Sissejuhatus Glehni loss, mille arhitektiks on Nicolai von Glehn, asub Nõmmel. Nõmme on osa Tallinna linnast. Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn. 1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna– Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. Praegu kuulub Glehni loss Tallinna Tehnikaülikoolile ja on seetõttu pikkade traditsioonidega tudengielu keskus Tallinnas. Glehni loss Nicolai von Glehn
Noarootsi Gümnaasium Kalevipojaga seonduvad kohad Referaat Autor: Kaisa Kask 10 i 1 Sisukord Kalevipoeg Glehni park.......................................................................3 Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäe....................................3-4 Kalevipoja kalm..............................................................................4-5 ,,Kalevipoeg kündmas".........................................................................5 Vabadussõja monument tartus.............................................................5-6 Männikjärv...................................
Laupa mõisahoone , Järvamaal 1913 Elektism- ühe ehituse juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili. Nt. Sangaste mõis Tuudostiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Kroonhistoritsism, raudtee tulek eestisse- Raudtee saabus Eestisse 1870.a, Peterburg-Narva-Tallinn- Paldiski. Haruraudtee oli Keila-Haapsalu . näiteid kroonuhistoritsismist: tondi kasarmud; keila jaam puit, balti jaam paekivi. Kaarli kirik. 1670. aasta laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka ristikujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aastal 1670 4 advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuniga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696.a kaks tornkella. Vene vägede pealetungi eel 1710.a augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja
Historitsism ja juugend 1) Seleta mõisted ja too näited . - historitsism - eklektitsism -tuudorstiil 2) Kroonuhistoritsism, raudtee tulek Eestisse . 3) Kaarli kirik. 4) Juugendstiil, selle üldiseloomustus. 5) Mis on ,, seestpoolt väljapoole ,, printsiip ? 6) Nimeta juugendstiilis ehitusi Eestis . 7) Draamateatri ehituslugu. 8) Nikolai von Glehni (ehitus) tegevus Nõmmel. Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides.
rubla suuruseks. Selle kapitaliga oli linnal tõepoolest võimalik rajada uus kool, mida hakati õigusega kutsuma Hupeli tütarlastekooliks. 11. veebruaril 1818 avati kool pidulikult viie õpilasega, kelle hulgas oli ka testaatori sugulane Henriette Auguste Louise Hupel. Tütarlastekoolis käis 1818. aastal 25 ja 1819. aastal juba 44 tüdrukut, kuni aastani 1856 sai seal algharidust 517 tüdrukut. Seal oli palgal üks õpetajanna, Auguste von Glehn, kes õpetas lastele lugemist, kirjutamist, arvutamist ja käsitööd; mõni aasta pärast kooli asutamist laiendati õppekava veel paari ainega, nagu maateadus, ajalugu ja vene keel. Õppetöö Paide tütarlastekoolis oli põhjalikum kui tavalistes algkoolides, kuid ei küündinud siiski Eesti- ja Liivimaa suuremate linnade tütarlastekoolide tasemeni. [I. Jürjo raamatust "Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel"] Hupel suri Paides 6. jaanuaril 1819
Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. Arhitektuur Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja historistlik loss sai viie aasta ehitustöö tulemusena valmis aastal 1885. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem
Esimene Baggehufwudtide soost mõisnik vasalemmas oli Valerio von Baggehufwudt, kes oma eesisa eeskujul valis elus edasijõudmiseks lihtsama mooduse: ta abiellus kuulsast perekonnast pärit, rikka pärijannaga, Josephine Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise rahad ja idee. Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892. Aastast. Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga. Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma mõis on tuntud vabama ruumilis-mahulise plaanilahendusega, mille aluseks oli ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik
küljest, tema taha kavatseti rajada Sõpruse allee, mis oleks ulatunud Lauluväljakust kuni memoriaalini. Maarjamäe lossi taastamisprojekti autorid on arhitekt Jüri Renter ja kunstiajaloolane Silvi Lindmaa. Sise- ja ekspositsioonikujunduse tegid kunstikombinaadi "Ars" kunstnikud Helle Gans ja Malle Sasi. Kuna Maarjamäe oli pea ainus enam-vähem tervikliku ansamblina säilinud suvemõis Tallinnas, siis lähtuti taastamisel eelkõige tervikliku ansambli, s.t. hoonestuse ja pargi säilitamisest ning juhuslike hilisemate ehituste lammutamisest. Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi osakonna restaureerijate poolt aastatel 19831988. Hoonete välisilme koos suurejoonelise trepistikuga taastati vanade fotode ja jooniste järgi, kuid sisemus ehitati ümber muuseumi vajadustest lähtudes. Valmis ka juurdeehitus, kus paiknevad läbi kahe korruse ulatuv kinosaal,
esinduslik väljaehitamine algas 1830ndatel, kui mõisahärraks sai Alexander von 3 Benckendorff. Mõis asub looduskaunis kohas, jõe ja joa vahetus läheduses. Romantilisust lisab asjaolu, et Benckendorffid said oma valdusse mõisavaremed, mida ei hakanud aga renoveerima, vaid jätsid need keset metsaparki ja ehitasid oma uue neogooti stiilis häärberi Keila jõe kallastele. Taoline looduslembesus ja inglise stiilis metsik park tõusidki moodi just romantismi tekkega. Ajastu vaimu kannavad endas ka historitsistlikud gooti teravkaaraknad ja sakmelise rinnatisega torn. Uste kohal on pitsilised varikatused. 2. Mõisaarhitektuuri areng 1860.-1890. aastail 1860.-1890. aastatel ehitati rohkelt härrastemaju, veelgi enam aga kõrval- ja abihooneid, mida võib ilmselt seletada majandusliku tõusuga. Kuigi Aleksander III jättis 1881
Barokk Eestis Kadrioru loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Lossi arhitektiks oli Itaalian päritolu Niccolo Michetti, ta kavandas lossi itaalia barokkstiilis villade eeskujl tsaari suveresidentiks. Nii Eesti kui kogu Põja-Euroopa üheks kaunimaks barokkarhtektuuri näiteks peetakse lossi peahoone kahte korrust läbivat peosa
bibliograafia". Sajandi esimesel poolele on iseloomulik Eesti taimestiku põgus uurimine. Suuremad teened Eesti taimestiku uurimisel on sellel perioodil botanofiilidel. 1845. aastal asutati Riias Loodusuurijate Selts (LUS). Aastad 1852-1919 (eriteadlaste periood) Aastatel 1855-1865 algas Eestis intensiivne lokaalfloorade kirjeldamine. Uurimistöös etendasid juhtivat osa ülikooli õppejõud ja üliõpilased- Bunge, Schmidt, Russow, Glehn jt. Uurimustöö koondub Tartusse, eriti pärast Loodusuurijate Seltsi asutamist 1853. aastal. Perioodi alguses ilmus botanofiilide, keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni ja kooliõpetaja Franz Eduard Weberi koostatud taimemääraja "Beschreibung der phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands" 1852, mida võib pidada 19. sajandi üheks paremaks Eesti taimestiku käsiraamatuks. Teoses käsitletakse 1050 liiki soontaimi
Põltsamaa loss: Põltsamaa loss Põltsamaa lossihoov 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Põltsamaast oli saanud uue foogtkonna keskpunkt. Ringmüüri küljed on 104,5 ja 109 m pikad. Tänapäeval on müüri kõrguseks kuni 11 m. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud: teenijate ja käsitööliste eluruumid, aidad, tallid ja tõllakuurid. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kaitsekäik umbes kolm meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tuge
mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Lossi ümber mühab iidne park, mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi. Peamiselt kasvavad pargis kastanid, vahtrad, kuused ja lehised. Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni. Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg. Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm. Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake. Ajalugu ja omanikud
arhitektuurikonkursi projektiga "Circulos". Viimase valis rahvusvaheline žürii konkursile laekunud kümne eri riigi arhitektide poolt esitatud 233 projekti seast välja üksmeelselt. Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 16. Minule see muuseum väga meeldis, kõige rohkem võib olla isegi oma arhitektuuri poolest. Kadriorg 1. Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.............................
erineva kuju ja kõrgusega nurgatornid astmikfrontooniga risaliidid ja erikujulised aknad (neist paljud teravkaarsed või pilukujulised), sakmikrinnatised ning masikuliikarniisid, astmelised tugipiilarid jms. Oküljele avanevat peasissekäiku markeerib kõrge 4nurkse ristlõikega torn, mille I korrusel kaaristu ja ülaäärel sakmikrinnatis. Eriti liigendatud on Stiib, mille keskmeks polügonaalne telkkatusega saaliplokk. Pargi suunas avaneva Wkülje keskel on suhteliselt lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees rõdu. Ntiival asetseva majandusploki lõpetab terava telkkiiviriga sale 8tahuline torn. Esindusruumid paiknevad I korrusel, mitmes neist tähelepanuväärse stiilse interjööriga. Võlvitud vestibüül, läbi kahe korruse ulatuv roidvõlvkupliga kaetud 8nurkne saal, sinna avanevad nn.`inglise stiilis` söögituba ja kabinet.
Paul von Fersen (1800–1884) ja viimaks 1884. aastal kindralmajor krahv Nikolai von Fersen (1858–1921). Mõis võõrandati Nikolailt maaseadusega 10. oktoobril 1919. Mõisa selle praegusele asukohale rajas Valentin Schilling. Pärast liivi sõda oli olustvere mõis riigi käes. Von Fersenite suguvõsast sai esimesena krahvitiitli Hans Heinrich Olustvere mõisa omanikuks sai Nikolai von Fersen, 1884. aastal Kravh Nikolai laskis oma maale ehitada vene kiriku. tema ajal ehitati mõisakompleks sellisena, nagu ta praegugi on. Olustvere mõisa valduste suuruseks on umbkaudu 150 tiinu ehk umbes 150 hektarit. Olustvere mõis sai oma igapäevase sissetuleku viljakasvatusest ja (müüride ehitamisest). Fersenite rahula asub Suure- Jaani kalmistul 1919. aastal läks Olustvere mõis EPS ja Viljandi maakonnavalitsusele ja Olustvere koolile. Mõis võeti ära maaseadusega.
Kodu"). Samas mainitakse, et lugu "õpetaja Babrikult kuuldud jutu järel on kirja pannud": "Kord elasid seal maal kaks venda, suurtsugu ja rikkad ning jõukad mehed. Teine oli uhke sõjamees, teine tasane põllumees. Kui nüüd vanem vend sõtta pidi minema, andis tema noorema vennale, kes kodu jäi, käsku, ausat ja uhket maja, kantsi moodi ehitada. Seda tegi tema ka, kuida aga mõistis, ja ehitas seda maja just selle koha peale, kus nüüd Jõhvi kirik seisab. Maja ümber laskis tema sügava kraavi teha ja kõrge valli tõsta nagu kindlas linnal viis oli. Aga kui vend sõjast koju tuli ja seda maja nägi, sai tema vihaseks, sest et ehitus mitte tema uhke meele järele polnud. Nad läksid riidu ja vanem vend lõi noorema maha ja venna veri kastis maad. Küll tuli nüüd kahetsemine mõrtsuka südamesse - aga liiga hilja! Silmapisarad ei võinud venda mitte enam elusse kutsuda. Kuri töö oli tehtud, venna veri kisendas taeva poole.
korrusel külalistele magamistoad. Siitkaudu saab ka vaatetorni. Lossil on 168 akent. Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist. Koos lossi ehitusega algas ümbritseva pargi korrastamine ja metsapargi kujundamine. Projekti peamine autor oli Fr. Berg ise. Ta oli veendunud inglise vabakujulise pargi pooldaja. Oma reisidelt Ameerikasse, Euroopasse ja Kaug-Itta tõi ta kaasa ja tellis hiljemgi taimi ja seemneid. Esmane valik tehti taimlas, mis asus metsapargis, oli 2 ha suur ja täiesti umbrohuvaba. Seal kasvas tuhandeid taimi. Üheaastased taimed, kui neid oli teise aasta kevadeks säilinud, koolitati ja kasvatati puukoolis metsa või parki ümberistutamiseni.
alusmetsa peamiselt sarapuud koos halli lepa ja toomingaga, nende all mage sõstar, harilik kuslapuu. Varakevadel, kui puude all veel kohati lumelaike, lööb pargis õitsema mürgine näsiniin. Võõrpuuliikidest leidub siin veel siberi ja palsamnulgu, alpi seedermändi, mägimändi. Omapärased on pargis ka hariliku kuuse leinavorm ( Picea abies f. pendula ) ning keraja ladvaga vorm ( P. abies f. globosa ). Suurim haruldus on aga pargi lõunaosas kasvav Eesti ainus maksimovitsi lepp ( Alnus maximowiczii ). Sadu teisi haruldusi ei olegi vaja üles lugeda, sest puud ja põõsad on varustatud nimesiltidega ning täpsema ülevaate metsapargist ja selle jaotamisest osakondadeks annab tiigi juurde paigutatud skeem. Tiik kaevati seljandikule 19. sajandi lõpul ja selle ümbrus kujundati hubaseks puhkepaigaks. Metsapargi tiigi äärde püstitati 3. septembril 1972. a. mälestuskivi varalahkunud NSV
Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas viibimisega Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud. Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad: Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede ees. Linna oli alles
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Ungru loss (mõis) Referaat Õpilane: Haapsalu 2011 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................... 3 Ungru loss (mõis) selle asutamisest tänapäevani ........................................... 4 Ungru mõisast 19.sajandi algul....................................................................... 5 Kokkuvõte ...................................................................................................... 6 Kasutatud materjal ......................................................................................... 7 Lisad ............................................................................................................... 8 Referaat räägib Ungru lossist ja selle mõisast, millel on väga palju omanikke olnud. Selle omanik algul oli Gorris Herkel, kelle poja, Reinhold Herkeli tütar abiellus 1
Referaat Sotimaa kuulsad lossid ja kindlused Edinburghi Loss Sotimaa pealinna Edinburghi künka otsas on kaitserajatised asunud juba eelajaloolistel aegadel. Tänapäevase väljanägemise sai kindlus 14. sajandil, kui kuningas David II käsul alustati suure kindluse ehitamist, mida täiendasid juurdeehitistega ka kõik järgnevad kuningad. 16. sajandiks oli kindlusest saanud pigem kuningliku perekonna eluase kui militaarehitis, kuid alates 17. sajandist hakkas see jälle täitma oma algset kaitsefunktsiooni. 18. sajandil ehitati lossi ette paraadväljak, kus tänapäeval toimub kuulus Tattoo festival. Samal ajal hakkas kindluse tähtsus kaitserajatisena jälle langema ning seal asusid sõdurite barakid ja vangla. Tänapäeval on Edinburghi loss Suurbritannia tähtsuselt ja populaarsuselt teine turismiatraktsioon, mida külastab üle miljoni inimese aastas. Seal hoitakse Soti riigi kõige tähtsamaid esemeid kroonij
Lk 5/20 TALLINN TURISTIDELE 4 KADRIORG Vaikne roheline Kadriorg jääb vanalinnast mõnusa jalutuskäigu kaugusele. Pärast seda, kui Vene tsaar Peeter I 18. sajandi alguses Baltimaad vallutas, rajas ta siia lossi koos avaliku pargiga. Ta nimetas selle ala oma naise Katariina I auks Jekaterinenthaliks. Barokkloss koos seda ümbritseva pargi, tiikide ja purskkaevudega on üks Tallinna juveele tänagi. Järgmise kahe sajandiga sai Kadriorust elitaarne elurajoon. Parki ümbritsevate tänavate äärde ehitati kaunistustega Foto 1 Kadrioru park puitmajad. 1938. a valmis presidendi ametihoone, mille sise- ja väliskujundus on suuresti säilinud, ning ümbruskonnas asuvad ka paljud välissaatkonnad. Kadriorg on Tallinnas jätkuvalt üks meelispaiku, kus jalutamas käia. Park paistab silma mitmekülgse
pargipaviljone. Kaugemal läheb algselt baroksena kujutatud mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. [5] Joonis . Palmse mõisa peahoone vaade edelast A. Kaldam 23.09.2010 Joonis . Palmse mõis interjöör. J. Nilson ALATSKIVI LOSS Alatskivi mõisa on esmakordselt mainitud 1601. aastal. Varaseim teadaolev mõisahärra oli Johann Wrangeli, hiljem on mõisat korduvalt pärandatud, kingitud ja renditud. Viimasteks omanikeks on olnud Stackelbergid ja Nolckenid. Praeguse härrastemaja laskis Luunja parun Arved von Nolcken ehitada enda tehtud projekti järgi aastatel 1880-1885. 1921. aastal mõis riigistati. Seal on aja jooksul tegutsenud Alatskivi Kõrgem Algkool, piirivalve Peipsi jaoskonna staap, masina-traktorijaam ja Alatskivi aiandussovhoos. 2003-2011 teostati lossis kapitaalsed restaureerimistööd, täna tegeletakse seal turismindusega. [9] Alatskivi lossi rajamisel on eeskuju võetud Inglise kuninganna Victoria Sotimaal olevast residentsist - Balmorali kuningalossist
Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogude Liidu topograafilisel kaardil. Joonis . Räpina Alamõisa maade plaan, 1903. EAA f.2469, 1, 2. 761.1.3 Ajalooline ülevaade Mõisakompleksi omanikest ja hoonetest 18-21 saj. Räpina mõis asutati 1582. aastal. 1728. aastal omandas mõisa Peeter I õukondlane K
ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu KUnsti MUuseum. 6 7 3. Kadrioru Kunstimuuseum Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18
Selleks, et olla kindel kunstimuuseumi uue hoone parameetrite õigsuses, kutsus muuseum projekti ja ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu KUnsti MUuseum. Kadrioru Kunstimuuseum Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja- Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18
Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi, see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud, basseinid, skulptuurid. Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid. 14.11.2012 · Hispaania: Tekkis omapärane platereskne stiil, puhta hispaanlaslik plaatide stiil. Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine.
sajandi lõpus. Regulaarpargi perioodist on pärit peahoonest lõunasse jäävas pargiosas pärnaalle fragmendid. Regulaarsena on kjundatud ka tagaväljak, mis laskub kolme muldterrassina Emajõe kalda poole. Terrasidele oli rajatud barokne ehisaed. Baroki reeglite kohaselt oli peahoone tagafassaadil avatud vaade Emajõele ning vastas asuvale luunja mõisale. Tagaväljaku põhjaosas asusid kaks vabakujulist tiiki. Ida pool raamis väljakut puuderida, mille tagant algas pargi vabakujuline osa. Parkmetsas asus peahoone lähedal tiik, mille kõrvale oli kuhjatud künkake- seal võis paikneda paviljon, kust sai vaadelda Vana- Kastre linnuse romantilisi varemeid. (Nutt & Maiste, Tartumaa mõisad, 2005) lk 25-26 Barokk Pärnu Püha Jekaterina kirik 18.sajandil oli Eestis üheks suuremaks õigeusu ettevõtmiseks Püha Jekaterina õigeusu kiriku ehitamine Pärnusse. Kiriku ehitamist
ANALÜÜS Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru loss ja park Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Maastikuarhitektuuri ajalugu Referaat Juhendaja Rutt Sööt Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma uurimustööks Sillapää mõisapargi, kus olen ise mitmeid kordi käinud väga kaunist looduspilti nautimas. Ja juba varasematel pargi külastustel tekkis endale palju küsimusi pargi kohta, millele sain vastuseid uurimustöö käigus. Referaadis kirjutan lühikokkuvõtte Räpina mõisa ajaloost, seejärel pargi kujundajast, olemusest, vaadetest, kujundusest, stiilist ja ka erinevatest puude ja põõsaste liikidest. Töö eesmärgiks seadsin saada ülevaade pargi olemusest, ajaloost ja kujundusest. Referaadi koostamisel kasutasin Sillapää pargiga seonduvaid kirjalikke materjale, vähesel määral ka interneti lehekülgi. Referaadis esinevad pildid on võetud internetist.
NEUSCHWANSTEINI LOSS Referaat kunstiajaloos Keila 2013 0 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................2 Neuschwansteini lossi ehitamise alguslugu..............................................................3 Disain ja stiil................................................................................................................4 Neuschwansteini loss väljastpoolt.......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
