Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gümnaasiumi majanduse äriplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pood, pikkadel, klienditeenindaja, riideid, konkurents, jalanõud, raamatupidaja, import, pikki, planeerimine, sihtgrupp, visioon, missioon, riietes, juhtkond, pikemad, mudeleid, valikus, kleite, riietele, tellida, pakume, poel, müügisekretär, tulemustasu, neto, turusituatsioon, seadusandlus, tarne, ideeks, kohtadest, aegajalt, ootame, üldandmed....................................................23 2 1 ÄRIIDEE KIRJELDUS ByGerili OÜ on taaskasutuskeskus, mille äriideeks on mitmekülgse riidekauba pakkumine igapäevaselt Tartu linnas. Sihtklientideks on 15-40. aastased naised, kuna nad on rohkem lojaalsed poodlemisele ja soovivad leida alternatiivset kaupa, kallile poekaubale. Samas on kliendid, kes soovivad oma vanadest riietest vabaneda või hoopiski vanu riideid parandada, sest tootekompleksile lisandub juurde ka rõivaparandusteenus. Nii saab ettevõte veel rohkem väärtustada säästliku arengut. Ettevõtte koostööpartneriks on inglismaa ettevõtte, kellega tehakse pikaajaliselt koostööd, et kasutatud trendikas kaup jõuaks ka Eesti turule. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset ja trendikat taaskasutatud rõivakaupa sihtrühmale, kes väärtustavad jätkusuutlikust ja soovivad parandada ressursside ületarbimist.
Teenuseks on majutuspaik, mis on jahimaja. See on keskmise suurusega majake, kus on soe kaminaruum, ilus köök, pehmed ja mugavad voodid, piisavalt suur külmaruum ja nülgimisruum maha kütitud loomale.Pakume ka relvalaenutust ja eriteenuseid inimestele. Kui on soovi, pakume ka saunateenuseid suurematele jahisõprade soovijatele. Teenuseks pakume parimaid jahitooteid nagu relvad, relvadele uuenduslikud osad, relvahooldusvahendid, soojaid riideid. Meil asub väike toidupood meie peamajas ja seal üldiselt kõike vajalikke. Teenus pole täielikult uudisteenus, kuna on olemas metsades selliseid majutusi. Toodetel mida pakun pole puudusi, kuna pidevalt tuleb meil välismaalt uuendusi ja uusi osi. Puudusi on teenusel, kuna inimestele võibolla ei pruugi meeldida idee lasta loomi, nagu näiteks loomakaitsjad. Siiski meie teenus on parim, kuna me oleme erilisemad, pakume paremaid tooteid ja parimat
konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind · Kliendi jaoks ebameeldiv müügikoht ja parkla olemasolu · Ebameeldiv klienditeenindus · Soovitava kauba raske leitavus · Vähene reklaam Järgnevalt on toodud rida ettevõtte tegevusi. Otsustage, millised neist on rohkem ja millised vähem seotud ettevõtte turundustegevustega? 1) Võetakse kasutusele uus tehnoloogia, mille tulemusena toote omahind alaneb oluliselt.- Oluliselt seotud. 2) Raamatupidaja sisestab arveid.- Vähem seotud. 3) Raamatupidaja helistab kliendile maksmata arve pärast.- Oluliselt seotud 4) Kaubad transporditakse kliendi juurde. - Oluliselt seotud 5) Kaubad antakse kliendile üle.- Oluliselt seotud 6) Viiakse läbi kliendiküsitlus.- Oluliselt seotud 7) Ettevõtte klienditeenindaja vastab telefonikõnedele.- Oluliselt seotud 8) Ettevõtte juht suhtleb ettevõtte töötajatega.- Oluliselt seotud 9) Turundusjuht kohtub võtmekliendiga
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala KLIENDISUHETE JUHTIMINE ERINEVATE ETTEVÕTETE NÄIDETEL Eksam Kertti Viru Tallinn 2010 ÜLESANNE 1 1. Lojaalsuse määramine Inimene külastab pidevalt ühte kindlat toidupoodi ja omab selle poe kliendikaarti. See pood jääb ka tema koduteele tegemist on funktsionaalse lojaalsusega, kui kauplus asub kliendile väga soodsas kohas, siis on klient tihti nõus ignoreerima hinnataseme või teeninduskvaliteedi puudujääke ja jätkab käimist samas kaupluses. Tal on mugav ja kasulik valida selle kaupluse tooteid või teenuseid. Tal on välja valitud mõned lemmiktooted, mille pärast ta külastab ka selle keti teisi
Minu firma ,,Ilusaim klubi" tegeleb iluteenuste pakkumisega, pakkudes lisaks veel spordiklubi teenust ning erinevaid koolitusi. Soovi korral on võimalik ka rentida ruume, sünnipäevade või muude kokkutulekute jaoks. Minu väike ettevõte asub Harjumaal Tallinna linnas ilusas Nõmme roheluses. Hoone ümber on ka veidi maad, kus on võimalik samuti pidada soojemal ajal sünnipäevi või muid kokkutulekuid. Hoone asub metsa piiril. Alumisel korrusel asub administratsioon, ooteruum ja pood. Teisel korrusel on ilusalong, mis koosneb: kosmeetiku toast, juuksurite ruumist, küünetehnikute ruumist, massaazi toast ning solaariumi ruumist. Kolmandal korrusel on spordiklubi mis koosneb: jõusaalist, 3 rühmatreeningute saalist, naiste ning meeste pesuruumidest koos saunadega. Ooteruumis saab oodata oma protseduuri algust. Seal on diivanid, kus saab jalgu puhata, ajakirjad, televiisor ja kohviautomaat, kust saab soovi korral kas siis tavalist musta kohvi, esspresot või lattet
................................................ 5 3.2.Mikrokeskkonna analüüs............................................................................................................5 3.3 Tarnijad/koostööpartnerid:..........................................................................................................5 4. SWOT-ANALÜÜS...........................................................................................................................6 1.TOODE/TEENUS, TURG JA KONKURENTS............................................................................... 7 5.1.Toode/teenus...............................................................................................................................7 5.2.Turusituatsioon ja arengutrendid................................................................................................ 7 5.3.Turu analüüs................................................................................................................
käituda „klient on kuningas“ mõtteviisi kohaselt kui ta ei ole ennast eelnevalt vastava toote/teenuse suhtes harinud. Sõnastaksin väite ümber „Targal tarbijal on alati õigus“. 7. Kas mood muutub turundustegevuse mõjul? Kas näiteks rõivatootjad peavad tootma seda, mis on (neist sõltumatult) moes, või suudavad nad moodi tuua selle, mida nad toodavad? Ma arvan, et hea turunduse puhul saab moodi muuta kuid kuna rõivatootjad on huvitatud, et riideid kindlasti ostetaks, siis juhinduvad nad eelkõige hetkemoest. 8. Kas nõustud arvamusega, et turundus muudab inimesed liiga materialistlikeks? Põhjenda! Kuigi tooted on vajalikud inimeste erinevate vajaduste rahuldamiseks, siis pidevad reklaamid ning kampaaniad sunnivad pidevalt keskenduma parematele pakkumistele ning pidevale ostlemisele. Kuna erinevaid tooteid on väga palju ning tekib ka järjest juurde, siis on vaja pidevalt mõelda asjadele mida on vaja ning
........................................................................... 9 TUNDLIKKUSE ANALÜÜS....................................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS OÜ Phat Farm Eesti esindus on edasimüümisega tegelev firma, mille kauba artikliks on enamjaolt noorte vabaaja rõivad- ja jalanõud ning nende juurde kuuluvad aksessuaarid. Hetkel on firma asutamisel. Ettevõte tegeleb konkreetsemalt rõivaste, jalanõude ja aksessuaaride sisse toomisega Ameerikast ning kaubamärgi esindamisega Eestis. Meie klientuur on lai, hetkel oleme arvestanud sihtgrupiks 10-34 aastased, keda Eestis on 489 756. Kuna ta on üha laienev turg, on üsna tõenäoline, et ostjaskond laieneb iga aastaga. Meie eelised on teiste konkurentide ees eelkõige kaubamärgi tuntus üle maailma ja
Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes poele nii juurde lisaväärtust. Peale kohapealt ostmise on võimalik kaupa tellida ka läbi interneti. Ettevõtte asub Tallinna vanalinna ja kesklinna vahel, olles nii väga läbikäidav, nähtav ning klientidele avatud. Kuna vanalinn on põhiline Tallinna turismipiirkond, on oodata ka turistidest huvilisi.
............................................................. 8 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10 5. TURG .................................................................................................................................................. 11 6. KONKURENTS..................................................................................................................................... 12 7. KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................
.................................................................. 9 4 VÄLISKESKKONNA PESTLE ANALÜÜS JA MÕJU HANSO TURISMISTALULE.................................................................................................................. .......................................................................................................................................... 10 5 KONKURENTS JA TURG ........................................................................................... 12 5.1 Haaslava valla piirkonna kirjeldus ............................................................................ 12 5.2 Turule sisenemine ja konkurents ............................................................................... 14 5.3 Toote/turu maatriks.................................................................................................... 15
tegevust on vaja muuta sõltuvalt toote elustaadiumist, tuleb turundajal hästi tunda elutsükli kõiki faase, selleks on vaja koguda ja analüüsida infot. Iga toode läbib elutsükli talle omase kiirusega. Elutsükli pikkus oleneb tarbijate vajadustest, soovidest, hoiakutest ja käitumisest, tehnika ja tehnoloogia arengust ning uuenduste kasvutempost, konkurentsist ja firma enda turundusest. Tehnika ja tehnoloogia arengust tingituna on toote elutsükkel üldiselt lühenenud. Mida aktiivsem on konkurents, seda lühem on toote elutsükkel. Turutõkked, patendid või piiratud juurdepääs toormeallikatele aeglustavad konkureerivate toodete evitamist ja seetõttu võib elutsükkel olla märksa pikem sellest, mis kujuneb kergesti ligipääsetaval turul. Arendusfaas. Selles faasis uut toodet veel ei müüda, kuigi kulutusi tootele juba tehakse. Toote arendus- ehk ettevalmistusfaasis töötab firma uue toote ideega. Toode, millega saaks
• Tehnoloogiliste muudatuste tempo nii toodete kui tootmisprotsesside innovatsioonide osas: Kiired tehnoloogilised muudatused - suurendavad riski. Investeeringud tehnoloogiasse/ sisseseadesse võivad muutuda kasutuks enne kui nad end ära tasuvad. Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Porteri viie konkurentsijõu mudel aitab välja selgitada tegevusvaldkonna (tööstusharu) olukorra ning analüüsida ettevõtte kohta seal. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. Kui ainult osa konkurentsijõude on nõrgad, siis võib tegevusharu osutuda atraktiivseks tugeva turupositsiooniga ettevõttele, mille strateegia
Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule.
sündmuste puhul: pulmad, peied, sünnipäevad, seminarid, konverentsid, kongressid, laagrid, suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg. Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile
olulist rolli mängivad. 5 1.1. Jaekaupluste tüübid Jaekaupluseid on erinevas kujus ja suuruses ning uusi jaekaupluste tüüpe järjest tekib. Neid saab klassifitseerida vastavalt lisateenuste arvule, tootevaliku sügavusele ja laiusele ning hinnatasemele või ka organiseeritusele. Olemas on spetsiaalkauplused, kes pakuvad kitsast tootevalikut aga laia sortimenti. Riidepood oleks omakorda ühe tootegrupi kauplus, meeste riiete pood oleks piiratud ühe tootegrupi kauplus ja meeste triiksärgipood oleks super spetsiaalne pood. Kaubamajad, kus pakutakse mitut tüüpi kaupu, tüüpiliselt riideid, majapidamistarbeid, kodukaunistusvahendeid jne. Tavaliselt on sellised kauplused jaotatud osakondadeks kus igas neist on oma ostujuhid. Kolmanda kategooriana on välja toodud supermaketid. Mis on suhteliselt laia kaubavaliku, madalamate hindade ja kasumimarginaaliga iseteeninduskauplused. Super-
6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid................................................................................................8 2. TURUNDUSKESKKOND......................................................................... 11 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 15 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................15 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................15 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................17 3
näpunäiteid (meelespea). Näiteid OÜ Agentuur turundusplaanist on toodud punktides, mille koostamine on (konsultantide kogemuse alusel) plaanide koostamise praktikas olnud kõige keerulisem. 5 P L AN E E R I M I SE E T T E V AL M I S T U S Plaani koostamise vajalikkus Äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Kirjaliku dokumendi koostamine on hea viis selle teadmise formaliseerimiseks. Plaan on juhtimistööriist, mis määratleb organisatsiooni/äriidee tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud, dokumenteerib eesmärgid ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Valmis äri- või turundusplaan on hinnang ettevõtte äriideele, mis on omakorda elujõulise turundussõnumi
müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele. Uurimistöö on aktuaalne, kuna inimestel on tekkinud palju suuremad valikuvõimalused viimase kümne aasta jooksul. Üha rohkem pööratakse tähelepanu enda välimusele, et olla konkurentsivõimelisemad nii tööjõuturul kui edaspidises elus. Samuti on uurimus vajalik nii iluteenindusvaldkonna, teenindus- ja müügiettevõtetele, kellel on samuti Eestis väga lai konkurents ning kes vajavad näpunäiteid edasiseks püsima jäämiseks või edu saavutamiseks ettevõtluses. Lõputöö on koostatud kahes osas. Esimene osa on teoreetilise käsitlusega, kus autor soovib anda ülevaate tarbija olemusest, tema harjumustustest, eelistustest ja nende muutmisest. Samuti tehakse kokkuvõte naistarbija eelistustest ja nende muutustest iluvaldkonnas 21 sajandiga võrreldes. Käsitletakse nii tuntud teoreetikute allikaid, tarbijakaitseseadust kui Eesti Statisikaameti andmebaasi
4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna analüüsimine, turundusmeetmestiku plaanimine, teostamine ja kontrollimine firma ning tarbijate eesmärkide saavutamiseks. 1. Missugune on praegune olukord? Kus me oleme? – analüüs 2. Kuhu tahame jõuda? – planeerimine 3. Kuidas seda saavutada? Milliseid vahendeid kasutada? – teostamine 4. Milline on tulemus, kuhu me jõudsime? – kontrollimine. Turunduse juhtimist teostatakse 4-l erineval tasandil: 1. firma tasand – tippjuhtkond vastutab üldstrateegia väljatöötamise eest; 2. äriüksuse tasand – iga äriüksus kujundab oma strateegiad; 3. tootesarja tasand – konkreetsele tootesarjale tehakse plaan; 4. brändi tasand – brändijuht paneb kokku brändi arenguplaanid. 2
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall, 1993: 37). Teisa
tekkisid asutuse esindajaga suheldes. Efektiivne klienditeenindus nõuab järjepidevat käitumist igalt töötajalt (kes kliendi silmis ongi asutus). Tavapäraselt mõistame kliendi all inimest, kes tuleb asutusse väljastpoolt. Tegelikult pole sugugi vähem olulised asutusesisesed kliendisuhted, milles organisatsiooni kõik töötajad osalevad teenindaja ja kliendi rollides: sekretärid pakuvad sekretäriteenust, koristaja puhastusteenust, raamatupidaja raamatupidamisteenust jne. Sagedamini märgitud tegevused ja omadused (küsitluste tulemustel), mida klient teenindajalt ootab on · Teenindusvalmidus Positiivne suhtumine klientidesse ja töösse Kliendi usaldamine ja väärtustamine · Suhtlemisoskus Oma meeleolu kontrollimine
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
.........................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos..........................................................
.........................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos..........................................................
logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”.
senisest kõrgemaid ladusid. Tõstukid olid suutelised tõstma alustele paigutatud kaupu 56 m kõr- gusele, mistõttu sai 67 m kõrgustes laohoonetes võtta kasutusele 34-korruselised laoriiulid. Tõs- tukid võimaldasid kiiresti käsitseda suuri kaubakoguseid ning muutsid ladustamise efektiivseks hea ruumikasutuse abil. Ladudes vähenes kümneid kordi raske käsitsitöö osatähtsus. Kui 1960.1970. aastatel hakkas läänemaailmas tekkima konkurents, väitis tolle aja turundus- filosoofia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabu- misel kauba kliendile lühikese aja jooksul tarnida. Selle põhimõtte alusel ehitati Euroopas peaaegu kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu ladu. Suur ladude arv ja mitu korda nõudlust ületavad
on lihtne turule siseneda ja sealt lahkuda või on see loomulike või kunstlike barjääridega takistatud), turul osalejate konkurentsi vormid (kas on tegemist üksnes hinnakonkurentsiga või lisandub ka hinnaväline konkurents). Konkurentsist lähtuvalt võib eristada järgmisi turutüüpe: 1) täieliku konkurentsi turg 2) mittetäieliku konkurentsi turg a) monopol b) monopolistlik konkurents c) oligopol d) monopson e) oligopson 1.10 Nõudlusseadus ja nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Kauba hinna ja nõutava koguse vaheline seos on omandanud majandusseaduse staatuse. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See
rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. ...............................................................79 Läbirääkimiste hindamine: ......................................................................................................................86 3. PERSONALI JUHTIMINE 86 3.1 Sissejuhatus personalijuhtimisse ja personali planeerimine .............................................................86 3.2 Personali värbamine ja valik.............................................................................................................88 Personali organisatsioonisisene värbamine (ei välista organisatsioonivälist värbamist): ......................88 Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Mitte lasta ennast sõimata või alandada Kõikide klientidel on järgmised vajadused ja ootused: Vajadus olla teretulnud Vajadus saada teenust/kaupa õigeaegselt Vajadus tunda end mugavalt Vajadus kindlustunde järele Vajadus olla mõistetav ja arusaadav Vajadus saada abi ja toetust Vajadus tunda end tähtsana Vajadus olla tunnustatud Vajadus olla äratuntud ja meeldejäetud Vajadus lugupidamise ja tähelepanu järele 11. Klienditeenindaja roll Klienditeenindaja on segu psühholoogist ja näitlejast. Ta on kliendi koostööpartner. Tänapäeval öeldakse ka, et klienditeenindaja on ,,kliendiarendaja". 12. Klienditeenindaja pädevused ja isikuomadused Klienditeenindaja on: pädev ja enesekindel positiivse suhtumisega aus koostööaldis loov empaatiavõimeline 5 sõbralik, viisakas kannatlik veenev hea mäluga kena välimusega puhas ja korralik kohusetundlik 13
4.3.6.3 Ametikohtade kavandamine 71 4.6.3.4 Juhtide ja spetsialistide jagunemine rivi- ja staabipersonaliks 73 4.6.3.5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3
matemaatikaülesanded, kirjutamised ja arvutamised saavad tehtud. Aga millegipärast on programmidel kombeks paisuda. Ning et suureks paisunud rakenduse seest sobiv toiming üles otsida, peab lisama vajalikule käsule üha uusi ja uusi kesti. Nii nagu üheainukese vajaliku sidekanali puhul võib korraldada nii, et telefonitoru tõstes ühendatakse rääkija kohe õigesse kohta. Kümnekonna puhul piisab telefoninumbritest, mis telefoni külge kleebitud või kiirklahvidele salvestatud. Kui aga raamatupidaja peab vajalikul hetkel kätte saama kõik temaga viimastel aastatel suhelnud kliendid, siis läheb juba tarvis korralikumat kataloogi. Nõnda on C# ja ka mitme muu keele loojad otsustanud juba alguses programmikoodi osad korralikult süstematiseerida, et poleks vaja piltlikult öeldes pärast kataloogi tehes nuputada, millist värvi paberilipikule kirjutatud Mati telefoninumber just selle õige Mati oma on. Mõnevõrra läheb