GMO-ga kaasnevad riskid Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme? Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab. Geneetilise muundamisega võib aga luua ka selliseid taimi, mis on näiteks toitainerikkamad, toodavad mõnda kasulikku ainet vms. GMO-ga kaasnevad riskid
summeeruv. Riski käitlemine, ettevaatusprintsiip Edaspidise tegevuse kavandamisel tuleb püüda vastata järgmistele lihtsatele küsimustele: 1. Mida saaks teha, et riski ära hoida või väiksemaks muuta? 2. Kui mõjusad ja teostatavad need meetodid on? 3. Mis mõju on nende meetodite rakendamisel? 4. Milline on ebakindluse tase? 5. Mida siis kokkuvõttes teha? Geneetiliselt muundatud toit Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab
vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup)või glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM-kultuuridest). Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada. Samuti on turul ka kahjuriresistentsed sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste
mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni: taim ei suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. Praeguse seisuga oleme GM taimede ohutust uurides liiga selektiivsed ja arvestame liiga vähe tegureid, seega kobame täiesti pimedas selles küsimuses, mida geenmuundatud taimede tarbimine tervisele kaasa võib tuua. GM kartul on põhjustanud haiguslikke muutusi sooltes, GM soja on põhjustanud maksarakkude muutusi ja noorloomade enneaegset surma, GM mais on tekitanud neerude ja vereloome probleeme. Ei ole teada - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga ollakse teaduslike uurimuste käigus täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui kord GMO-d suletud tingimustest välja lastakse, kinni neid enam ei saa. Me ei vaja GM taimi. Taimede geneetiline mitmekesisus on äärmiselt suur ja seda saab
jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas (mais Hispaanias). GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri ning Aafrika Bioloogilise Ohutuse Keskuse (African Center for Biosafety) on kommertsialiseerimine umbes 10 aasta kaugusel (seisuga 2007)
3 3 VT. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=36&Itemid=47 6 GMO'd 2005.a. maailmas GM põllukultuure kasvatavad riigid, GM kultuurid ning külvipinnad 2005. aastal James, C., 2005. <0 Jrk nr Riik Mln / ha Kultuurid 1. USA 49,8 Soja, mais, puuvill, raps, papaia 2. Argentiina 17,1 Soja, mais, puuvill 3. Brasiilia 9,4 Soja 4. Kanada 5,8 Raps, mais, soja 5. Hiina 3,3 Puuvill 6. Paraguay 1,8 Soja 7. India 1,3 Puuvill
Gmo Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism[1] ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine EL tasemel. GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud
riikides kasvatatakse kõige rohkem selliseid põllukultuure. Samuti leidub ka erinevate uuringute kirjeldusi, mis näitavad GM põllukultuuride negatiivne mõju eluorganismile. 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 1.1.GM organismid kes või mis nad on? Geneetiliselt muundatud organism ehk geenmuundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud(prandatud, muudetud) organism. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks(Vikipedia). Teiste sõnadega võib öelda, et geneetiliselt muundatud organism, on elusolend kelle DNA pärilik aine on muudetud . See uus DNA hakkab sünteseerima uusi valke. Nii saadakse uusi transgeenseid organisme, kellel on uued omadused. 1.2. GMOde saamine
Üle maailma kasvatatud maisist suur osa on geneetiliselt muundatud ning see pole enam üllatus. 2007. aasta seisuga on Euroopa Liidu põllukultuuride sordilehte kantud ligikaudu poolsada GM maisi sorti, mille seemet ja paljundusmaterjali võib ELi piires turustada. Bt-toksiin, mida kasutatakse GMO- maisis, avastati hiljuti mitme raseda ja tema lapse verest. (GMO... 2014) 2006. aastal oli 60% turul olevast sojast geneetiliselt muundatud. Soja leidub nii tofus, sojaoaõlis, sojajahus aga ka paljudes teistes toodetes. Eriti tähelepanelikuks ja ettevaatlikuks peaks tegema asjaolu, et tänapäeval enamus loomatootjaid kasutavad söödaks odavamat GM maisi ja soja. Parim viis aga kaudsest GMO tarbimisest hoiduda on süüa ulukiliha või mahedalt toodetud liha. (GMO... 2014) Lisaks neile kahele on maailmas veel mitmeid erinevaid geneetiliselt muundatud organisme.
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmi
(Koik) Professor Truve soovitab kasutada mõisteid “geneetiliselt muundatud toit” või “muundatud geenidega toit”. “Geenitoit” ei ole hea termin. “Nii jääb mulje, nagu oleks kahte sorti toitu: ühes on geenid ja teises ei ole. See on sügavalt ekslik, sest geenid on kogu elusas aines ja iga päev sööme me geene sisaldavat toitu,” selgitab ta. (Koik) Praegu on geneetiliselt muundatud toidu puhul tegemist enamasti taimse toiduga, eelkõige maisi ja soja saadustega. Maisi- ja sojataimedesse lisatud geenid saadakse enamasti bakteritest ning nende ülesanne on kaitsta taimi kas putukkahjurite või umbrohumürkide eest. (Koik) 12 3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud ja mida laialdaselt kasvatatakse, on soja, mais, puuvill ja raps
"Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a." [http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=34&Itemid=45] (8.03.2008) Levinumateks muundkultuurideks on praegu soja, mais, puuvill ja raps. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup)või glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid. Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada. Turul on ka kahjuriresistentsed sordid, mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sest
vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM- kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad sordid. Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas (mais Hispaanias). GM kaupade eristamine Eesti kaubandusvõrgus ei pruugi olla lihtne. Enamasti ei ole märgistus kuigi silmatorkav, kiri on väïke ja raskestiloetav. Mis on GMO kasutamise riskid?
jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer, Pioneer Hi-Bred, DuPont, BASF, Dow. Sisuliselt monopoliseeritud Nende seas on kõige tuntum ja agressiivsem USA-s paiknev firma Monsanto, mis on viimasel kümnendil ostnud kokku kümneid seemnefirmasid. Firma kontrollib 70% geneetiliselt muundatud maisi turust, üle 90% geneetiliselt muundatud soja turust ja 90% geneetiliselt muundatud puuvilla turust. Põllumajanduslike kultuuride seemnete kontsentreerumisest võib lugeda lähemalt nt. http://www.competitivemarkets.com/index.php? Itemid=28&id=4&option=com_content&task=section Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat,
Selleks kasutatakse mullas elavat agrobakterit, mille abil viiakse võõr-DNA taime pärilikkuse ainesse. Teise võimalusena kasutatakse nn DNA-püssi, millega tulistatakse võõr-DNAga metalliosake taimerakku, kus võõr-DNA tuleb metalliosakeselt küljest ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainega.1 1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist Esimese põlvkonna GM kultuurid jõudsid tootmisse 1990.aastate keskel. Nendeks on näiteks mais, soja, raps, tomatid või muud GM kultuurid. Eesmärgiks oli toota umbrohumürgi ehk herbitsiiditolerantsed, parandatud valmimis- ja säilimisomadustega ja kahjurikindlad kultuurid.2 Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti alles 20.sajandi viimase kümnendi lõpus ning vaid osa neist on saanud turustamisküpseks. Märkimisväärne on terminaatorgeeni leiutamine, takistades seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist
ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus. • Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. • Soovitud tulemused saadakse kiiresti.
ning see on tingitud sellest, et lisades uut pärilikku infot mõjutatakse geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid.(Eestimaa Looduse Fond 2006.) 2. GENEETILISELT MUUNDATUD KULTUURIDE ARENG Lähtuvalt muundamisel kasutatavast tehnoloogiast ja selle protsessi eesmärkidest jagatakse GM kultuurid kolme põlvkonda. Esimese põlvkonna kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Nende kultuuride hulka kuuluvad herbitsiidtolerantsed kultuurid (mais, soja, raps jne), parandatud valmimis- ja säilimisomadustega tomatid, kahjurikindlad kultuurid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Teise põlvkonna väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa nendest toodetest on juba turule jõudnud. Selle põlvkonna kõige ilmekamaks näiteks on terminaatorgeeni leiutamine. See muudab põllult koristatud saagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja
nõuded, mille kohaselt GMO-sid kasutatakse vaid suletud tingimustes ja nad ei pääse avatud keskkonda mõjutama. Veider on aga see, et sama tehnoloogia kasutamisel GM-taimede puhul samad reeglid enam ei kehti. Oleme olukorras, kus GMO-d lastakse keskkonda vastutustundetult, tagajärgi absoluutselt teadmata. GM-taimed ei ole siiani ootusi õigustanud: GM-puuvillal on probleeme nii kupardega kui juurtega, GM-soja on järjekindlalt andnud vähem saaki kui muundamata soja. Ning loomkatsed on näidanud soja, maisi ja kartuli potentsiaalselt ohtlikke mõjusid. GM-kartul on põhjustanud haiguslikke muutusi sooltes, GM-soja on põhjustanud maksarakkude muutusi ja noorloomade enneaegset surma, GM-mais on tekitanud neerude ja vereloome probleeme. Me ei tea - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga me oleme teaduslike uurimuste käigus täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui me
Samas nende muundsortide väljatöötamine on äärmiselt pikaajaline ja kallis protsess. Suurem osa sellest tegevusest on koondunud 6 suurema korporatsiooni kätte, kellel on luba müüa patenteeritud seemnematerjale oma firma märgistusega. Need erinevad tavaseemnetest märgatavalt kallima hinna poolest. USAs on põllumehel on keelatud isepaljundamine ja ta peab ühtlasi tasuma ka eraldi maksu nende pealt. Enimlevinud kultuurid on kahjuri- ja umbrohutõrjele resistentsed soja, - maisi, - päevalille, - puuvilla- ja rapsisordid. 99% nendest geneetiliselt muundatud taimedest 2002. aasta seisuga kasvatavad USA, Argentiina, Hiina ja Kanada. Peamiseks väljatöötajaks on USA, kus peamiselt kasutatakse GM taimi tööstuses ja looma söödaks. Neid propageeritakse kui odavat kõrgesaagikusega ja madala kasutustehnoloogiaga kultuure. Ühtlasi on soja ja taimeõli näol need sordid jõudnud ka toiduainetööstusesse ilma märgistuseta! [4]
taimerakkude kromosoomidesse. Tuleb vaid plasmiididele lisada vajalikud geenid, see ollus taimelehele määrida ja uus taim kasvatada. Nii aretati ka maavitsaline petuunia ja ka puuvill. Turule jõudis tubakas 1994. aastal. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ole karta ja negatiivseid mõjusid ei ole, mais ja soja kasvavad väga reipalt kartmata umbrohutõrjet ega putukaid. Välja on töötatud sellised sordid, mis taluvad umbrohutõrjet ning mida on herbitsiididega kerge töödelda, kartmata kultuuri kahjustumist. On olemas ka kahjurite vastu immuunseid sorte, mis sünteesivad ise mullabakteritest mürki kahjurite hävitamiseks. Samuti üritatakse pidevalt luua haigustele, põuale ja mulla soolsuselt vastupidavaid kultuure. Väga laialdaseks on kujunenud teraviljaaretus erinevate saaduste tarvis
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik niinimetatud vektoris
tõuaretuses · Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · Kalkunite munevus suurenes · Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg - paremad maitseomadused, - suurem toiteväärtus: A-vitamiiniga kuldne riis Tomat, banaan, mango, . papaia: pikema säilivusajaga Hawail harilike papaia sortide kasvatamine keelati, sest need levitasid viiruseid. Kõik on GM-papaiad. GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: · Soja 89% · Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) · Puuvill 83%
seisund. Isalt koorioni kartsinoom (platsenta ülivohamine), emalt ovariaalne teratoom (loote rakumass areneb, mõned koed on ülispetsialiseerunud näiteks hambad vormitus rakumassis). Androgeneetilise (ehk isapoolse) geenikomplekti puhul loode põhimõtteliselt puudub ja aborteerub. Günogeneetilise puhul sureb 40 somiidi staadiumis. Uniparentaalne disoomia mõne kromosoomi mõlemad homoloogid ühelt vanemalt Uniparentaalne isodisoomia 1 kromosoomi identsed koopiad on ühelt vanemalt Nt PraderWilli sündroom puuduvad isapoolsed alleelid. Angelmani sündroomi puhul puuduvad emapoolsed alleelid. Gene imprinting - geenide "vermimine" [mõned ema- või isapoolsed alleelid metüleeritakse erinevalt, mistõttu ekspresseeritakse neid erinevalt, näiteks ainult ühte neist; imetajate geenidest moodustavad "vermitud" geenid umbes 0,1 % 5. Klassikalised kromosoomide värvimistehnikad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ü
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struk
kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalne induktsioon - lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise. Embrüonaalsed tüvirakud - embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine - embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamiseks sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks; teostatakse ka inimesel. Embrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retipientloomadele. Endosümbioos - eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal
Sordiaretus algab aretuskava koostamise ja lähtematerjali muretsemisega. Sordiaretuse võtted on ◦ hübriidimine ◦ indutseeritud mutagenees ◦ heteroosi kasutamine ◦ kromosoomi ja geeni struktuuri muutmine ◦ geeni siirdamine ◦ protoplasmade liitmine ◦ kromosoomi lisamine ja asendamine. GMO Geneetiliselt muundatud organism – kunstlikult geenide manipulatsioonide teel muudetud/parandatud taimesort või loomatõug: ◦ Geeniosa kunstlik ülekandmine ühelt organismilt teisele, “genetic engineering” ◦ Uue osaga organismi nimetatakse transgeenseks ◦ Võimaldab kombineerida väga kaugete liikide geene Esimene GM loom oli hiir. Esimene GM taim oli tubakas, et herbitsiididele immuunne olla. Levinuimad GMO-d on herbitsiidikindlad soja-, rapsi- ja maisisordid ning putukamürke sünteesivad maisi- ja puuvillasordid. GMO 80% loodud GMO-dest on herbitsiidele vastu pidamiseks 90% kasvatatud maisist Ht ja/või Bt 95% suhkrupeedist Ht
Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). 5. Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng on selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite; konn.
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal) katoliikliku kloostri munk j
pannkookideks, puuduvad valgud. Imab palju niiskust. - Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtsettaksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises jalähistroopilises kliimavöötmes. Hirss on tähtis energia-, valgu-, vitamiinide ja toiteelemntide allikas eelkõige maailma vaesemates regioonides. Hirss kasvab eelkõige seal, kus muud teraviljad kasvaksid halvasti ebasoodsate kliimatingimuste tõttu. Kasvupiirkondi iseloomustavad eelkõige vähese kastevee kättesaadavus. Hirsi kasvatajateks on sageli väikefarmerid, kellel puuduvad tavaliselt vahendid väetiste muretsemiseks ning nende kasvatatud hirss ei jõua sageli ei maailmaturule ega kohalikule turule. Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana. Teristest keedetakse peamiselt putru, samuti valmistatakse neist jahu ja helbeid ning
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka põllumajandusloomade se
B-rühma vitamiinide ja mineraalainete allikaks, on oluline piimatooteid tarbida. Kuna piimatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid, mistõttu südamehaiguste ohu vähendamiseks soovitatakse eelkõige tarbida vähese rasvasisaldusega piimatooteid. Lisaks tavapärastele toidusoovitustele, kus rõhutatakse puu- ja köögivilju, täisteratooteid, taist liha ja kana, väherasvast piima ja kaunvilju, peaks tähelepanu juhtima ka muudele kardiovaskulaarset kaitset omavatele toitudele nagu pähklid, soja, läätsed, punane vein, tee, küüslauk. Positiivset mõju südame- veresoonkonna haiguste ennetamisel on täheldatud tumeda sokolaadi tarbimisel. Antud toidusoovitustes on aluseks võetud toidupüramiid: toiduained jagunevad rühmiti neljale põhikorrusele, lisaks alumine korrus ja ülemine püramiidi tipuosa. Tinglikult on püramiidi alumistes osades need toiduained, mida tuleb rohkem süüa, keskele jäävad mõõdukalt ja tippu vähem süüa soovitatavad toiduained. Igas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
