1915.a mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja Bulgaaria astus sõtta ja vallutas Serbia Lahungud Türgi rindel 1915.a Türgi astus Kolmikliidu hulka 1915.a tahtis inglased saada võimu Musta mere ja Vahemere vahelistele väinadele, saatsid nad Gallipoli poolsaarele dessandi, 1916.a said inglased lüüa ja lahkusid poolsaarelt Saksa rünnak idarindel 1915.a 1915.a otsustas Saksamaa koondada paremad jõud idarindele 2.mail 1915.a Gorlice operatsioon, millega vene kaitseliinidest läbi löödi Venemaa stabiliseeris rinde Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Eesti ja Läti olid saksavastased meelestatud Soomlastest koosnevad jäägriüksused saadeti rindele Kuramaal Verduni lahing 1915.a oli Saksamaale üldiselt edukas Saksamaa pani sihi läänerindele ja valis Verduni kindluse lahingu paigaks Verduni alla koondati võimas suurtükivägi
Saksa armee lõi venelaste pealetungi tagasi, purustas Tannenbergi lahingus (26.30. august 1914) Vene 2. armee ja sundis Vene 1. armee Ida-Peisimaalt lahkuma. Ypres'i lahing 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi Gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri. Gorlice lahing Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil 1915 Przemysli. 2. mail alanud Gorlice lahingus Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi. Järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing Keskriikidel oli vähem sõjajõudu. Saksa ülemjuhatus otsustas anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks
kasutati tanke, aprill 1917 Nivellei tapatalgu, saksa lõi tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, okt 1917 Caporetto all said itaalia väed sakslastelt lüüa, 8 aug 1918 must päev, prants ja inglise korpused andsid Amiensi juures ränga hoobi saksale, saksa hakkas langema. Idarinne- 17 aug 1914 2 vene armee sissetung ida-preisimaale, 2 sept 1914 Tannenbergi lahing saksa purustas vene armee, 2 mai 1915 Gorlice operatsioon, saksa murdis vene kaitseliinidest läbi seejärel rinne stabiliseerus , juuni 1916 murdis vene A-U kaitseliini läbi, tekitades suuri kaotusi, et edukalt jätkata puudusid reservid, Muud rinded- 23 aug 1914 Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas saksale kuulunud alad, nov 1914 türgi sõttaastumine Saka ja A-U poolel, avas maailmasõjas uued rinded, mai 1915 Itaalia kuulutas A-U sõja, uus rinne,
4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29.09.1918 sakslased alustasid rahu läbirääkimisi. Ka Bulg 20.08.1918 Türgi sõlmis vaherahulepingu 03.11.1918 Austria kapituleerub pärast ITL pealetungi 11
pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannember'i lahing (26. 30. august 1914) Ypres'i lahing (22. aprill 1915) Gorlice lahing (2. mai 1915) Verduni lahing (21. veebruar 1916) Somme'i lahing (1. juuli 1916) Caporetto lahing (24. oktoober 1917) II Marne'i lahing (15. juuli 1918) 28. juuni 1914 korraldatakse atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile. 1915 Itaalia läheb üle Antanti poolele. 1917 USA astus sõtta Antanti poolele (toetas ressurssidega) Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist 11. nov kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis
5.-6. Sept. Marne’i lahing. Kolmikliidu poolel 1914 Sellega algab astus sõtta Türgi. positsioonisõda (rinne-720 km pikk) LÄÄNERINDEL MUUTUSETA 1915. algus Kujuneb välja Mai algus algas Saksa 1915.a. positsioonisõda- 1915. armee Gorlice veebruaris kaevikusõda. operatsioon alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev
idarindel positsioonisõda · 05.-06.09.1914 Marne'i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915: · Antandi riikide väed püüdsid läbi muda läänerinnet · Sakslased proovisid edu saavutada idarindel, läänerindel piirduti kaitsega · 22.03.1915 vallutasid venelased Karpaatides Przemysli · 02.05.1915 toimus Gorlice lahing, sellele järgenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi venelaste väed Galiitsiast lahkuma · Peale Gorlice operatsiooni vallutasid Keskriigid Poola, Leedu ja Kuramaa · 23.05.1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja · Oktoobris tasakaalustus idarinne, vene väge ei suudetud purustada · Kaukaasiast tõrjuti välja Türgi väed · 14.10.1915 astus sõtta Bulgaaria (Keskriikide poolel) · Sügisel vallutasid Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria kogu Serbia · 22.11
Tankid hirmutasid vaenlasi, suudeti murda rindest läbi, kuid olid halva manööverdamis võimega ja kokkuvõttes polnud väga efektiivsed. Gaas tappis alguses palju inimesi, tekkis paanika, inimestel polnud kaitset , aga hiljem leiutati gaasimaskid. 6. Lahingud ja nende iseloomustus. Piirilahing- Saksamaa saavutas edu. Tannenbergi lahing- venelased peatati idarindel. Gallipoli poolsaar- inglaste Türgivastane dessant kukkus läbi. Gorlice operatsioon- sakslased tungisid Riia- Daugavpils-Pinski jooneni. Verduni lahing- hakklihamasin. Somme'i lahing- 1 kord kasutati tanke. Jüüti merelahing- sisuline võit inglastele. 7. Miks astus sõtta USA? Ameeriklaste kaubalaevu lasti massiliselt põhja, Ameerika kartis, et Saksamaa võidab sõja. 8. Miks said keskriigid lüüa? Saksamaa liitlased lahkusid sõjast, reservid hakkasid otsa lõppema (mehed, toit, nafta). 9. Millal sõlmiti vaherahu? 11.11.1918 10
Ypresi lahing ( 22.aprill 1915 ) · Antandi riidike väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. · Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 ) · Saksamaa proovis otsustada sõja staatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. · Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing ( 21.veebruar 1916 ) · Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse
tungides kallale Belgiale. · Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti*. Osalised Liitlasväed: Prantsusmaa Briti impeerium Venemaa(-1917) Keskriigid: Saksa keisririik Belgia Austria-Ungari Jaapan Osmanite riik Bulgaaria kuningriik Tähtsamad lahingud Marne`i lahing 5-6. september 1914 Tannembergi lahing 26-30. august 1914 Ypres`i lahing 22. aprill 1915 Gorlice lahing 2. mai 1915 Verduni lahing 21. veebruar 1916 Somme´i lahing 1. juuli 1916 Sõja tulemused Saksamaa alistub. Pariisi rahukonverents võitjad surusid 28.juunil 1919 Saksamaale peale Verssailse` rahu. Vene kodusõda ja Nõukogude Liidu moodustamine. Saksa, Vene, Osmanite ja Austria-Ungari keisririikide häving. Lähis-Idas ja Euroopas moodustuvad mitmed uued riigid. Saksamaa kolooniad ja endise Osmanite riigi alade jaotamine teiste riikide vahel. Rahvasteliidu moodustamine.
Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria- Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja. · 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja. · 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel. Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia 1916
Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal. 3. hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse. 4
Ypresi lahing ( 22.aprill 1915 ) · Antandi riidike väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. · Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 ) · Saksamaa proovis otsustada sõja staatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. · Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing ( 21.veebruar 1916 ) · Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse
väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid pealetungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma Saksa rünnak idarindel 1915.a Positsioonisõja tõttu läänerindel pidid Saksa väejuhid oma plaane ümber tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi. Verduni lahing 1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid
väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid pealetungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma Saksa rünnak idarindel 1915.a Positsioonisõja tõttu läänerindel pidid Saksa väejuhid oma plaane ümber tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi. Verduni lahing 1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid
löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi sõja edasist käiku. Kogu lääner pealetungi tagasi, purustades tekkis positsioonisõda e Vene armee ning sundides neid kaevikusõda, rindepikkus oli 720km. Ida-Preisim lahkuma. Joseph Joffre- Pr armee ülemjuhataja. 1915 Ypres’i lahing (22.04). Antandi Gorlice lahing (02.05). riikide väed proovisid läbi murda Saksamaa proovis otsustada lääner, see ei läinud läbi. Sakslased sõja saatust idarindel, kuhu piirdusid läänerindel kaitsega. 22.04 koondati 54% Keskriikide kasutasid sakslased lahingus kloori jõududest, eesmärk oli Vene sisaldavat mürkgaasi, mille sõjast välja sundida. Vene armee tulemusel sai gaasimürgituse 15000 andis küll tagasilöögi, kuid
Ypres mürkgaas 1915.04 Gallipoli ps dessant 1915 Somme'i lahing tankid Merel allveelaev 1915, uputati ka Lusitania(inglise reisilaev) Verduni- suurtükivägi 9)1914 tuntumad lahingud Tannenbergi lahing Marne'i lahing - Liège'i lahing, Lvivi lahing, 10) 1915-1916 tuntumad lahingud Somme`i lahing 1916 kumbki pool ei saavutanud edu, prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel Verduni lahing 1916 saksamaa ja prantsusmaa. Verdun jäi hõivamata(saksamaa poolt) Gorlice lahing 1915 saksamaa edukas pealetung venemaale Ypres'i lahing 1915 atandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, ebaõnnestus, sakslased piirdusid läänerindel kaitsega, kasut mürkgaasi 11) 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahu, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles'i rahulepinguga 28. juunil 1919. saksamaa pidi oma väed viima välja lisaks okupeeritud territooriumitelt ka reinimaalt ningi elsassist ja lotringist. Tuli loovutada oma
Saksamaa+Austria-U. pealetund Varssavline Vene vasturünnak 1915 Positsioonisõda Inglaste püüd hõivata Musta Itaalia kuulutas sõja mere ja Vahemere alad Austria-Ungarile Saksamaa alustas allveesõda Saksa rünnak, Gorlice Türgi sõttaastumine Ypresi lahingus kasutasid sakslased operatsioon kolmikliidu poolel mürkgaasi Saksa taotlus kaotada sõda kahel rindel 1916 Eesmärk lõpetada positsioonisõda Vene pealetund Galiitsias Verduni lahing Rumeenia asuts Antanti Somme'i lahing poolele, keskriigid
Itaalis kaitse varises kokku, Prantuse-Inglise väed aga suutsid sakslaste pealetungi peatada. Idarinne: *17.08.1914 kaks Vene armeed tungisid Ida-Preisimaale. Üks Vene armee purustati Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Ida-Preisimaal sakslaste poolt *1914 sügisel sakslased ja Austria-Ungari vägede pealetung Varssavile (algul edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi) *02.05.1915 Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja) *juuni 1916 Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede reservi puuduse tõttu rünnak pidurdus. *august 1916 Rumeenia astus Antandi poolt sõtta, ta purustati kiirel ning Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada. 3.Marne'i lahing 5.- 6.09 1914 Saksa vs Prantsuse-Inglise väed Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma Tannenbergi lahing 17.08
Varssavile sõjategevus 1915-1917 *positsioonisõda e kaevikusõda. (ehitati välja 2-3üksteisele järgnevat kaevikute liini, jalaväe jaoks rajati kindlustatud punkrid) *1915 aprillis kasuasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi Inglise kaitse vastu, kuid Saksa väed löödi siiski tagasi. *sõtta astusid Itaalia ja Bulgaaria *1915 üritasid Inglased haarata oma kontrolli alla Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid. Türklased aga peatasid Inglaste edasitungi. *2.mai 1915 Saksa armee Gorlice operatsioon venelaste vastu *1915 Verduni sõda Saksamaa-Prantsusmaa vahel.Saksamaa kaotas. *1916 Vene väed murravad läbi Austria-Ungari kaitseliini *1915 veebruar alustas Saksamaa alveesõda *7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva *1917 nov-dets. Inglismaa rünnak Cambrai all Sakslaste vastu, sakslased peatasid läbimurde. *1917 oktoober lahing Caporetto all Saksa ja Itaalia vahel, Saksa edu. Kriis Venemaal
aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja.
aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja.
evakueerus. Pr ja Br väed andsid Joffre juhtimisel löögi Sks vägedele, nurjates nende sõjaplaani. Läänerindel tekkis positsioonisõda. Tannenbergi lahing(26.-30.08 1914): Ven ei jõudnud pealetungi Ida-Preisimaale piisavalt ette valmistada ning Sks armee lõi nad tagasi. Ypres'i lahing(22.04.1915): Antant üritas läbi murda läänerindest, see ei õnnestunud. Esmakordselt kasutasid sks mürkgaasi(võeti ka kasutusele gaasimaskid), mürgituse sai 15 000 sõdurit. Gorlice lahing(02.05.1915): Sks tahtis idarindel Ven sõjast välja suruda. Ven andis küll tagasilöögi, kuid Sks-Austria vägi sundis nad Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing(21.02.1916): Sks maj seis oli kehv, üritati anda löök läänerindel, kus Pr ja Br väed olid kasvanud. Vastaste peatugi: Verduni kindlus. Pr pidas vastu. Somme'i lahing(01.07.1916): Pr suurendas Verduni lõigul vägesid ja tõkestas Sks edasiliikumise. Alustasid vastupealetungi, vallutati ainult väike ala.
- Saksa + Austria-Ungari koostöö pealetungiks Varssavile - 1914 lõpuks rinne stabiliseerub, pole positsioonisõda Maailmas 1914 - Antandi riigid vallutavad Saksamaa kolooniaid - Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918 1915 - Ypres'i lahing aprillis mürkgaas - Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja - Bulgaaria astub sõtta Saksamaa poolel - Serbia purustatakse - Gallipoli kampaania - Gorlice operatsioon - Septembris uus Saksamaa pealetung Venemaa vastu 1916 - Veebruarist detsembrini Verduni lahing - Saksamaa rünnak olulisele kindlusele - Saksamaa ei saavuta edu - Ca 1 000 000 hukkunut - Juulist novembrini Somme'i lahing - Tankide kasutuselevõtt - Ca 1 300 000 hukkunut 1917 - Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist - Verised lahingud - Saksamaa abistab kehvas olukorras Austria-Ungarit - Aprillis kuulutas USA Saksamaale sõja 1918
Itaalis kaitse varises kokku, Prantuse-Inglise väed aga suutsid sakslaste pealetungi peatada. Idarinne: *17.08.1914 kaks Vene armeed tungisid Ida-Preisimaale. Üks Vene armee purustati Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Ida-Preisimaal sakslaste poolt *1914 sügisel sakslased ja Austria-Ungari vägede pealetung Varssavile (algul edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi) *02.05.1915 Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja) *juuni 1916 Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede reservi puuduse tõttu rünnak pidurdus. *august 1916 Rumeenia astus Antandi poolt sõtta, ta purustati kiirel ning Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada. 5. Lahingud sh osapoole, toimumisaeg ja tulemused. Marne'i lahing 5.- 6
A-U – valmistuti võitlema lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu 4. Sõjategevus rinnetel 1914-1918 Marne’i lahing (september 1914) – Sakslased olid jõudnud Pariisi lähedale kui Prantslased nende edasiliikumise seisma panid (Schlieffeni plaani läbikukkumine) Ypres’i lahing (aprill 1915) – positsioonisõja algus, sakslased kasutasid mürkgaasi, said inglastelt siiski tagasilöögi ja nende edasitung peatati Gorlice operatsioon (mai – juuni 1915) – Saksmaa murdis Vene kaitseliinidest läbi ja tekitas Venemaale suurt kahju, kuid ei tõrjund neid sõjast välja Jüüti merelahing (mai–juuni 1916) – Saksa laevastik sattus Inglise varistuse alla, kanti suuri kaotusi, sakslased murdsid siiski läbi ja naasesid oma baasi Verduni lahing (veebruar–detsember 1916) – Sakslased lootsid purustada Prantsuse väed, kuid kandsid ise suuremaid kaotusi
lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. · Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes A-U-l suured kaotused. Sakslased tõid idarindele vägesid juurde. · Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus, muutumata siiski positsioonisõjaks nagu läänerindel. 1915 · Positsioonisõjale üleminek läänerindel sundis saksalsi koondama 1915. aastal peamised jõud idarindele. · 2 mai: Saksa armee Gorlice operatsioon : ootamatu rünnak Vene vägedele. Venelased taganesid. · Kuigi Venemaa kaotused olid suured, jätkas ta sõda. 1917 · Sakslased vallutavad looderindel Riia, Saaremaa, Hiiumaa Teised rinded: 1915 · Antandi riigid suutsid veenda Kolmikliitu kuulunud Itaaliat hoopis Antandi poolel sõdima lubades selle eesti Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. · Mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega uue rinde.
pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma · SÕJATEGEVUS 1915: · Ypres'i lahing (22. aprill) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri · Gorlice lahing (2. mai) Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma · SÕJATEGEVUS 1916: · Verduni lahing (21. veebruar) Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök
Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.
Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon
Erich Lundendroff- sks väejuht. Ida rinne jääb ainult algselt paigale, ei teki positsioonisõda. Augusti II poolel astub sõtta Antanti II poolel Jaapan, tegevus jääb kaug itta. Sks poolel astub sõtta ka Türgi(oktoobris). Aprillis 1915 võtab Sks kasutusele massihävitusrelva- mürkgaas. Alguses olid kloorgaasid, söövitasid kopse, aga need aina arenevad(mürkgaasid). Mai 1915 Sks/A-U väed operatsioon Gorlice. Kestab mitu kuud. Tulemus: Sks armee saavuatb läbimurde, kuid Sks eesmärk, et Ven purustada ei saavutata. Mõjutas Eestit: Ven viis Eestist ära asutused jne nt Kuressaare poeglaste gümn. Operatsioon Galhoph : see kukkus Ing/prants läbi, plaan oli, et vallutada Türgilt Mustamere väinad, W. Churchilli idee. 1915 Sks kuulutab välja piiramatu allveesõja.Et tõkestada Prants-Briti kaubavahetust ja isegi kaubalaevad satuvad rünnaku alla. 7.mai Sks allveealev lasi alla
Mürkgaas 1915. aasta aprillis võtsid Saksa väed Ypres'i juures kasutusele mürkgaasi. Tankid Somme'i lahingu ajal 15. septembril, 1916. Allveelaevad Esimene allveesõda toimus 1915. aasta veebruaris. Sakslased võtsid esimesed allveelaevad. Kus ja millal need uuendused kasutusele võeti? (õ. lk. 44-49) Lahingud ja sündmused, mis olid I Maailmasõjas pöördepunktid. pöördepunkt midagi sellist, mis muudab sõjakulgu, annab ühele või teisele poole eelise. Pöördepunktid Gorlice operatsioon, 1915. aasta 2. mai Saksa armee avas ootamatult venelaste vastu tule ning vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Suure vaevaga õnnestus venelastel rinne stabiliseerida, kuid sakslased olid saavutanud suurt edu ning vene vägedele suurt kahju tekitanud. Verduni lahing, 1916, veebruar Verduni alla koondati ennenägematult võimas suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused rünnakule. Alguses läks sakslastel hästi, kuid
1915. Aastal hoogustus sõjategevus ka Türgi sõtta astumisel Kolmikliidu poolel. 1915. Aastal Üritasid inglased omad kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. 1916. Aastal olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. 1915. Aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2. Mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. 1915. Aasta oli Saksamaale üldiselt edukas. Serbia purustamise ning Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Verduni alla Saksa üksused 1916. aasta veebruaris rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliingid. Esialgu läks kõik sakslaste plaani järgi. Verduni kaitse juhiks nimetatud kindral Petain suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustustes vastu panema. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1
6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria- Ungari.Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja. · 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja. · 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel. Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia 1916
edam väga efektiivsed.1915 aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud nende poole üle asuma meelitada Itaalia, kes algul oli Kolmikliidu poolel. Itaaliale lubati osa Austria- Ungarist. Mais kuulutas Itaalia Austria- Ungarile sõja ning alguses suudeti itaallaste rüdned tagasi tõrjuda. Sakslaste poolele asus aga Bulgaaria, kelle koos purustati Serbia väed.Saksamaa otsustas ma peamised väed suunata idarindele. 2.mai hakkas venelastele tugeva sakslaste Gorlice operatsiooniga, kus venelaste väed murti läbi ning siis rinne stabiliseerus. Ka septembris murdsid saklsaste väed uuesti vene murded läbi. See aga ei viinud Venemaad sõjast välja, olgugi et neil oli palju kaotusi.See nõrgestas Venemaad aga seespoolt.Kuna Serbia oli purustatud ja Venemaale suured löögi antud, luges Saksamaa juba sõja põhimõtteliselt lõppenuks. Väed koondati läänerindele, et asi ühe lahinguga lõpetada. Sakslased
Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia
Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. n 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. n 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi- Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.
Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine Antandi riigid suutsid veenda itaalia atandi poolel sõtta astuma,lubades selle eest osa A-U valdustest; 1915 kuulutas Itaalia A-U sõja, avades sellega I MS-s uue rinde; Bulgaaria ühinemine keskkriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati; Lahingud Türgi rindel Sõjategevus hoogustus türgi sõttaastumisega; Saksa rünnak idarndel 1915. aastal Saksamaal Otsustati koondada peamised jõud ida-rindele; Gorlice operatsioon; Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi; rinne stabiliseerus; Verduni lahing Saksa armee peajõud paisati läände; Rünnakukohaks valiti Verduni kindlus;sinna alla koondati võimas suurtükivägi; murdsid läbi esimesd prantslaste kaitseliinid; Verduni lahing kestis ligi 10 kuud; sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda; sakslased kandisd hoopis ise suuremaid kaotusi; Somme'i lahing kergendas
pealetungi Varssavile, mille lõi tagasi Vene vasturünnak Aasta lõpul olukord stabiliseerus, muutumata positsioonisõjaks nagu läänerindel Sõjategevus hoogustus Türgi Saksamaa peamised jõud koondati idarindele sõttaastumisega Kolmikliidu poolel 2. mail algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon; Vene Kaukaasias olid edukamad Vene väed kaitseliinidest murti läbi, seejärel rinne stabiliseerus Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene Inglased üritasid oma kontrolli alla saada positsioonid läbi, suurte kaotuste hinnaga õnnestus Musta mere ja Vahemere vahelisi Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- väinasid, saates Gallipoli poolsaarele Daugavpilsi-Pinski joonel stabiliseerida dessandi
ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee
gaasimaskide kasutamise tttu ei andnud kunagi need rnnakud otsustavat tulemust. Saksa (kindralstaabi lem Erich von Falkenhayn) pdis sja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54 % Keskriikide jududest. Saksa eesmrk oli sundida Venemaa sjast vlja astuma. Veebruaris andis Saksa vgi Augustowi metsades lgi Vene 10. armeele aga seda mber piirata ei nnestunud. Vene vgi vallutas Karpaatides 22. mrtsil Przemysli. 2. mail alanud lbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses lbi) ning sellele jrgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vgi Vene ve Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus Idarinne RiiaDaugavpilsiBaranovitiDubnoTernopoli joonel. Vene sjavge ei suudetud purustada, Trgi rindel oli see koguni edukas: Trgi sjavgi trjuti Kaukaasiast vlja. Liitlaste poolt alustatud
aastal) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet,kuid see ei läinud neil läbi.1915.aasta aprillis kasutasid sakslased lahingus kürkgaasi,üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida.Inglased kandsid küll raskeid kaotusi,kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.Mürkgaasid said tuntuks ka hiljem Esimese Maailmasõja lahingutes.Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid,mistõttu mürkgaaside kasutamine jäi suurema sõjalise efektita. · Gorlice lahing(2.mai 1915.aastal) Saksamaa eesmärgiks oli Venemaa sõjast välja sundida.Ta proovis otsustada sõja saatust idarindel,kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Vene armee poolt saadi tagasilöök,kuid nende rinne suudeti murda 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. · Verduni lahing (21.veebruar 1916.aastal) Saksamaa majaduslik olukord oli küllaltki kehv.Saksamaa tahtis anda
Saksamaa poolel astus sõtta Bulgaaria, kelle abiga Serbia väed purustati. Samal aastal astus sõtta ka Türgi Kolmikliidu poolele ning nad suutsid alguses üsna edukalt vaenlasi tagasi hoida ning inglaste rünnaku ja ürituse haarata võimu Dardanellide juures, mille peale toimus positsioonisõda, mille tagajärjel inglased poolsaarelt lahkuma pidid. 18. Mis toimus idarindel 1915. Ja 1916. aastal? 1915. aastal toimus Saksa armee Gorlice operatsioon ehk Vene liinidest murti läbi, mis Vene poolel suurt segadust tekitas. Sellest hoolimata oli Venemaa ikkagi sõjas edasi. Venemaa ründas ka vastu ning suutis murda A-U kaitseliini, kuid sellega asi ka lõppes, sest Vene vägedel puudusid reservid. 19. Kirjelda Verduni ja Somme'i lahingut kus need toimusid, kaua kestsid, millal? Miks olid need lahingud erilised? 20. Sõda merel I MS allveelaevad, ,,Lusitania", Jüüti merelahing. 21. Sõja seis 1917. Aastal Ptk 8: 22
· Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. · Tannembergi lahingus (26.30. august 1914) sai vene 2. vägi saksa 8. väelt lüüa · Ypres'i lahingus Sakslased kasutasid 22. aprillil esimest korda mürkgaasi. · Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma · Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Suurimate kaotustega, ilma võitjata. · Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales
1914. aasta oli näidanud Vene armee halba juhtimist ja puudulikku varustust. Vene väejuhatus kavatses ühelt poolt anda Saksamaale löögi Ida-Preisimaa kaudu Berliini. Teine rünnaku suund oli üle Karpaatide Viini. Saksa väejuhatus kavatses rünnata Ida-Preisimaalt ja Karpaatidest. Saksamaal õnnestus Vene 20. armeekorpus hävitada. Venelased tungisid aga teisest kohast läbi ning ähvardasid Ungari tasandikke. Sakslased tõid läänerindelt vägesid appi. Gorlice operatsioon. Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi. Saksa väed vallutasid Galiitsia. 9. sept. murti Vene rinne uuesti läbi. Septembri lõpul suutsid venelased rinde ikkagi stabiliseerida. Gaasisõda. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i kanali juures gaasi, rikkudes sellega rahvusvahelist konventsiooni. Kasutati kloori. Gaasimürgituse sai 15000 Briti sõjaväelast, kuid edu oli kohaliku tähtsusega. Septembris kasutasid gaasi
6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria-Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja. · 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja. · 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel. Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia 1916
Samal aastal hoogustus Türgi sõjategevus, Kaukaasias olid Vene väed edukad, kuid teistel rinnetel suutsid türklased rünnakud tagasi tõrjuda. Türklased peatasid inglaste katsed haarata kontroll Musta mere ja Vahemere väinade üle. Saksamaa oli sunnitud oma sõjaplaani muutma positsioonisõja pärast, peamised väed koondati hoopis idarindele ja algas venelastele ootamatu tulelöök Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi ning suudeti tekitada suur segadus, kuid sõjalisi kaotusi oluliselt Venemaal polnud, kaasnev segadus nõrgestas siiski Venemaad seestpoolt. Prantsusmaa ja Inglismaa said läänerindel puhkeaega, et taastada sõjavarustust ja koondada väge. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kõik
Paralleelselt Verduni lahinguga toimus Somme'i /som/ lahing, mis oli samuti äge ja ohvriterohke. Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid. Ründajaks pooleks olid lääneliitlased, kuid Saksa rinnet läbi murda ei suudetud. Inimkaotused mõlemal poolel kokku olid 1 300 000 meest. LÄBIMURRE IDARINDEL. Veebruaris-märtsis toimusid ägedad võitlused Ida- Preisimaal ja Karpaatides, mais algas Gorlice operatsioon, Krakovist lõunas. Seejärel püüti suurde katlasse haarata Poolas asuvaid Vene vägesid ning septembri lõpus oli rinne jõudnud Riia-Daugavpilsi-Pinski-Tsernovtsõ joonele. Vene vägede võitlusvõime oli 1915. a. lahingutes murtud. Kuigi 1916. a. suvel otsustas Vene väejuhatus kindral A. Brussilovi juhtimisel alustada veel kord suurt vastupealetungi sakslastele edelarindel, otsustavat edu siiski ei saavutatud. TEISED SÕJATANDRID. 1915. a
TEISED RINDED 1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu 04.08 alistas Saksamaa sissetungi Belgiasse. Pealetung Varssavile Türgi astus sõtta Saksamaa poolel 21-25.08 toimus piirilahing Tannenbergi lahing Marne`i lahing 1915 Ypres`i lahing kasutati esmakordselt mürkgaase Gorlice lahing Bulgaaria sõtta astumine Saksamaa poolel Al lvee sõja algus A ustria-Ungari kuulutab Itaaliale sõja 1916 Somme`i lahing - kasutatakse tanke ja lennuväge Venemaa pealetung Austria-Ungarile Jüüti merelahing
1915 kevad Itaalia sõtta. o Antanti poolele o A pakkus häid asju sõtta mineku eest o Avatakse itaalia rinne/Alpirinne Bulgaaria ühines keskriikidega -> Serbia väed purustati seetõttu. Türgi rinne: Kaukaasia mäestikus võitles venega Lähis-idas brittide vastu (iraan, iraak jne) 1915 Gallipoli lahing (türgi-britid) – türk võitis; verine Idarinne: saksa peamised jõud idarindele manööversõda Gorlice operatsioon (saksa murdis vene väed läbi, kuid vene taastas oma read) Vene tagalas läheb jamaks Eestis lasti vabrikuid õhku kartuses, et kui sakslased siia jõuavad ja kui võidavad, siis saavad endale vägevad vabrikud. Tung maale, et süüa kasvatada Idarinne eestisse ei jõudnud, seega vabrikute hävitamine oli mõttetu. 1916 Kõige rängemad lahingud Läänerinne: Verduni lahing (verduni lossi juures, mis piiras Pariisi)- 10 kuud
annaabi.ee 
