ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. BERLIINI BLOKAAD - Ajendiks oli Saksamma kolmes läänepoolses (USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia) tsoonides läbi viidud rahareform. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sunduda lääneriike sellest alast loobuma. KODUSÕDA HIINAS (1946-1949) 1946 puhkes Hiinas avalik kodusõda Mao Zedongi juhitud kommunistide ning USA toetatud Guomindangi vahel. Hiina mandriosa jäi alates 1949 sügisest võimutsema kommunistud, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid USA mereväe kaitse alla Taiwani saarele, kus jäi püsima Hiina Vabariik. KOREA SÕDA Poolsaare põhjapoolne osa kuulus NSV Liidule ja lõunapoolne osa USA-le. Sõda puhkes 1950 Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. Põhja-Korea sai suurt tuge NSV Liidult.
Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda.
Taheti säilitada tradisioonilisi riigivalitsemist(keisrivõim), aga taheti olla ka kaasaegne ja euroopa sarnane. Välispoliitikas taheti olla kõikide riikidega hea sõber ja hoida häid suhteid, aga samas taheti endale kõvasti territooriume. juurde saada teiste riikide arvelt. Imperialistlik poliitika. Talupojad olid poliit. Passiivsed ja austasid keisrit, vaesed linnakodanikud, vabrikutöölised olid valmis vastu võtma radikaalseid õpetusi, nt:sotsialism. Hiina-Kodusõjad. Guomindangi valitsus sõdis eri provintse valitsevate militaristidest kindralite vastu. Kodusõda kommunistide ja Guomindangi valitsuse vahel. Guomindangi valitsus ei suutnud täieliku võitu saavutada. Põhjas valitsesid kinralid, lõunas Guangxi provintsis valitsesid kommunistid. Mõlemad otsisid abi välisriikidelt. India(Indo-Hiina, Indoneesia)-(Briti koloonia)Pärast rahvusliku liikumise aktiivsemat perioodi oli saabunud vaikus. Koloniaalvõimud korraldasid reforme. Arenes tööstus, kasvasid linnad
aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200 000 mehelise sõjaväega Taivani saarele, kus ühendriikide kaitse all säilis Hiina vabariik. 1. Oktoobril 1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast
1949 liitus veel Albaania (lahkus 1965), 1959 SDV , hiljem ühinesid Mongoolia, Kuuba, Vietnam kokku 10 liikmesriiki. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsiooni riikide omavahel iga leping tuli sõlmida läbi Moskva. Peamiseks VMN made toodangu tarbijaks NSVL kaubapuuduses vaevlev turg. 1991 saatis VMN end laiali. HIINA KODUSÕDA 1946-1949 1911-1912 revolutsiooni tulemusena kukutati keiser Pu Yi. Hiinast sai vabariik. Suurem osa territooriumist oli Guomindangi (juhiks kuni 1925. a Sun Yatsen) võimu all. Kirde-Hiinas pop HKP eesotsas Mao Zedongiga . Pärast II MS HKP ja Guomindangi koostöö enam ei laabunud 1946. puhkes kodusõda Chang Kaiseki saatis algul edu. 1947 pöördepunkt. Guomindang pidi 49 a taanduma kogu Mandri-Hiinast (koos 200 tuh. Armee ja HV ullavarudega Taiwani saarele >1940 1sots NSVL 1945 9riiki Eur. 1949 4 riiki aasias Põhja-Korea; Mongoolia RV, Põhja-Vietnam (Vietn DV), Hiina RV. Hallsteini doktriin
3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust. Marshalli plaan 17 riigile majanduslik ja tehniline abi, 13milj. Dollari väärtuses Rahvuslik toodang tõusis neljandiku võrra Trumani doktriin Vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissuhete vahel 4. Loetlege põhjusi, miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata. Kommunistid alustasid kodusõda Rahvusliku Rahvapartei vastu Esialgu ülekaal Guomindangi poolel, hiljem initsiatiiv kaldus kommunistidele Toimus kodusõja pööre, kommunistid asusid pealetungile, vallutasid enamus Hiina 5. Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjendage oma seisukohta. Ma arvan, et kui Ida-Euroopa riigid oleksid liitunud NATOga, siis oleksid teised NATO liikmesriigid Ida-Euroopat kaitsnud NVSLi kallaletungi eest. 6. Kes võidurelvastumisepoliitikast võitsid ja kes kaotasid? Põhjendage.
Yatsen presidendi ametikohast Yuan Shikai kasuks, et võita riigi ühtsuse säilitamiseks enda poole sõjaväelased. Yuan Shikai (eluaastad 1859-1916), kes kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Sun Yatseni 1912 asutatud ning revolutsiooni süvenemist taotlev Guomindang (Rahvuslik Rahvapartei) keelustati võimude poolt. HIINA 1916. aastast oli Hiina juht Sun Yatsen, kes tegi koostööd ka kommunistidega. 1925 Guomindangi etteotsa saanud Chiang Kaishek (ka Jiang Jieshi; 1887-1975) katkestas 1927 suhted kommunistidega, alustas nende vastu repressioone ning loobus NSV Liidu abist. Pärast Pekingi vallutamist 1928 kehtestas Chiang Kaishek Guomindangi üheparteilise diktatuuri. HIINA Hiina Kommunistlikul Parteil (asutatud 1921) õnnestus pärast koostöö lõppemist Guomindangiga luua talupoegade ühingute toel (talupojad moodustasid 85% Hiina
aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama) NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia; Ungari. NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida oma huvides ära kasutada) Hiina kodusõda Osapooled: Hiina Vabariik (Guomindang) ja hiina Kommunistlik Partei (Mao Zedong) 4 II ms lõpuks Hiina: vaesunud. 1946: Hiinas uus kodusõda. Hiinas 2 valitsust: Guomindangi valitsus (abi USA'lt) ning kommunistlik valitsus Mao Zedongiga. (abi NSVL't) 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommu. Partei eesotsas (HKP): Mao Zedong Pärast II ms HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas + pidi taanduma mandri Hiinast - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik
W.Hallstein- sai tuntuks Hallsteini doktriiniga, mis käsitles kõike riigi vaenulikkusega, kes sõlmivad SDV-ga suhteid. Hallstein oli SLV välisminister. N.Hrustsov- 1956-1964 NL riigijuht, osales ka VLO loomises vastukaaluks NATOle. J.F.Kennedy- USA president 1961-63, kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NL-i ja Kuubat oma rakette ära viima, see ka õnnestus. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, osales Hiina kodusõjas Guomindangi vastu. Mao Zedongi toetas majanduslikult NL, Guomindangi toetas USA. Kommunistid said edu, riik lagunes. G.Marshall- USA sõjaväelane ja poliitik, kelle plaaniga teostati Trumani doktriin. Marshalli plaani järgselt andis USA Euroopa riikidele 13 miljardit dollarit sõjajärgse majanduse taastamiseks. Marshalli plaani abil sain USA moraalse võidu NL-i üle. I.Nagy- Ungari peaminister, kommunist, kes alustas ühiskonnas liberaliseerimist, sellega kaasnes võimuvõitlus kommunistide sees, sest Moskva meelsed jõud ei olnud nõus.
Nato vastukaaluks asutas Nsv liit 1949 aastal Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1955 aastal moodustas Varssavi Lepingu Organisatsiooni (NSV liidu diktaadi elluviimise vahendid) HIINA KODUSÕDA Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200 000 mehelise sõjaväega Taivani saarele, kus ühendriikide kaitse all säilis Hiina vabariik. 1. Oktoobril 1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Demokraatlik maailm euroopa ja Ameerika Ühendriigid India vabanemine
Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees) Mao oli seadnud eesmärgiks viia seni nõrk ja lõhestatud Hiina Suurriigi seisundisse Neil oli koostööleping NSVL-ga Algasid repressioonid Mao industrialiseeris Hiinat läbi kampaaniate ning suht
Varsti need kes nominaalselt võimu juures läksid tülli. Teatas et aasta lõpus esimesed parlamendivalimised. Liitus Ühisliit (poliitilise partei mõõtu ühend) veel väiksema nelja parteiga, nii moodustati Guomindang ehk rahvuspartei. Tänapäeval Taiwanil aga enam pole valitsev partei Guomindang on see sama jõud, kes tulevikus moodustab vastasleeri veel üsna eos olnud komparteiga. Valimistel Guomindang võitis päris ülekaalukalt. Üritasid parlamendi võimu suurendada. Guomindangi juhtidele ei meeldinud Shikai hoiak. Liikus rohkem ainuvõimu suunas. Astusid välja terava kriitikaga. Yuan Shikai lasi kellegi mõrvata Song Jiaoreni( peaministri? ) tahtis ainuvalitsejaks saada. Arvas et presidenti positsioon ei erine põhimõtteliselt keisri omast. Ei saanud vahest aru või ei tahtnud aru saada. Peale mõrva toimusid sündmused, mida nim. teiseks revolutsiooniks. Aprillis 1913 võttis otsuse võtta suur laen, ühisliit. Jälgis Hiina käekäiku
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse
survestasid need Nõukogude Liitu, aeglustasid kommunismi levikut. Marshalli plaan üldiselt täitis oma eesmärgid. Trumani doktriin mingil määral täitis, kuid esines sündmusi, kus USA jäi pealtvaatajaks, kui nad oleks pidanud aitama riiki. 5. Nimeta vähemalt kolm põhjust, mis aitasid kaasa kommunistide võidule Hiina kodusõjas. Põhjused, mis aitasid kaasa kommunistide võidule Hiina kodusõjas: 1) Läänes alahinnati võimalust, et Hiina muutub kommunistlikuks. Guomindangi palved saada USA-lt sõjalist abi lükati tagasi. 2) NSVL osutas kommunistidele olulist abi relvastusega. 3) Kommunistid võitsid rahva, lõigates kasu rahvuslaste vigadest ning esitades end mõõduka, tõhusa ja patriootlikuna. LK 15. 2. Miks loodi NATO ja miks VLO? Too kummagi kohta 2 põhjust. 1) NATO loodi, et üles kaaluda NSVL võimsust, vastata NSVL kasvavale agressiivsusele. Samuti võimaldas see vahendada informatsiooni ja teha koostööd näiteks kaubanduse,
Bundeswehri VLO 1955 Varssavi bakt: loob NSVL sõjalise bloki (et kaitsta sotsialismileeri NATO eest) Albaania; Bulgaaria; Poola; Rumeenia; Saksamaa DV; Tsehhi; Ungari NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida kasutati ära enda huvides) Kommu. Levik Aasias 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - Suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommunistliku partei eesotsas (HKP): Mao Zedong Pärast II MS HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas (pidi taanduma mandri Hiinast) - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivaani saartele armee ja HV kullavaruga)
Pidasid halvaks seda. Et Hiinas tuli võimule kommunistid, juht Mao Zedong. Hiina kõrval oli olulisels riigiks Korea,kus käis kodusõda vasaku ja paremate vahel. Lõuna-Koeras läks nii kaua halvasti kuni appi tulid USA väed. 1953.aastal suri Stalin, siis ka intensiivne abi lakkas Põhja-Koerale. Sõda lõppes lõhenemisega. 1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda: kommunistide (keda juhtis Mao Zedong ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi (Rahvuslik Rahvapartei) vahel (keda toetas USA). Järk- järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni. 8
Stalini ajastu järgne periood. Ida-Euroopas VLO Lääne-Euroopas NATO Berliini blokaad- 1948-1949. Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi vahel. 1949 mais kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, liidukantsleriks Konrad Adenauer. 1949 okt kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli lõhestatud kuni 1990-aastani. Hiina kodusõda- 1946-1949. 1911 kukutati Hiinas keisrivõim. Pääses võimule Guomindangi e Rahvuslik Rahvapartei. Lääne tüüpi demokraatlik erakond. Pärast keisri kukutamist võim selle kätte. 1920 kujuneb välja Kommunistlik Partei- juht Mao Zedong. Sündis 1893, suri 1976 aastal- 20.saj üks julmemaid diktaatoreid. Pärast II MS 1946 puhkes Hiinas kodusõda. Ühel pool Kommunistlik Partei (toetas NSVL), teisel pool Rahvuslik Rahvuspartei (toetab USA). Lõplik lahendus: Mandri Hiinas võitsid kommunistid, hakati kutsuma Suureks Hiinaks. 1
· 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm · 1989 Taevase Rahu väljaku veresaun, Hiina jääb kommunistlikuks INDIA: · 1885 India Rahvuskongress · 1920
turumajanduslik ja Sks Demokraatlik Vabariik-ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik, sotsialistlik). -Hiina kodusõda(1946-1949): Hiina valitsusväed olid seotud võitlustega Jap agressori vastu ja ei suutnud midagi kommunistide vastu ette võtta ; Jap relvastus anti üle Hiina kommunistidele eesmärgiga laiendada oma mõjusfääre Aasias ; kodusõda puhkes Mao Zedongi juhitud kommunistide ning USA toetatud Guomindangi vahel ; sõjaline edu kaldus kommunistidele, mis viis riigi lõhenemiseni(mandriosas jäid võimutsema kommunistid, kuulutasid välja Hiina Rahvavabariigi ja Guomindangi vägede riismed põgenesid USA mereväe kaitse alla Taiwani saarele, seal jäi püsima Hiina Vabariik), selline lõhestus püsib seal tänaseni. -SB: Näis olevat oma võimsuse tipul, tegelikult polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks ; SB
Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945 algas Hiinas kodusõda, millest purustati NSVL abil Guomindangi armee. Selle valitsus lahkus Taiwani. 1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö
maandada. Nimeti samal ajal ametisse uus valitsus Imre Nagy juhtimisel., kes lubas üles ehitada demokraatia ja sõlmis kokkuleppe et nsvl väed viiakse budapestist välja.nsvl väed ründavad budapesti. Ungarlased pöördusid abi saamisekd ÜRO poole. Vastupanu suruti novembri kskpaigaks maha. Nagy poodi ülesse. 9.Mao Zedong ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1 okt 1949-Hiina rahvavabariik. 1946-1949 hiina kodusõda. Kommunistid alustasid kodusõda kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e Guomindangi vastu. Kommunistid saavutasid edu. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik. Võim hiinas läks kommunistide kätte ning 1949.a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid suurbritannia, prantsusmaa,belgia, Holland, luksemburg lääneliidu. Neid oli liiga vähe, et NSVL vastu astuda. Seetõttu astusid 10 EU RIIKI koos usa ja kanadaga 1949
4. Majandus, tööstus ja kaubandus olid riigistatud. Põllumajandus enamasti kollektiviseeritud. 5. KP ideoloogilise kontrolli all ka kultuur. 6. Sots maade sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt. 7. Iseloomulik sotsiaalsed garantiid (sots kindlustuse süsteem töö, korter, lasteaiad, ringid tasuta). HIINA 1911-1912 revolutsiooni tulemusena sai Hiinast vabariik, kukutati keiser. Suurem osa territooriumist oli Guomindangi võimu all. 1946 puhkes kodusõda, mille tulemusena Hiina muutub kommunistlikuks 1949. Aasias kommunism levib. 4 kommunistlikku riiki: Hiina, Põhja-Koera, Põhja-Vietnam ja Mongoolia. 1950-1953 Korea sõda. Tulemusena keegi ei võitnud. Hoogustus võidurelvastumine. Põhja-Koreast sai mahajäänud kommunistlik riik siiani selline. Peale Korea sõda otsustatakse Lääne-Saksamaa relvastada. Niimoodi sünnivad Pariisi kokkulepped
India rahvuskongress · Eesmärk iseseisva riigi väljakuulutamine · Iseseisvusliikumi juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi Mahatma Gandhi (1869-1948) Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusele kampaaniale, loobuti briti kaupadest, korraldas Soolaretke Hiina · 1912 sai hiinast vabariik · Pärast vabariigi väljakuulutamiset sattus riik sisetülidesse · Riiki proovis ühendada Guomindang (Rahvuslik rahvapartei) Võitlus Guomindangi ja kommunistide vahel · 1925 suri Sun Yatsen, tema järglaseks sai Ghiang Kaishek. · Kommunistide juht Mao Zedong Jaapan · Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine · Plaaniti suure osa Aasia hõivamisest ning Vaikse ookeani muutumist on sisemereks · Peavaenlasena nähti USA-t · 1931a rünnati Hiinat. Hõivati Mandziirua ja rajati seal Madzukuo keiserriik Aafrika · Iseseisvad riigid: o Libeeria, Etioopia, Lõuna- Aafrika, Egiptus
inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Ilmselgelt see ei läinud läbi neil. 40 KIRI 1980 koostati ja saadeti ajakirjandusele kiri ''40 kiri'' milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Tollel ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundus tagasi vaatama minevikku, et vastu pidada olevikus. HIINA KODUSÕDA JA KOMMUNISTID 1945-1949 oli Hiinas kodusõda valitsuse vahel. See toimus Guomindangi ja Hiina kommunistide vahel. Guomindang sai lüüa, aga neil õnnestus põgeneda Taiwani saarele ja tegid seal enda Hiina Vabariigi. Mao Zedung kommunistide juht kuulutas ka välja oma vabariigi Hiina rahvavabariik. MAUISM kommunistlik idealoogia. Revulutsiooni kandvaks jõuks pidid olema talupojad. SUUR HÜPE 1958 geniaalne kommunistlik partei kuulutas välja nn Suure Hüppepoliitika. Eesmärgiks oli hüpata lühikese ajaga teistele riikidele järele ja neist ette
3)juhikultus-Mao Zedong. 4)valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks- võitlus ülemvõimu pärast Kagu-Aasias, sõjaline kookupõrge Indiaga. MIS ANNAB RAHVUSVAHELISTEL ORGAN-LE ALUST SÜÜDISTADA HIINA VÕIME INIMÕIGUSTE RIKKUMISES?-Kõik meeleavaldused suruti veriselt maha, Hiinast puudus poliitiline demokraatia. Aastatel 1946- 1949 toimus Hiinas kodusõda, mille tulemusena kuulutati 1949a. välja Hiina Rahvavabariik. Guomindangi valitsus säilitas võimu ainult Taiwani saarel. Hiina RV juhiks sai Mao Zedong, kelle juhtimisel hakati majandust arendama viisaastakuplaanide alusel. Samal ajal hakkas kujunema ka partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine ehk isikukultus. 1958a. kuulutas Mao välja suure hüppe, mille eesmärgiks oli kommunism üles ehitada võimalikult lühikese ajaga. Selle saavutamiseks kiirendati suurtööstuse rajamist ja loodi rahvakommuune. Suure hüppe tulemusena vähenes tööstustoodang ja
relvajõudusid sots. riikide vahel. HIINA KODUSÕDA Aeg: 1946-1949 Osalejad: Kirde ja Põhja- Hiina (kommunistid)- NSVL abi vs kodanik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindagi)- USA abi Põhjus: kommunistid tahtis ülimvõimu Hiinas Käik: *algselt ülekaal Guomindagi poolel *1947 initsiatiiv kommunistidel *agraarreform aitas kommunistidel tugevneda *1948 kodusõjas pööre *kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast *1949 kommunistidel Naking, lahingud kandusid Lääne-Hiinasse *Guomindangi liider Kaishek taandusvägedega Taivani saarele *1 okt 1949 kuulutati välja Hiina Rahvavabariik eesotsas kommunistide liider Mao Zedong Tulemus: tugevnes kommunistide positsioon maailmas ja nende mõjuvõim laienes Aasias. Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja- Korea, Mongoolia. Idabloki iseloomustus: 1) Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid
Mandzuurias asuvad Jaapani väed kiiresti kapituleeruma. Teise maailmasõja lõppedes andis NSVL nende kätte langenud jaapanlaste relvastuse Hiina 4 kommunistide kätte, eesmärgiga laiendada oma mõjusfääre lisaks Ida-Euroopale ka Aasias. · 1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda kommunistide (keda juhtis Mao Zedong ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi vahel (keda toetas USA). Seega oli külma sõja vaatepunktist tegu tüüpilise konfliktiga, kus ida ja lääs ei sattunud küll otsesesse sõjalisse konflikti, vaid sõditi teineteisega liitlaste kaudu. · Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani
ette võtta. 1945 augustis alustasid Jaapani vastu sõjategevust ka NSVL väed, sundides Mandzuurias asuvad Jaapani väed kiiresti kapituleeruma. NSVL kätte langenud jaapanlaste relvastus anti üle Hiina kommunistidele, eesmärgiga laiendada oma mõjusfääre lisaks Ida-Euroopale ka Aasias. 1946 puhkes Hiinas avalik kodusõda Mao Zedongi (1893-1976) juhitud kommunistide ning USA toetatud Guomindangi vahel. Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949 sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid USA mereväe kaitse alla Taiwani saarele, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni. 2.6. Korea sõda:
toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu ka edaspidi, kuid enam ise otseselt ei sekku. · Ronald Reagan USA president, lõpetas pingelõdvenduse · Leonid Breznev- NLKP Keskkomitee I sekretär, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Mahatma Gandhi- India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias. · Mao Zedong - Hiina Kommunistliku Partei juht · Chang Kaishek- guomindangi valitsuse juht pärast Sun Yatsenit, poliitika ja sõjaväe juht · Kim il Sung P. Korea kommunistide juht, alustas Korea sõda · Jawaharlal Nehru India Rahvuskongressi juht, peaminister, iseseisvuse üks rajajatest · Sukarno kehtestas diktatuuri, Indoneesia poliitik ja esimene president aastatel 19451967. · Deng Xiaoping - Hiina RV tegelik juht 19781992. · Ho Chi Minh- Vietnami revolutsionäär ja poliitik, Vietnami Demokraatliku
USA. Kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1952. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa ja teised. Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL. VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. VLO. 1955. aastal. Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see. Hiina kodusõda. Kommunistid alustasid sõda Guomindangi vastu. Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle.
Jaapani majandusse. USA'st humanitaarabina saabuvate toiduainete müügist saadud tuli läks üle erifondi, kust tööstusettevõtted said pikaajalisi laene. 1949. a parlamendivalimistel said absoluutse enamuse liberaalid, kes pooldasid läänelikku arenguteed. Jaapan valis lääneliku arengutee. 1940. a lõpul hakkas USA investeerima turumajanduse ja demokraatlike institutsioonide arendamisse Taiwanil, kuhu oli asunud mandrilt välja tõrjutud Hiina Guomindangi valitsus. Samasugust poliitikat teostati Filipiinidel ja Indoneesias. IdaAasias hakkas kujunema eraldusjoon turumajanduse ja demokraatliku ühiskonnakorra valinud maade ning NSVL'i eeskujul või diktaadi all sotsialismi kuuluvate riikide vahel. Iseseisev India ja LõunaAasia maad India India nõudis iseseisvust
Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. 4. Mao Zedong, Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades Punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontroll Kirde- ja Põhja-Hiina üle läks seega kommnistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e. Guomindangi vastu. Esialgu oli ülekaal G poolel, 1948 a. toimus aga kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ning vallutasid suurema osa Hiinast. Võim Hiinas läks kommunistide kätte ning 01.10.1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. 5. Läänebloki riigid külma sõja ajal. USA tõusis Läänemaailma võimsaimaks riigiks. Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegse majanduse. Selle
nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis 8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine: pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile 1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine b) Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli
[6] Osapooled leppisid kokku, et rünnakut neist ühe vastu käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu. Rünnaku alla sattunud liikmesriiki pidid kõik teised abistama, kuid konkreetne meetod jäi igaühe enda otsustada: leping ei näinud tingimata ette sõjalist aktsiooni agressori vastu HIINA KODUSÕJA VASTASPOOLED (1946- 1949) 1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda kommunistide (keda juhtis Mao Zedong ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi vahel (keda toetas USA). Seega oli külma sõja vaatepunktist tegu tüüpilise konfliktiga, kus ida ja lääs ei sattunud küll otsesesse sõjalisse konflikti, vaid sõditi teineteisega liitlaste kaudu. Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi
ette võtta. 1945.a. augustis alustasid Jaapani vastu sõjategevust ka NSVL väed, sundides Mandžuurias asuvad Jaapani väed kiiresti kapituleeruma. Teise maailmasõja lõppedes andis NSVL nende kätte langenud jaapanlaste relvastuse Hiina kommunistide kätte, eesmärgiga laiendada oma mõjusfääre lisaks Ida-Euroopale ka Aasias. 1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda kommunistide (keda juhtis Mao Zedong ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi vahel (keda toetas USA). Seega oli külma sõja vaatepunktist tegu tüüpilise konfliktiga, kus ida ja lääs ei sattunud küll otsesesse sõjalisse konflikti, vaid sõditi teineteisega liitlaste kaudu. Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe
Partei ja riigi juhi Mao autoriteet oli vaidlematu, käis industraliseerimine ja põllumajanduse üldkollektiviseerimine. Hiina sai suurt materiaalselt ja tehnilist abi Nõukogude Liidult. Peale selle sobisid totalitarismi põhijooned (valitsuse diktaat, ametnike absoluutne võim ja parteiline hierarhia) hästi kokku keskaegsete Hiina traditsioonidega. Suurem osa lääneriike ei tunnustanud Hiina RV-d ning teotas Taiwani saarele põgenenud Guomindangi valitsust. Hiina RV võimud provotseerisid pidevalt kokkupõrkeid Taiwani relvajõududega. Teinud sotsialisimi ülesehitamisel esimesi edusamme, hindasid Hiina juhid ümber oma rolli Hiina - Nõukogude suhtes. Hiinas tol ajal ületas rahvaarv 800 miljonit ning ei soovinud olla n- ö noorem - vend, vaid pretendeeris hoopis juhtrollile maailmas. Samuti ei olnud Hiina juhid rahul Stalini terrorirežiimiga NSVL ega ka pingelõdvensuega rahvusvahelistes suhetes. Kui
Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine Iseseisvusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi Mahatma Gandhi (1869-1948) Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti kaupadest, korraldas Soolaretke. 4. Hiina 1912 sai Hiinast vabariik Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse Riiki proovis ühendada Guomindang (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen Võitlus Guomindangi ja kommunistide vahel 1925 suri Sun Yatsen, tema järglasteks sai Chiang Kaishek Kommuniste juhtis Mao Zedong 5. Jaapan Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine Plaaniti suure osa Aasia hõivamist ning Vaikse ookeani muutumist oma sisemereks Peavaenlasena nähti USAd 1931 rünnati Hiinat. Hõivatud Mandžuura ja rajati seal Mandžukuo keisririik 6. Aafrika Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus
2008. aastal iseseisvus Kosovo, mis on nende albaanlaste riik. NATO sekkus kuna oli otseselt liiga lähedal liitlasriikidele. 15.03.10 Hiina 20. sajandi alguses aastal 1912 kukutati Hiinas keisrivõim ja sai vabariik. Võimu pärast asusid võitlema rivaalitsevad kindralid. Kujunes välja terve rida parteisid ja esialgu oli kõige olulisemaks Guomindang. Esialgu 1920. aastatel tegi Rahvuslik Rahvapartei koostööd NSVL-ga. Sealt saadeti nõunikke ja müüdi relvi Hiinale. NSVL käsitles Guomindangi kui võimalusena kommunismi levitada ka Hiinasse. 1927. aastal toimus parteis antikommunistlik pööre ja igasugused sidemed NSVL-ga katkesid. Kogu Hiinat nad ei kontrollinud, 20.-30.aastael oli endiselt Hiinas kodusõjaga tegemist. 1931.aastal tungisid nõrgenenud Hiinasse jaapanlased, toimus sissetung Mandzuuriasse. Sellest alast loodi Jaapanist sõltuv Mandzukuo ala. 1937 algas otsene Jaapani-Hiina sõja ja see tõi endaga kodusõja lõpu
annaabi.ee 
