6, siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad). Kõrgpaaride taandamine – kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism. Vabadusastme valemid: w2D=3n-2pv-pIV (n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride arv); w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-2pII-pI
Mehhanism – kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin – mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar – kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar – elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar – elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid – kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli (kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne. Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad (lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad (lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks lihtlüli). Kõik kinemaatilised ahelad ei ole mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad. Mehhanism –> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk liigsidemed – seond, mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit. Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid. Liigliikuvus – need mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega. Struktuuri süntees – mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune asetus. Struktuurigrupid – avatud ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6, siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad). Kõrgpaaride taandamine – kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism. Vabadusastme valemid: w2D=3n-2pv-pIV (n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride arv); w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-2pII-pI
Mehhanism – kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin – mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar – kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar – elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar – elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid – kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli (kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne. Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad (lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad (lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks lihtlüli). Kõik kinemaatilised ahelad ei ole mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad. Mehhanism –> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk liigsidemed – seond, mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit. Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid. Liigliikuvus – need mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega. Struktuuri süntees – mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune asetus. Struktuurigrupid – avatud ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6, siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad). Kõrgpaaride taandamine – kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism. Vabadusastme valemid: w2D=3n-2pv-pIV (n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride arv); w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-2pII-pI
Mehhanism – kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin – mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar – kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar – elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar – elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid – kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli (kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne. Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad (lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad (lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks lihtlüli). Kõik kinemaatilised ahelad ei ole mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad. Mehhanism –> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk liigsidemed – seond, mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit. Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid. Liigliikuvus – need mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega. Struktuuri süntees – mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune asetus. Struktuurigrupid – avatud ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6, siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad). Kõrgpaaride taandamine – kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism. Vabadusastme valemid: w2D=3n-2pv-pIV (n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride arv); w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-2pII-pI
Mehhanism teooria spikker #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor likoor Õppematerjali autor
Masinamehaanika spikker, korralik, kiire ja lihtne printida

Sarnased õppematerjalid

Masinamehaanika täielik loengukonspekt
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

5. ptk. NUKKMEHHANISMID 5.1. Üldist 5.2. Nukkmehhanismi geomeetria, kinemaatika. Mehhanismis mõjuvad jõud 5.3. Nukkmehhanismide põhimõõtmete arvutus 5.4. Nuki profileerimine 4 SISSEJUHATUS Käesoleva loengukonspekti koostamisel on ulatuslikult kasutatud prof. Heino Lepiksoni kirjutatud peatükke õpikutest ja käsiraamatutest. Mehhanismide ja masinate teooria on rakendusmehaanika haru, mis käsitleb mehhanismide ja neist moodustatud masinate struktuuri, kinemaatika ja dünaamika probleeme, uurides neid nii analüüsi kui ka sünteesi seisukohalt. Mehhanismide ja masinate teooriat õpetatakse TTÜ õppeplaanide kohaselt õppeaines "masinamehaanika". Mehhanism on kehade (lülide) tehissüsteem, mille ülesandeks on etteantud liikumisega keha (sisendlüli), liikumise teisendamine süsteemi teatava teise keha (väljundlüli) soovitud liikumiseks.

Masinatehnika



Kommentaarid (1)

Panic profiilipilt
Panic: thx
15:50 20-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun