Mehhanism – kehade
tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine
mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks).
Varb -, hammas-, hõõrde-,
kiil -, kruvi-,
nukk -, painduvate lülidega
mehhanismid .
Ruumis
vabalt liikuval kehal on
kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni.
Kindemaatiline
paar eksisteerib
kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6,
siis kehad on liikumatult ühendatud.
Masin
– mehaanilist
liikumist rakendav
seadeldis materjalide, energia või informatsiooni
muutmiseks.
Kindemaatiline
paar – kahest
elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend.
Madalpaar
– elementide
vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole
tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest.
Kõrgpaar
– elementide
vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad.
Lülid
– kehad,
millest moodustub mehhanism:
tahked , vedelad,
gaasilised lülid.
Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli
(kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne.
Kinemaatiline
ahel koosneb
kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised
ahelad (lülid ühes või mitmes paralleelses
tasandis ); ruumilised ahelad
(lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas
pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks
lihtlüli).
Kõik
kinemaatilised ahelad ei ole
mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad.
Mehhanism
–> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk
liigsidemed – seond,
mis
kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit.
Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate
kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid.
Liigliikuvus
– need
mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi
kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega.
Struktuuri
süntees –
mehhanismi struktuuri
projekteerimine , kus määratakse kindlaks
lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune
asetus.
Struktuurigrupid
– avatud
ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null
ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks
ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6,
siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad).
Kõrgpaaride
taandamine –
kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva
pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis
kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate
moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide
kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad
suurused);
joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja
ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism.
Vabadusastme
valemid: w2D=3n-2pv-pIV
(n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride
arv);
w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-
2pII -pI
Mehhanism
– kehade
tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine
mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks).
Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega
mehhanismid.
Ruumis
vabalt liikuval kehal on
kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni.
Kindemaatiline
paar eksisteerib
kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6,
siis kehad on liikumatult ühendatud.
Masin
– mehaanilist
liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni
muutmiseks.
Kindemaatiline
paar – kahest
elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend.
Madalpaar
– elementide
vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole
tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest.
Kõrgpaar
– elementide
vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad.
Lülid
– kehad,
millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid.
Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli
(kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne.
Kinemaatiline
ahel koosneb
kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad
(lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad
(lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas
pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks
lihtlüli).
Kõik
kinemaatilised ahelad ei ole
mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad.
Mehhanism
–> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk
liigsidemed – seond,
mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit.
Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate
kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid.
Liigliikuvus
– need
mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi
kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega.
Struktuuri
süntees –
mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks
lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune
asetus.
Struktuurigrupid
– avatud
ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null
ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks
ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6,
siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad).
Kõrgpaaride
taandamine –
kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva
pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis
kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate
moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide
kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad
suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja
ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism.
Vabadusastme
valemid: w2D=3n-2pv-pIV
(n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride
arv);
w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-2pII-pI
Mehhanism
– kehade
tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine
mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks).
Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega
mehhanismid.
Ruumis
vabalt liikuval kehal on
kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni.
Kindemaatiline
paar eksisteerib
kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6,
siis kehad on liikumatult ühendatud.
Masin
– mehaanilist
liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni
muutmiseks.
Kindemaatiline
paar – kahest
elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend.
Madalpaar
– elementide
vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole
tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest.
Kõrgpaar
– elementide
vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad.
Lülid
– kehad,
millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid.
Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli
(kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne.
Kinemaatiline
ahel koosneb
kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad
(lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad
(lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas
pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks
lihtlüli).
Kõik
kinemaatilised ahelad ei ole
mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad.
Mehhanism
–> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk
liigsidemed – seond,
mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit.
Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate
kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid.
Liigliikuvus
– need
mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi
kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega.
Struktuuri
süntees –
mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks
lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune
asetus.
Struktuurigrupid
– avatud
ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null
ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks
ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6,
siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad).
Kõrgpaaride
taandamine –
kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva
pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis
kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate
moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide
kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad
suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja
ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism.
Vabadusastme
valemid: w2D=3n-2pv-pIV
(n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride
arv);
w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-2pII-pI
Mehhanism
– kehade
tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine
mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks).
Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega
mehhanismid.
Ruumis
vabalt liikuval kehal on
kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni.
Kindemaatiline
paar eksisteerib
kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6,
siis kehad on liikumatult ühendatud.
Masin
– mehaanilist
liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni
muutmiseks.
Kindemaatiline
paar – kahest
elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend.
Madalpaar
– elementide
vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole
tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest.
Kõrgpaar
– elementide
vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad.
Lülid
– kehad,
millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid.
Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli
(kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne.
Kinemaatiline
ahel koosneb
kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad
(lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad
(lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas
pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks
lihtlüli).
Kõik
kinemaatilised ahelad ei ole
mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad.
Mehhanism
–> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk
liigsidemed – seond,
mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit.
Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate
kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid.
Liigliikuvus
– need
mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi
kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega.
Struktuuri
süntees –
mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks
lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune
asetus.
Struktuurigrupid
– avatud
ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null
ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks
ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6,
siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad).
Kõrgpaaride
taandamine –
kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva
pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis
kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate
moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide
kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad
suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja
ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism.
Vabadusastme
valemid: w2D=3n-2pv-pIV
(n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride
arv);
w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-2pII-pI
Mehhanism
– kehade
tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine
mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks).
Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega
mehhanismid.
Ruumis
vabalt liikuval kehal on
kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni.
Kindemaatiline
paar eksisteerib
kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6,
siis kehad on liikumatult ühendatud.
Masin
– mehaanilist
liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni
muutmiseks.
Kindemaatiline
paar – kahest
elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend.
Madalpaar
– elementide
vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole
tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest.
Kõrgpaar
– elementide
vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad.
Lülid
– kehad,
millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid.
Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli
(kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne.
Kinemaatiline
ahel koosneb
kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad
(lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad
(lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas
pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks
lihtlüli).
Kõik
kinemaatilised ahelad ei ole
mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad.
Mehhanism
–> vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk
liigsidemed – seond,
mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit.
Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate
kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid.
Liigliikuvus
– need
mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi
kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega.
Struktuuri
süntees –
mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks
lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune
asetus.
Struktuurigrupid
– avatud
ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null
ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks
ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6,
siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad).
Kõrgpaaride
taandamine –
kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva
pikkusega kaksiklüliga, mis peab tagama sama liikumise, mis
kõrgpaar. Taandamise käik: Tõmmata kõrgpaari moodustavate
moodustavate profiilide ühisnormaal; otsida profiilide
kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad
suurused); joonestada kõverustsentrisse rotatsioonipaarid ja
ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; joonestada mehhanism.
Vabadusastme
valemid: w2D=3n-2pv-pIV
(n-liikuvate lülide arv, pi-i-nda klassi kinemaatiliste paaride
arv);
w3D=6n-5pV-4pIV-3pIII-2pII-pI
Kõik kommentaarid