Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Grupitöö kaasuse lahendus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hankija, täitja, hankeleping, hankijal, instituudi, tüüptingimus, rikkumine, asjaolud, 4900, hüvitamise, lahend, kaasuses, võlausaldaja, viivitus, viide, täitmisnõue, lepingulise, läbirääkimisi, tugineda, mööbli, mistõttu, tüüptingimused, riigikohus, võlgnik, võlaõigusseadus, võlasuhte, viidatud, võlaõigusseaduse, panema, lisatasuhulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel
kustutamise järjekorda määrata. Kas A-l on õigus nõuda V-lt põhivõla, sellelt arvestatud intressi, põhivõlalt alates 1.01 arvestatud viivise, põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi maksmist? Hüpotees: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, ÕKV eeldused Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe - Lepingu liik – Tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 1. A andis V-le 20 000 ja V on kohustatud selle tagasi maksma.
tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 järgi. 1.3. Kas tarbijakäendusleping on kehtiv? VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse maksimaalsummas. Lepingu p-st 5.2. järgi on maksimaalsumma kokku lepitud. VÕS § 144 lg 2 kohaselt peab tarbijakäendusleping olema kirjalikus vormis. Ka seda ei ole rikutud ning seega on Mati ja võlausaldaja vahel tarbijakäendusleping olemas ning kehtib. 2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu – VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale sama rahasumma tagasi, mis talle laenati. Vastutab ka, siis kui leping on üle öeldud VÕS § 145 lg 2. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenu pealt maksta intressi. Nendest kahest normist tulenevalt on põhivõlgniku kohustus tasuda võlausaldajale tagasi laenusumma ning sellelt laenult ka intressimakseid
VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, siis on see nõute rikkumine, mis toob kaasa karistuse. Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone.
Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab
Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab
lugeda sõlmituks hageja kui sõiduki omanikuga. Parkimislepingu p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Parkimistingimuste p 10 järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust õigesti, et parkimistingimuste p 10 ei ole tühine tüüptingimus. Maakohtu hinnangul võimaldab see lepingupunkt tõlgendust, et parkimistingimuste rikkuja (sõiduki juhi) vastutus pannakse kolmanda isiku (sõiduki omaniku) kanda. Ringkonnakohus leidis õigesti, et sellist järeldust parkimistingimuste p-st 10 teha ei saa. Viidatud lepingupunkt ei pane parkimistingimuste rikkumise korral vastutust kolmandale isikule, vaid sätestab parkimise korraldajale õiguse eeldada,
praegu on lepingus kokku lepitud, et Toivo annab auto üle Sulevile. Sulev võib täita kohustuse ja võtta asja vastu (VÕS § 78 lg 1). Lepingus ei olnud kokkulepitud, kes maksab auto eest. Seega VÕS § 208 lg 1 kohaselt peab maksma Gustav ostetud auto eest. Pooled pevad vastastikused kohustused täitma üheaegselt VÕS § 82 lg 5. Gustav on kohustatud VÕS § 263 alusel kõrvaldama takistused Sulevi eseme valdamiseks. Kohustuste rikkumine - VÕS § 100 kohaselt on lepingut rikutud, sest kohustusi pole kohaselt täidetud - tuldi küll autole järele, aga tasu ei makstud (VÕS § 82 lg 5) Kohustuse rikkumisele tuginemine – Toivo ega temast tulenevad asjaolud ei ole põhjustanud kohustuste rikkumist. Vastutus Vastutusstandard - VÕS § 103 lg 1 eeldatakse, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Ehk Gustav vastutab kohustuse rikkumise eest.
Vastutus tähistab õkv kohaldamise võimalust lepingu rikkumise korral. Garantiivastutus tähendab, et lepingupool võtab lepingu sõlmimisega garantii, et täidab lepingut nõuetekohaselt. See tähendab, et lepingu rikkumise fakti esinemine on üldjuhul piisavaks eelduseks vastutuse tekkimisele ja õkv kohaldamisele. Õkv eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingus/seaduses; kokkulepete puudumisel § 103 lg 1 (garantiivastutus). Vastutust välistavad asjaolud: § 103 lg 2 (§ 105), § 101 lg 3 (kinnitab kohustuse rikkumist). Müügilepingu puhul erisätted rikkumise ja vastutuse osas. Garantiivastutuse ja süülise vastutuse eristamine müügilepingu näitel: Müüja vastutus müügilepingu alusel puudustega asja üleandmise korral. Süülise vastutuse puhul peab rikkumine olema rikkujale etteheidetav (tahtlus vs hooletus). Garantiivastutuse põhimõtte rakendamine tähendab lihtsustatult, et müüja vastutab ka
Õiguste kuritarvitamise keelu põhimõte TSÜS §138 lg2 + VÕS §6 lg 2, VÕS §101 lg 3 Mõitslikkuse põhimõte: Avatud õigusmõiste Normattivne ja objektiivne standard- käitumine VÕS §7 ei ole ülimuslik (võrreldes §6 lg2) Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab VÕS §5 piirangud: seadus, sätte olemus, vastuolu avaliku korraga/heade kommetega või isiku põhiõiguste rikkumine Lepingutruudus: leping on pooltele täitmiseks kohustuslik lepingu muutmine/lõpetamine kokkuleppel– VÕS § 13 + § 97 (asjaolude muutumine); § 26 lg 11 (lahtiste tingimuste määramine kohtu poolt) Lepingueelsed läbirääkimised: Kohustus: - kohustus arvestada mõistlikult üksteise huvide ja õigustega (VÕS § 14 lg 1) - tõekohustus (VÕS § 14 lg 1 2. lause) - teatamiskohustus - äratuntav huvi va kui teavitamist ei saa mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2)
kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist? Hüpotees: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, ülevärvimise kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi. Materiaalsed eeldused: kehtiv taganemine (kehtiv leping, rikkumine, vastutus, oluline rikkumine, taganemisavaldus) I MATERIAALSED EELDUSED Kehtiv taganemine 1. Võlasuhe Lepinguliik – VÕS § 208 lg 1 järgi on tegemist müügilepinguga, mille kohaselt Kaupo ostab auto ja Ben müüb. Kas leping on sõlmitud? Leping on sõlmitud, lepingu pooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1) Kas leping kehtib? Kaasuse asjaolude kohaselt vormi ja sisu puudusi ei esine. 2. Rikkumine
tekitamisest – võlausaldaja vara teatud puudujääk - Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded – määrav võlgiku varalises sfääris toimunud õigustamatu juurdekasv. Alusetust rikastumisest tulenevalt tekib isikul õigus nõuda välja teise isiku poolt alusetult saadu. Eristatakse kolme liiki rikastumisnõudeid: 1)soorituskondiktsioone ehk kohustuse täitmiseks saadu tagastamise nõudeid 2)sekkumiskondiktsioone ehk väärtuse hüvitamise nõudeid õigusrikkumise korral 3)teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise nõudeid. Võlasuhete liigid 1. Tehingulised ehk Lepingulised ehk lepingute liigid: - Abstraktsed[kohustus, mille eesmärk ei ole tuletav võla-, vaid muust suhtest (puudub kindel eesmärk). Abstraktse kohustuse eesmärk on tavaliselt oma õigusliku seisundi tugevdamine, vältimaks tehingu alusest tuleneda võivaid vastuväiteid] ja kausaalsed - tasulised ja tasuta
tellimustele töötajate karjäärisisestel vedudel vähemalt seitset (7) 15-kohalist ja ühte (1) 25-kohalist karjääri tingimustele sobivat transpordivahendit, mis on kohaldatud inimeste veoks ja omavad reisijate salongi soojendust külmal aastaajal. Orienteeruv karjäärisiseste vedude kilometraaz 2,5 kuus on 100 000 km. 1.3 Teenuse osutamise algus Narva karjääris 15.03.2013 1.4 Teenuse osutamise tähtaeg: kuni 31.05.2013 1.5 Hankijal on õigus lepingu kehtivuse perioodil vastavalt oma vajadusele käesolevas hankes hangitavat transporditeenuse mahtu ±20% muuta vähendades või suurendades busside arvu, muutes liini, ajagraafikut, jätta ajutiselt mõni või kõik liinid käigust ära. Muudatuste tegemisel tasustatakse tegelikult teostatud vedude eest lepinguliste ühikhindade alusel. 1.6 Osutatud Teenuste mahu määramisel lähtuvad lepingupooled faktiliselt teostatud
VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7
igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub.” Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht: Kas hagejal on lepingust tulenevalt õigus lisada lepingu esemete hulka uusi kinnisasju ilma kostja nõusolekuta? 2 VÕS § 42 lg 3 p 14 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi Menetlusosalised: “Võlaõigus on dispositiivne ega välista kokkulepet, mille kohaselt on rendileandjal õigus lisada lepingusse ühepoolselt uusi rendiesemeid” VÕS § 26 lg 1 Kolleegium: “lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut
nõuda lauanõude üleandmist. Alternatiivselt hinda, kas ostja saab nõuda müüjalt kulutuste hüvitamist ning saamata jäänud tulu. Millisel õiguslikul alusel saab Mait nõuda lauanõude välja andmist? Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus, VÕS § 108 lg 2 välistavate asjaolude puudumine, mõistliku aja jooksul tuleb nõue esitada, mõisklik aeg KUI ON ASENDATAVAD ASJAD, SIIS EI MÕJUTA SEE, ET ASI ON EDASI MÜÜDUD ANTUD Faktilised alused - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb teine ostab õiguslik alus: VÕLASUHE (leping)
” Ülesanne: hinda, kas lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, saanud lepingu osaks ning kehtivad. Hüpotees: lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, kuid tühised VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 järgi Eeldused: 1) tingimus on tüüptingimus; 2) tingimus on saanud lepingu osaks; 3) tingimus on tühine 1. Kas lepingupunktide 18 ja 19 puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes? VÕS § 35 lg 1 mõttes on tüüptingimus lepingutingimus, mida ei ole eelnevalt läbi räägitud kuna: See on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes või pole muul põhjusel läbi räägitud (VÕS § 35 lg 2)-tegemist on tüüplepinguga, kuna seal sisalduvad tingimused on eelnevalt välja töötatud sh ka p 18 ja p 19. Seda lepingut kasutatakse iga servalkõnni kliendiga. Kaasuse asjaoludel oli allkirjastamiseks antud lepingutekst.
Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 reguleeritakse nii neid suhteid, mis tulenevad lepingust kui ka neid, mis tulenevad seadusest. Siinjuures ei pruugi olla tegemist vaid võlaõigusseadusest tuleva kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane
Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
• õiges kohas; • õigel viisil ja • õigele isikule. Kohustuste täitmine • Kui kohustused on täidetud eeldatakse, et kohustused on täidetud nõuetekohaselt, tulenevalt VÕS § 76 lg 4. • Mittenõuetekohast täitmist peab võlausaldaja tõendama. • Kohustuste täitmist tõendatakse täitmise kviitungi abil.VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma võlgnikule tema nõudmisel kohustuse täitmist tõendava dokumendi. Kohustuste rikkumine • Kui lepingupool jätab oma kohustused täitmata või täidab neid osaliselt on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100. • Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. • Oluline: kohustuste rikkumine ei tohi kaasa tuua kohustuste rikkumist. Nt kui üks lepingu pool täidab omapoolsed kohustused osaliselt, siis see ei anna teisele lepingu poolele õigust jätta oma
1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus? o Lepinguliik o Kas leping on sõlmitud? / Kui lepingut ei tuvasta, kontrollime, kas on pidanud lepingueelseid läbirääkimisi o Kui on sõlmitud, kas kehtib (ei kontrolli TsÜS-I aluseid)? Kontrollime vorminõudeid, kui rikkumine võib kaasa tuua tühisuse. - Rikkumine o Kohustuse sisu Siin tuleb selgitada, milline on kohustuse sisu (VÕS § 24 alusel), milles pooled olid kokku leppinud § 76, 77 + erinormid (nt § 217) o Kas kohustust on rikutud? faktiline olukord, ehk millised asjaolud kaasuses kirjeldavad rikkumist (nt pole üle antud, on mittevastav lepingutingimustele jne). leiame kohaldatavad lepingutingimused või normid.
tingimus (VÕS § 31). Kirjalikus lepingus sisalduva välistava tingimuse korral ei loeta lepingu osaks lepingupoolte varasemaid kokkuleppeid, mis ei sisaldu lepingus, ning samuti ei oma lepingu suhtes tähendust lepingupoolte varasem käitumine. Kui aga välistav tingimus sisaldub tüüptingimustes, kehtib VÕS § 31 lõike 2 kohaselt siiski üksnes vastav eeldus ning kumbki pool võib selle eelduse ümber lükata, tõendades näiteks, et tüüptingimus ei saanud lepingu osaks või et tegemist on üllatustingimusega. *20 Lepingupoolte varasemaid tahteavaldusi võib siiski igal juhul arvestada lepingu tõlgendamisel (VÕS § 31 lg 3). 6. Tehingu muutmise vorm Tehingu muutmise vorminõudeid reguleerib TsÜS § 77 lõige 3, mille kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega saab näiteks kinnisasja müügilepingut muuta üksnes
Riigivastutuse seaduse 1 lg 3-s on näidisloetelu juhtudest, kus avaliku võimu kandja tsiviilõigussuhtes osaledes vastutab siiski eraõiguse järgi. Nt omaniku kohustuste rikkumisel, liikluses osalemisel. 4 2 Tasu avaliku lubamise õigus 2.1 Tasu avalik lubamine 6. Missugused on tasunõude eeldused TAL instituudi alusel? Eeldused (VÕS 1005): 1. tehingu tegemine tasu lubav tahe tahteavalduse teatavakstegemine üldsusele 2. teo tegemine Näide: Avalik tasulubadus on selline: Isikule, kes mu kassi tagasi toob, jään ma tänuvõlglaseks. Siin ilmselt tuleks eitada tasu lubava tahte olemasolu. Näide: Isa lubab perelauas: Mul on load kadunud. Kes üles leiab, saab sada krooni.
kokkulepe on tühine). 15.04.2013 jõustunud VÕS § 1131lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse sissenõudmiskulude hüvitamine või millega piiratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise nõudeõigust, kui selline kokkulepe on asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Sissenõudmiskulude hüvitamise välistamise korral eeldatakse, et see on võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule.
Praktikas tasub vaidluse korral hea usu põhimõttele tugineda siiski viimases järjekorras, kuna pahausksust on sageli keeruline tõendada ning ka siis peab kohus langetama väärtusotsuse, mille ennustamiseks tuleb kohtuniku mõtteid lugeda. Näiteks ei ole hea usu põhimõtte rikkumine, kui asi müüakse harilikust hinnast oluliselt kallimalt, kuigi võib tekkida tunne, et see pole õiglane. Oluline on märkida, et lepingu kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta, kuid see võib kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses. Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et lepingupoole käitumist hinnatakse teiste sarnaste isikute käitumise järgi. VÕSi kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Näiteks kui tudeng peab referaadi kirjutama mõistliku aja jooksul, siis on mõõdupuu teiste üliõpilaste tavaline kirjutamiskiirus
argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole. Samuti ei tohi rajad oma otsust oletustele. Oluline on lahenduse õiguslik põhjendus koos võimalike alternatiivide esitamisega, kui seda asjaolud võimaldavad. Lahenduses tuleb oma seisukohti teoreetiliselt põhjendada, jäädes kaasuse põhiküsimuste piiridesse (nt nõude loovutamise kaasuses ei ole vaja analüüsida lepingu sõlmimise õigusliku regulatsiooni ajaloolise kujunemise probleeme). Tuleb arutada alternatiivseid variante. Nt kui ei ole täpsustatud poolte staatust, tuleb kaasus analüüsida kõike alternatiive arvestades (nt tarbija, ettevõtja).
nende tühisuse tagajärjed? § 35. Tüüptingimuse mõiste (1) Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. (2) Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. (3) Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. (4) Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. (5) Käesoleva seaduse §-des 35-39 ja 41-45 sätestatust selle lepingupoole kahjuks, kelle
ülesütlemise tingitud mõjuva põhjuse kaalukusest ning sellest, kas töösuhte jätkamine etteteatamistähtaja jooksul oleks olnud võimalik. Tööandja võib jätta ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata, kui temalt ei saa heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ja see lõpeb kohe. Kaasuse asjaolud ei õigusta etteteatamistähtaja järgimata jätmist. Tööandja pidi ette teatama, kuna ise ei esinenud etteheiteid ega hoiatusi K-le seoses sellega, et viimane ei käi alaliselt tööle vaid tuleb siis, kui niisugune vajadus tekib. Seetõttuon töötajal õigus saada hüvitis ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest TLS § 100 lg 5 alusel. 4. Lahendus 1. K ja OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping on töölepinguks vastavalt TLS § 1 lg- le 1. 2
kasu väljaandmine). Lepingust saab nii taganeda kui ka üles öelda osaliselt kui ka tervikuna. Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes; kogu lepingust võib kahjustatud lepingupool taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. 3. Enne kui õiguskaitsevahendeid rakendama saab asuda, tuleb kontrollida nende välistatust. Tuleb tuvastada nii rikkumine kui tagajärg (kahju). Teo ning tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos - tegu peab vahetult olema põhjustanud tagajärje. Võlausaldaja ei saa tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt, kui ta ise põhjustas selle rikkumise. Reeglina ei vastuta võlgnik lepingu rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav
ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. Käsundisaajale tasu maksmine Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. (627) Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. (628) Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel
kohustuse olemusest tulenevat tähtpäeva. Kui võlausaldajal ei ole õigust keelduda enne tähtaega täitmise vastuvõtmisest, siis peab täiendavad kulutused, mis on seotud enne tähtaegse täitmisega, kandma võlgnik. Täitmise kohaks nimetataks kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo. Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks kui võlgnik täidab kohustuse lepinguga või seadusega kindlaksmääratud kohas. Täitmise koht on oluline mitmest aspektist, sest täitja peab kandma täitmise kulud ja ebamugavused. Rahalise kohustuse täitmise koha puhul eeldatakse, et rahaline kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhtega kõige enam seotud tegevuskohas. Selle puudumisel võlausaldaja elu- või etgevuskohas. Asja üleandmine peab toimuma kohas, kus asi asus võlasuhte tekkimise ajal. Kui täitmise esemeks on asi, mida tuleb toota või valmistada, siis loetakse üleandmiskohaks tootmise või valmistamise koht.
annaabi.ee 
