JOHANN WOLFGANG VON GOETHE (1749 1832) Isa oli jurist, nõunik. Majanduslikult kindlustatud pere, see võimaldas saada hea hariduse, esmalt koduõpe, isa õpetas. 16-aastaselt läks Lepzigisse ülikooli ja asus seal õppima juurat. Oli laialdaste huvidega, teda huvitas kirjandus, füüsika, loodusteadused. Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg'i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli ju...
Lotte jälle Wertheri haual Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Järelmid Arvukalt piraatväljaandeid Arvukalt maale ja kirjandusteoseid Kolm ooperit: Arvukalt endamõrvu Mõju moele: mõlema peategelase riietus Mõju Napoléonile, kes hoidis Wertherit oma öökapil ja tunnustas Goethet suurimaks kirjanikuks. Mõnju teistele krijanikele, ka paroodiad Psühhiaatria: nn Wertheri sündroom kirjanduseeskujust tingitud enesetapp v selle katse JA GOETHE ELU WEIMARIS hertsogi salanõuniku, faktiliselt peaministrina. Aadliseisus pealekauba. Sai juurutada uusi valgustusajale vastavaid seadusi, teostada murrangulise teatriuuenduse ja teha kõike muud. Armulood kaunite naiste ja neidudega jätkusid ka pärast abielumist paljude meelest liiga tavalsie ja harimatu Christiane Vulpiusega
ELULOOKIRJELDUS 1. Kirjuta jrgmises tekstis esineva tegelase elulookirjeldus. Salomon Vesipruul oli vhemasti niisama maias kuulsuse jrele kui Jaan Tatikas, aga temal oli hoopis teistmoodi tpld. Juba varajases nooruses oli tema selgelt aru saanud, missugune thtsale tegevusele saatus teda oli kutsunud. "Mul on igus Homerost, Shakespearei ja Goethet plata," hdis ta vaimustuses, kui ta kreiskooli lpueksamist lbi oli kukkunud, "aga ma tahan rahul olla, kui mind kskord eesti Schilleriks saab nimetatama." Neist snadest vib iga lugeja, kes midagi lugenud on, ise mrgata, et Salomon Vesipruul tusev tht eesti luuletaevas oli. Kindla nuga oma rahvale jdavat vaimuvara ja esimest suremata nime kinkida, istus ta maha ja tukas sule tindipotti. (E. Bornhhe jrgi) CURRICULUM VITAE
naiselikku hellust, Pablo, kes on vastandina Hallerile hea väljanägemisega, aitab tal maagilises teatris kogeda uskumatuid elamusi. Maria abiga taasavastab ta füüsilised naudingud. Haller põlgab kaasaega, ta ei pea kaua vastu ei kinodes ega teatrites, ta ei kannata kaua lugeda moodsaid raamatuid või ajalehti. Tema jaoks on arusaamatu see, mida lõbusat ja kaasahaaravat leiavad inimesed luksuslikes baarides või varieteedes. Teoses on palju mainitud Goethet, Jean Pauli, Novalise'i, Lessingit, Dostojeveskit ja Nitzschet. Talle pakuvad huvi luuletused, nende sügavus ja arusaam. Tema hing on justkui väga sügava kunstniku hing.
stepihundist". · Seal oli kirjutatud inimhinge duaalsusest, inimesest ja hundist, nende omadustest. Samas oli jutukese mõte selles, et isiksus koosneb sadadest erinevatest hingedest ehk külgedest. Harry on need lihtsalt suurte üldistustega kahte kategooriasse jaganud. · Harry saab küllakutse tuttava professori juurde. Ta läheb sinna vastumeelsuse ja kahtlustega. Sinna jõudes märkab ta väärtuslikku pilti, millel on kujutatud Goethet. Talle ei meeldi viis kuidas suurt kirjanikku seal kujutatakse. Harry nägemus Goethest on väärikas, tõsine ja sügav. Seega ta leiab, et pilt on suurmeest solvav ja labane. Samuti on talle vastukarva, et professor loeb ajalehte, mis sisuliselt õhutab sõjale. Harry oli ju ise patsifist. Ta ütleb otse oma arvamuse pildi kohta välja. See solvab professori naist. Peagi lahkub Harry ebaviisakalt. · Külalisena ära jooksnud, on ta nüüd sügavalt masenduses
Armastas lugeda rahvaraamatuid. Läks Leipzigi ülikooli, et omandada juristi kutse. Õigusteadusest enam huvitasid teda aga seltskonnaelu ja teater. 28. Goethe romaanid ja näidendid: ,,Noore Wertheri kannatused", ,,AlgFaust", ,,Faust. Fragment", ,,Wilhelm Meisteri teatrimissioon", ,,Wilhelm Meisteri õpiaastates". ,,Egmont", ,,Ipigineia Taurises", ,,Torquato Tasso". 29. ,,Faust": I osa ilmus 1808., II osa 1833. aastal. 30. Goethet ajendas ,,Fausti" kirjutama Byroni surm, mis ärgitas Goethet mõtlema selle üle, mida tähendab tegutseda ja milles on teadmiste mõte. 31. Enne lõpliku ,,Fausti" ilmumist: ,,AlgFaust" ja ,,Faust. Fragment." 32. ,,Fausti" loomisel on Goether inspireerinud Dante, Shakespeare, Calderon, Milton 33. ,,Fausti" ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". 34. Goethe tõi ,,Fausti" antiikdraama eeskujul koori. Nende roll on enamasti sümboolne. 35
Stepihunt 8. Sündmusi kujutatakse tegelase vaatenurgast, tema mõtte- ja tundemaailma kaudu.See võimaldab kujutada inimese käitumise keerukamaid ja varjatumaid külgi. Kujutatakse inimese sisemaailma- tunded ja emotsioonid. Peategelast saadavad mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus ja pidetus. Meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik 9. Harryt häiris pilt Goethes, sest pildil oli kujutatud Goethet liiga kenana ning arvas, et kunstnik, kes tegi selle oli Goethe liiga üles mukkinud. Ta arvas, et selle pildi vaim on Goethe vaimu otsene vastand. 13. Minule meeldis väga see raamat, kuid seda oli raske lugeda, sest pidi keskenduma, et täpselt aru saada, mis toimub. Eriti raske oli lugeda seda, kui olin natukene väsinud, sest mõtted läksid kuskile mujale rändama lugedes. Veits rikkus lugemiselamuse see ära, et enne kui raamatut üldse
meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorpõlvesõpra Hermanni; tütarlapse nimeks osutub Hermine ja ta on kurtisaan. Kõrtsis tunnikeseks uinudes näeb Harry unes Goethet, kes tuletab talle meelde, et igavikus pole tõsiduseks vajadust ning seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast. Harry kuuletub meelsasti Hermine pooltõsisele poolpilklikule käsutamisele. Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga
Ma saan aru, miks Harry hea meelega tüdrukule allus. Teiste soove on palju lihtsam täita, sest nii ei pea sa ise mõtlema ega vastutust võtma. Lihtsam on kellegi teise pilli järgi tantsida, kui ise tants välja mõelda ning ette kanda. Vähemalt võib nii tunduda. Mulle meeldis ka selle tüdruku otsekohesus, kuidas ta Harry silmakirjalikkust Harryle mainis, selle pildi suhtes, mida ma enne mainisin. Harry olevat väga enesekeskne, kui ta arvab, et see kuidas tema Goethet nägi, on just see milline Goethe päriselt oligi. Mul on veidi kahju sellest, et ma raamatu niivõrd kiiresti läbi lugesin. Mõningad asjad läksid mul kaduma. Samas isegi kui mälestus “Stepihundist” mu peas veidi hägune on, on see sellegipoolest olemas. Minu silmis on Hermann Hesse “Stepihunt” igatahes üks väga ilus ja huvitav romaan! Egle Erik
“Fausti” ning “Wilhelmi meistriga”. Tähtsam veelgi tema vahetust tulust oli fakt, et tema eneseavastamise eksperiment oli olnud edukas. Te pöördus Weimari aastal 1788 uue inimesena. Veidi aega hiljem kohtas ta Christiane Vulpiust, noort tüdrukut lihtsatest oludest. Ta oli väikeametniku tütar ning tegeles kunstlillede tootmisega. Nende suhte üle hakkas Weimaris levima aga lõputu klatš, et Goethe elas madalamast auastmest “Mamsell Vulpiusega” vabaabielus. Liberaalset Goethet aga sellised jutud ei kõigutanud, tema jaoks oli see lihtsalt abielu ilma tseremooniata. Christiane oli samuti emaks tema pojale Augustile, ainuke viiest lapsest, kes ellu jäi. Aastal 1806 abiellus Goethe Christianega.
sajandi lõpus väga populaarne autor. 1906 ilmus muutunud tonaalsuses kogu "Lained", tema ühiskonnakriitika süvenes veel kogudes "Ristlained" (1910) ning "Meie päevist" (1920). Uuesti muutus ta luule isiklikumaks kogudes "Põhjamaa lapsed" (1913) ja "Siiski on elu ilus" (1930) ja "Laulan oma eesti laulu" (1935). Haava on kirjutanud ka proosaraamatu "Väikesed pildid Eestist", kus on palju südamlikku huumorit. Ta tegutses ka tõlkijana, vahendanud peamiselt saksa kirjandust: J. W. Goethet, F. Schillerit, F. Grillparzerit, H. Hofmannstahli jt. Haava luule on püsima jäänud eelkõige lauldavate lauludena, heliloojad on viisistanud rohkem kui 200 tema luuletust.
Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise
Samas aga ületas nimetatut ka mahult. See oli suur samm edasi kogu Euroopa ja eeskätt saksa romaani arengus. Goethe andis selle teosega esinduskuju romaanitüübile ja seda hakati nimetama kujunemis- ehk isiksuseromaaniks. Sellises teoses langeb põhirõhk enamasti kunstniku või kirjaniku kujunemisele isiksuseks. Need romaanid on sageli autobiograafilised. Isiksuseromaan kasutab sageli jutustust 1.isikus. Siit tuleneb ka see, et ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" romaani kangelane meenutab Goethet ennast mitmest vaatepunktist. Romaanis väljendab Goethe irooniat ja kriitikat seisuslikule ebavõrdsusele Saksamaal, avab kultuuri- ja vaimuelu temaatikat. Sisse on põimitud ka romantiline õhkkond. Sellele raamatule kirjutas Goethe ka jätku ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829). Euroopa romantismi haripunktis XIX sajandi alguses oli Goethe hilisluule. Loomejõudu jätkus Goethel hilise vanaduseni. Siis jõudis ta ka filosoofilise küpsuse ajajärku
loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise
lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba 15 aastaselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid. Luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelarei. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle loomingut hiljem ka tõlkis. 17. sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schoppenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzschet. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli väga kunstilembene ema oli tuntud pianist, kunstilise eneseteostuse poole
Nimetus novell tuleneb itaaliakeelsest sõnast novella mis tähendab uudist, päevauudist ning vihjab lühidusele, teatavale uudsusele, üllatusmomendile, argielule. Liiv arvab, et see arusaam novellist, mida leidub nii õpikutes kui teatmikes, on loonud saksa kirjanikud ja kirjandusteadlased. Nad üldistavad saksakeelset kirjandust ning on mõnikord paratamatult rõhutanud momente, mida ei saa pidada novelille ainuomasteks. Üheks esimeseks novelliteoreetikuks võib pidada Goethet, kes kirjutas puhta zanrinäitena teose ,,Novelle" (1828) Ta määratles Goethe novelli nimelt kui ühte erakordset, ent tõestisündinud juhtumust. Goethe seadis esiplaanile tegevuse range ühtsuse novellis, välistades nõnda kõrvalepisoodid- ja tegelased. Saksa romantikutest on novelliteooriasse veel jälgi jätnud näiteks: - F. Schlegel, 1981 novell on sobiv esitama mingit sügavalt subjektiivset meeleolu või
Brandese seisukoht - kirjaniku tähtsaim ülesanne on võidelda vanameelsuse ja eelavamuste vastu, olla teenäitaja oma aja moraali, poliitika ja ühiskondliku elu uuendustes. 1871.a.a alustas Kopenhaageni ülikoolis oma kuulsat loengusarja "19.sajandi kirjanduse peasuunad"(ilm 1872-1890). Brandes pidas oma kirjandusloo eesmärgiks püüda näha läbi autori ja teoste ka ajastu psüühika põhijooni. Loengud hõlmasid prantsuse, saksa ja inglise kirjandust. Väga kõrgelt hindas B. Goethet, Byroni ja Heinet. Oma uurimustes ja esseedes jõudis ta alati lähedale neile, kelle vaimsust oli temas endas, nende elu ja teoste peeglis nägi ta ka iseennast. Kirjandus peab olema üks osa ühiskonna vaimsetest elualadest, teatud pilt ühiskonnast üldse. Kirjandused omavahel on lahutatamatult seotud, ükski kirjandus pole tekkinud isoleeritult tühjalt kohalt. Brandes on kirjutanud rea kirjanduslikke portreid, ta tundis oma kaasaegsetes ära hilisemad vaimuhiiglased.
1769 sõitis ta Prantsusmaale Nantes'i ja Pariisi ning 1770 Strassburgi, kus kohtus Goethega, kes oli vaimustuses tema kirjanduskriitikast. Seda peetakse tormi ja tungi liikumise alguseks. Herder on noort Goethet tugevalt mõjutanud. 1771 võttis Herder vastu koha Blückeburgis Schaumburg-Lippe krahvi Wilhelmi õukonnas ülempastori ja õukonnajutlustajana. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Sotsialistid kasutasid Herderi mõtteid ära, ehkki Herder oli pigem aateline patrioot kui
loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming, samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise
revanšistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorpõlvesõpra Hermanni; tütarlapse nimeks osutub Hermine ja ta on kurtisaan. Kõrtsis tunnikeseks uinudes näeb Harry unes Goethet, kes tuletab talle meelde, et igavikus pole tõsiduseks vajadust ning seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast. Harry kuuletub meelsasti Hermine pooltõsisele–poolpilklikule käsutamisele. Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga.
antinoomia kannavad Ivanov ja Merekovski üle Ida ja Lääne vastandusele.), samuti puudub tal dionüüsosliku paatose massiliikumine. Nietzsche oli pigem individualist, luges masse nõrkade pelgupaigaks ja kohati isegi hoiatab masside eest. Räägitakse Venemaast kui noorest kultuurist ja vaevamata kultuurimälust. Näiteks veel Bloki "Humanismi häving" väidab, et 19. sajandiga lõppevat humanismi ajastu, viimasteks kandjateks nimetab Goethet ja Schillerit. Lõpu kuulutajaks olevat Wagneri muusika, millega iseloomult seostub vene revolutsioon (sügav, ürgne, massiline). Iga revolutsiooni põhiaspekt olevat pöördumine Looduse poole. 19. sajand pihustas kultuuri: see murenes, kadus ürgsus. Uus liikumine tõotavat uut sünteesi uuelt aluselt. Vene revolutsioonis kõlavat noore rahva muusika (metsik koor), vastandub lääne tõest ja headusest ja ilust kõnelevatele viisidele (humanistlikule muusikale). See revolutsioon oli
loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise
Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorpõlvesõpra Hermanni; tütarlapse nimeks osutub Hermine ja ta on kurtisaan. Kõrtsis tunnikeseks uinudes näeb Harry unes Goethet, kes tuletab talle meelde, et igavikus pole tõsiduseks vajadust ning seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast. Harry kuuletub meelsasti Hermine pooltõsisele-poolpilklikule käsutamisele. Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga
-alustab ka draamateostega, esimeseks teoseks on ,,Prometheus": põhineb Kreeka mütoloogial ja räägib jumalate vägivallast -järgnesid teosed ,,Noore Verteri kannatused"- Goethe räägib palju oma läbielamistest ,,Noor Verter" -Verter on tundeküllane noormees ja ta on andekas -Ta kohtab oma eluteel noore Scharlottiga kellesse ta armub, kuid neiu on kihlatud -noor Verter on langenud armastuse unistusse ja unustab reaalsuse -lõpp on draagiline, noor Verter sooritab enesetapu -Goethet süüdistati enesetappude soosimises -1775 astub Goethe Weimari hertsogi teenistusse ja ta peaks seal tegelema hertsogiriigi seadlusandlusega - tänu hertsogile sai ta ka päris palju reisida: loominguline reis Itaaliasse ja Kreekasse ning lühem reis Hispaaniasse TEISED: ,,Wilhelm meisteri õpiaastad" ja ,,Wilhelm meisteri rännuaastad" Peateos: ,,Faust" -teos mille kallal ta töötas 60 aastat -Goeth otsib vastuseid inimliku olemise ja elu mõtte küsimustele oluline on inimese saatuse
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus)
9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj. Prantsuse kirjanduse suurteos. Loomaeepos: loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida
proosas. Samuti ka tugev huvi folkloori vastu. Romantismis eristatavad kaks tiiba: mässumeelne tiib ja mõõdukam tiib. 26. okt Üks tähtsamaid romantisme: Saksa romantism. Saksamaal toimus diskursuse muutumine alles sajandi viimasel kolmandikul. Saksamaal oli teistmoodi romantsim kui Inglismaal ja Prantsusmaal. Nähtuseks oli ,,tormi ja tungi liikumine" ning sellele järgnesid nähtused, mida nimetasime romantismiks. Ühes sajandis oli korraga saksa romantism ja Waimari klassitsism. Goethet ja Schillerit võib nimetada preromantiliseks nähtuseks. Samuti on preromantiliseks nähtuses ,,tormi ja tungi liikumine". Saksamaal 3 grupeeringut järjest, mis moodustavad ühe romantilise laine. Alguses väga tugev ja hiljem vaibub tasakesi epikoonluseks. Üks liikumine kasvab teisest välja. Romantismi üheks jooneks on see, et tekivad koolkonnad. Jena romantikute kokkutulekut loetakse romantismi alguseks 1796. aastal. Liikmed: A.W.Schlegel, Fr. Schlegel, Novalis, L.Tieck, W.Wackenroder
mäe järgi tuletatud. Eleegiaid kirjutas, esimene kannab nime ,,Cynthia", menukas teos. 4 raamatut eleegiaid. Temperamentne autor, luules peegelduvad igatsus, leppimine, tüli, armukadedus. 3 eleegias suureneb peremoraal, patriotism. 4 eleegiaraamatus katkestas suhte Cynthiaga, teemaks Rooma mütoloogia, iidsed paigad. Eeskujuks Kallimachos. Stiili poolest vastandus Tibullusele Propertius on raskestiloetav, palju mütoloogilist õpetust. Uusajal Propertiuse looming mõjutas Goethet. 73. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Hea haridusega ja kuulus Rooma senatisse. Oli hispaanlane. Oli Nero kasvataja, eraellu suundudes hakkas kirjutama. Nero käsul tegi enesetapu (õilsaks peeti surma läbi oma enda käe). Kirjutas moraliseerivaid traktaate, kirju, dialooge, (lugemis)tragöödiaid väga verised. Püüdles stoikude õpetuse poole: elu on ettevalmistus surmaks. Rõhutas kõigi inimeste võrdsust ka orjad on võrdsed teiste inimestega. Tuntuim
väga sentimentaalne. Klopstock järgib evangeeliumi teksti, kuid mitte ainult sündmusi. Eriti kuulsaks sai esimene salm, sellega seoses tekkisid vastuolusid. 50ndatel viibis pikalt Skandinaavias. Olulisem pärand lüürika. Lemmikzanr oli ood (loodusele, moraalsetel teemade jms). Saksamaal ei ole nii suurt rolli aristokraatial, ei teki ka kolmanda seisuse küsimust, kolmas seisus ollaksegi. Klopstock on tähtis autor, mõjutanud ka näiteks Goethet (,,Noore Wertheri kannatustes" loevad Werner ja Lotte koos üht tema oodi). Tormi ja tungi liikumine peegeldab juba vastuolusid, mis on teisteski riikides, rahulolematus vanade treditsioonide ja korraldusega, vabaduse piiramisega (vabadus, vendlus, võrdsus levis ka Saksamaale). Ülesastumisi despotismi vastu, rahvalikkuse poolt, rahvuspoeesia eest (saksa poeesia arendamise allikas), antiigist võetud meetrumite vastu. Klassitsistliku esteetika kritiseerimine. Kunstivormide
äratundmised. Varaseim autor Chariton (1. ja 2. saj pKr). Teos ,,Chaireas ja Kallirhoe", mis on seikluslik armastusromaan. Achilleus Tatiose ,,Leukippe ja Kleitophon" (mõjutas Bütsantsi romaani, nt, Eustathiost, aga ka uusaegseid autoreid nagu Shakespeare) Tuntud on ka Longose ,,Daphnis ja Chloe" (2. ja 3. saj pKr). Karjuseromantika, tegevus idüllilises maamiljöös, mõjutanud romantismiaja kirjandust, ka Goethet, kes vaimustus Longose teosest. 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5)? Kreeka ja Rooma kirjandust ühendab mitmeid iseloomulikke jooni. Mõlemad eelistavad kirjutada suuliste tekstide põhjal, mõlemast on säilinud vaid murdosa, lisaks ilukirjandusele eksisteeris ka faktidel põhinev kirjandus, mõlemad on mõeldud suurele publikule ja valjusti ettelugemiseks. 95
Tõmbas endasse seda vanakreeka/antiik vaimu selgus ja lihtsus. Selles ta nägi mingit objektiivsust kunsti ikkagi on võimalik allutada mingitele objektiivsetele seadustele. Nendele seadustele allutas ta ka oma Weimari teatri, oma hilisema dramaturgia, sellega ka seletus tema reaktsioon romantismile. Igasugune romantiline kirg ja tung tema puhul välistatud. Tema ideaaliks oli tasakaal. Kleist tema kõrval väga tasakaalutu. Äärmuslik subjektivism romantismis ärritas Goethet. 19) E. T. A. Hoffmanni elu ja teatrilooming. 1822 suri. Tajus üpris hilja oma kirjanduslikku kutsumust. Veelgi hiljem tekkis julgus oma teoseid avaldama hakata. Tema esimene novellikogumik ilmus alles 1814 (8 a enne surma). Sel ajal saksa romantikud juba deklameerisid oma kriisi. Tõusu aeg jäi kuhugi sajandi algusesse. Hoffmann ilmub kirjandusareenile kriisi ajal 38 aastasena. Peetakse hilisromantikuks, ealiselt sama vana ,,Jeena" romantikutega
arusaamade kokkupuutest sündis viljakas sümbioos, teineteise täiendamine · Goethe: kunst elu peegelpilt, maailma enesetunnetamise võimalus, tegelikkuse mõistmise vaimselt meeleline meetod. Impulsiivn, tunneteinimene.Andis Schillerile õpetust, et ta vähendaks mõistuse kontrolli · Schiller: inimese esteetilisest kasvatusest, mõistuseinimene. Armastas igasuguseid konseptsioone ja skeeme, struktueeritud mõtlemine. Tasakaalustas Goethet, aitas tundeid vaos hoida. · Vastastikune respekt ja hoolivus, teineteise loomingu kriitilis-konstruktiivne hindamine. · On öeldud et kahe erineva natuuri kokkupuutest on sündinud selline sünergia, mille sarnast teist väga ei teata, nad täiendasid teineteist. On väidetud, et olid väga erinevad karakterid, lausa vastandlikud, kuid see lõigi nende vahel ilmselt sellise efekti.
Ning kui teie seas on mõni, kes ometi ütleb, et temal pole paberit ja ei tule mitte härra Mauruse juure, siis valetab see inemine härra Mauruse peale, nagu valetas see, kes ütles: jumal on varas. See sai oma palga ja see teine ei jää mitte ilma. Sellepärast hoidke, et te ei hakka paberit varastama komade pärast, sest see oleks, mis vanad roomlased ütlesid: summum jus, summa injuriae. See on kuradi väljaajamine Beeltsebubiga. Ja teil peaks häbi olema õppida Puskinit ning Goethet, kui teie teate, et te ei pane komasid õigel kohal. Punastama peate teie lauldes An allen Gipfeln ist Ruh', An allen Wipfeln spürest du Kaum einen Hauch, kui teie teate, et teil pole paberit iisraeli mehe pulga asemel. Goethe ei leidnud oma Itaalia reisul teatavat paleed, aga komasid ei pannud ta mitte, nõnda et tema võib teile eeskujuks olla mitte ainult lauldes, vaid ka igapäises elus." Nõnda ja ka teisiti õpetas härra Maurus oma kasvandikke ja õpetajaid õhtulauas, aga ikkagi ei
Ta nägi neid sündmusi pealt. Seda ei saanud aga Vm-l kirja panna, aga K tahtis, et ka vene lugeja saaks kõigest sellest osa. K kontseptsioon ongi, et ta kirjeldab Euroopa maid vene inimestele kui nende kultuuri üht osa. Ta võtab Vm-d kui Lääne-Euroopa osa. K-i tegelasel pole nime, ta on Reisija. Raamat on kahe otsaga asi ühelt poolt on see suunatud vene lugejale ja teisalt on silmas peetud, et Reisija on vene kultuuri kandja Euroopas. Reisija kohtub Kantiga, Herderiga, Goethet pole kodus. Reisija on võrdse kultuuri esindaja. Ta räägib kõikidest kuulsustest suure lugupidamisega, aga ta ei tunne, et Vm kultuur on nendest halvem. K hakkab ka publitseerima oma novelle ja jutustusi. ,,Vaene Liisa" tõi K-le suurt kuulsust. 1. aprill 2009 Täna möödub 200 aastat N. Gogoli sünnist. Simoni kloostri juures asuski onnike, kus elas Liisa oma emaga. Seal on ka tiik, kuhu Liisa uppus
luuletus kirjutasid ka Byron, Goethe jpt). Siin väljendab peategelane oma pettumust elus, räägib õnnetust armastusest, üksindusest. Eleegial oli kindel kompositsioon. Veel kasutati läkitust nt läkitus sõbrale vms. Selle zanri raames sai väljendada oma emotsioone, hingeelu, see oli süvenemine iseendasse. Tähtis zanr oli ka ballaad. Ballaadis ei ole minategelast. Ballaad on lüroeepiline. Jutustus toimub kolmandas isikus. Zukovski tõlkis W. Scotti, Goethet, Bürgerit. Romatikud armastasid erakordseid sündmusi ja need on ka ballaadide sisuks. Ballaad avaldas mõju ka realismile. Scotti ballaadid põimusid ka romaaniga. 1840ndate aastate alguses, 1830ndatel hakkab vene kirjanduses kujunema uus suund. See on pikatoimeline protsess. Romantism taandub aeglaselt kirjanduslikule perifeeriale. Paljud kirjutavad veel romantilisi teoseid. 30-40ndatel hakkab taanduma ka luule. 19. saj esimest kolmandikku nimetatakse kuldajastuks
Ta uskus, et temas on kaks poolust Harry ja Stepihunt. Harry oli seotud kodanlasega, pidas lugu heast muusikast, Goethest ja rääkis vaheldusena professoritega Hiinast ja Indiast. Stepihunt oli end inimestest täielikult võõrandanud ning ei sobinud tolle aja normidesse, tahtis pigem stepis ulguda, instinktidele toetuda ja vabadusse söösta. Tervikuna on Stepihunt hallinev vaiksete elukommetega mees, kes end aeg-ajalt purju joob, oma üüritoas Goethet loeb, patsifistlikke arvamusi ja följetone kirjutab ning kord pooles aastas enda 74 armukesega kohtub. Ta longib mööda tänavaid ja kõrtse, otsides meelerahu. Oma kambris vaevab teda unetus ja ta võib veeta terve öö, mõeldes suitsiidilikke mõtteid. Stepihunt on pere ja sõpradeta, tema närvihaige naine jättis ta maha ja vanad sõbrad loobusid Harry
J. S. Mill 92 Geenius ja utilitarist 3-aastaselt hakkas õppima kreeka, 8-aastaselt ladina keelt, 12selt oli lugenud enamust antiik- klassikast. Utilitarist, kuid "kõige õnnelikum elu on selline, milles inimese meeled, tunded on kõige paremini arendatud". Oluline on nii naudingu kvantiteet (Bentham) kui ka kvaliteet. Pidas muusikat ja kirjandust väga oluliseks. Luges Goethet jt. Püüdis veenda utilitariste ka tunnete olulisuses. Mill arvustas Alexis De Tocqueville (1805-1859) "Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast" (1840) ning leidis, et Ameerikas on demokraatlik poliitiline kultuur, võim on detsentraliseeritud, kodanikud osalevad aktiivselt poliitikas, on haritud ja teadlikud poliitilistest küsimustest, kuid neil polnud midagi ega kedagi, kes või mis ühendaks inimest ühiskonnaga. Avalik arvamus oli seetõttu
annaabi.ee 
