Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Gilgameš - sarnased materjalid

gilgames, enkidu, gilgamesi, istar, härja, ööd, teekond, taaskord, alata, saata, istari, raiumise, veeuputuse, sidur, mõistis, temale, nõudlik, alatasa, pidama, kaebused, joomas, kiskus, kütt, isale, jutule, talt, kuulnud, seitse, unes, toitis, jootis, kuningale, heitma, niimoodi, piinama, rõõmus, seisis, heameelt, niisiis, tapma, mehena
thumbnail
6
doc

Gilgameš

Gilgames Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Ivi Eiche 2008, Tallinn Sisu kokkuvõte Eepos Gilgamesist on maailma kõige vanem lugulaul, mis on kirjapandult meie päevini säilinud. Kuningas Gilgames valitses Uruki linna umbes viie tuhande aasta eest ­ nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Kreeka keeles tähendab 'mesopotaamia' 'jõgedevaheline maa'. Paikkonda hakati nõnda nimetama sellepärast, et see asus kahe suure jõe ­ Eufrati ja Tigrise vahel. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma

Kirjandus
158 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Gilgameš

Sisukokkuvõte: Uruki lonnas valitses kuningas Gilgames, kes oli kõigist vägevaim valitseja. Ta põlvnes jumalate soost. Oma emalt, jumalannalt, oli ta kaasa saanud tohutu jõu, kauni välimuse ja ägeda loomuse. Pea uljalt püsti nagu tarval, kõndis Gilgames Uruki linna müüril ja vaatas oma valdusi. Uhke oli Uruki müür, rohkem kui viie mehe kõrgune. Gilgames ehitas selle müüri oma rahva kaitseks. Hommikust õhtuni vormisid meistrid savist telliseid, kandsid neid vitstest punutud korvidega ehitusele kokku ja ladusid seina. Gilgames ei andnud päeval ega öösel kellelegi rahu. Uruk pidi olema kõige vägevam linnade seas ja Gilgames kõige kuulsam kuningas. Inimesed töötasid päevast-päeva. Viimasel ajal oli rahvas nurisema hakanud. Linnamüüri ehitamine ei näinud otsa lõppevadki. Oleks Gilgames ainult tööga mehi vaevanud! Vaevalt

Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gilgameš

Gilgames Gilgames oli Uruki linna valitseja (ta oli kõigist kõige tugevam). Kahjuks tal ei olnud endale sobivat vastast. Seejärel palus taevajumal Anu Arurul ( inimeste loojal) Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Gilgameši kokkuvõte

Gilgames Kuningas Gilgames valitses Uruki linnas umbes viie tuhande aasta eest ­ nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Mesopotaamia on üks kõige vanemaid pideva inimasustuse alasid. Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said surma kõik inimesed peale Utnapisti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal

Kunstiajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Gilgameš

,,Gilgames" Kirjandusteose analüüs Sumerite eepos ,,Gilgames" on maailma vanim eepos, mis kirjutati kaheteistkümnele savitahvlile ja see koosneb umbes kolmest tuhandest reast, millest loetavad on tuhat kakssada. Teose peategelase prototüüp valitses umbes 5000 aastat tagasi Mesopotaamias Uruki linnas. Jutustuse alguses polnud Gilgames hea ja suuremeelne valitseja, vaid pigem rõhus rahvast. Ta oli pannud inimesed Urukile müüri ehitama, et linna kaitset tõhustada. Legendid Gilgamesist hakkasid levima pärast tema surma ja kui leiutati kiilkiri, pandi kirja ka lood tema vägitegudest Teose sõnumiks on minu arust see, et inimene peab tööd tegema ja oma autasud välja teenima. Minu arust vastab see tõele, sest elus ei saa midagi niisama. Et elus edasi jõuda ja midagi saavutada pead kõvasti tööd tegema.

Kirjandus
57 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kirjanduse arvestus

Nende ideed on justkui erinevad maailmakorrad, mis haaravad endaga kaasa jüngreid. Mõlema teose keskne mõiste on kulgemine ­ saatus, mille eest ei saa põgeneda. Kulg tähendab suunatud ja korrastatud liikumist, kogu loodus ja inimühiskond kulges. Inimene saab normaalselt elada ja tegutseda vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt. Lao-Zi tahtis rohkem individuaalset rahulolu Konfutsius vastupidi ­ ühiskonna heaolu. 4. Kirjelda Gilgamesi surematuse otsimise lugu. Millised sündmused muutsid Gilgamesi mõtteviisi? Loe lõpus olevat Gilgamesi kokkuvõtet 5. Iseloomusta kõiki kangelasi Kangelased olid suht kangekaelsed ja isepäised, kuid teose lõpuks leebuvad suhteliselt (Oidipusega törts teine teema), kõik olid vaprad ja nõus astuma ükskõik, mis võitlustesse. Gilgames oli karm ja lõbujanuline valitseja, tegi ülekohut. Oidipus oli huvitatud oma maa ja rahva käekäigust

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Antiikaja kirjandus

o Augeiase tallid ­ suur segadus, kohutav räpasus o Gordioni sõlm ­ probleemide pundar, suur hulk probleeme o Prokustese säng ­ nii või teisiti sobimatu lahendus o Tantalose piinad ­ kättesaamatu valmistab piina o Ariadne lõng ­ juhtnöör o Prometheuse tegu ­ heategu inimkonna hüvanguks o Ikarose lend ­ kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu o Sisyphose töö ­ mõttetu töö o Oidipuse kompleks ­ poja armastus ema vastu o Odysseuse teekond ­ pikk eksirännak koju o Achilleuse kand ­ nõrk koht o Trooja hobune ­ ebameeldiva üllatuse valmistav kingitus o Pandora laegas ­ ebameeldivusi kaasatoov kingitus, kõikide hädade allikas o Sparta kasvatus ­ range kasvatus o Skylla ja Charybdis ­ kaks suurt võrdset ohtu o Damoklese mõõk ­ ka õnnes varitsev hädaoht 2 Gilgames o Tähtsamad tegelased

Kirjandus
245 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesopotaamia -"jõgedevaheline maa"

Kujutati sõisel ajal kuulaevukeses üle taeva purjetamas. Ka tema oli seotud kalendriga, tähistaeva ennustuskunstiga, tulevikuteadja. Päikesejumal Utu e Samas. Sõidab päikesekaarikuga üle taeva. Lemmiklinn Larsa. Näeb kõike, suudab õigust mõista. Jumalik seadusandja, seaduste kaitsja. Tema oli see, kes Hammurabile seadused andis. 5 Jumalanna Nanna või Ani tütar taevakuninganna Inanna e Istar. Oli viljakusjumalanna. Väga rõhutatult seksuaalse alatooniga. Ilu-, armastus- ja erootikajumalanna. Kuid tema juurde kuulus ka sõjakus. Üsnagi laiade fn-dega jumalanna, esineb sageli müütides. Kangelaste soosija/armastaja. Oli Gilgamesi suur armastaja, mis hiljem pöördus vaenuks. Tema põhiline partner oli Dumuzi e Tammuz. (Istari satelliit, alati seotud Istariga) Dumuzil omaette pühamuid ei olnud, kuulus Inanna pühamute juurde. Võis olla Inanna poeg, abikaasa või vend.

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kultuurilugu tekstides

Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud. Püramiid-graniitkivist plokkidest. Ehitati otsast lõpuni valmis, korraga alatiseks. Oma mütoloogia. Mõlemas regioonis arenes välja kõrge inseneri idee, mõeldi välja veejuhtimissüsteem, suured ehitised. Erinevused: geopoliitiline erinevus: Niiluse piirkond paremini turvatav, Niilus paremini laevatatav, üleujutused tihedamini, paremini arenev piirkond. Sumeri kultuur hääbub kiiresti, kuna on halvas piirkonnas-avatud. 2. Gilgames: Sumeri eepos, akkadikeelne, koosneb 12-st tahvlist. Kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. Vanim säilinud kirjapandud lugulaul. Gilgames oli ~5oooa tagasi Uruki linna valitseja Mesopotaamias. Pooljumal2/3;1/3 inimene. Kõrk ja himur mees, rõhub oma rahvast. Rajab Uruki linnale ümber müüri, mis paneb meeleheitel inimesed jumala poole pöörduma. Teiseks himustas Gilgames kõiki kenasid neidusid, keda nägi.

Infoteadus- ja...
15 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kultuurilugu tekstides

templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu VIII tahvel- Enkidu matused IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks XII tahvel- ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde

Infoteadus- ja...
95 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Esiajalugu ja idamaad

ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima

ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kultuurilugu tekstides- vastused

Sumeri algupäraga akadikeelne eepos. Maailma vanim eepos. Üksikud kangelaslaulud on koondatud sisuliseks tervikuks. Tegevus sünnib ca 3000 ja 4000 piiril e.Kr. Pole teada, millal need lood tekkisid. Meieni jõudnud kirjapanekud pärinevad ~2100 eKr. Lõpliku kuju sai eepos hiljem. Eepos kirjutatud savitahvlitele. Eeposest on säilinud mitu varianti erinevates keeltes, sest sumeri legendid rändasid edasi teistele rahvastele. Sisu lühidalt: Uruki linnriigis valitses u 2650 e.m.a kuningas Gilgames, kes rõhus rahvast. Jumalad saadavad metsmehe Enkidu kuningat karistama. Mehed sõbrunevad ja teevad vägitegusid, Gilgames ütleb ära jumalanna Istari armastusavaldusele, mistõttu too Enkidu suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.)

Kultuur
12 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Referaat- Suur veeuputus

maa peal. Jumal käskis Noale laeva ülesehitada ning andis talle täpsed juhatused. Laeva ülesehitamine võttis 100 aastat. Töö alguse ajal oli Noale 500 aastat, oli tal naine ja 3 poega, töö lõpuks sai ta 600-aastaseks. Kui Noa laev sai valmis, Jumal käskis talle minna laeva sisse ja võtta kaasa oma perekonda, igast looma liigist paari ja mõningaid lindu. Kui Noa teostas Jumala käsu, laeva uksed pandi kinni ja vesi paiskus maale. Veeuputus kestis 40 päeva ja ööd, ja peaaegu kõik, mis maakeral kasvas ja elas- suri, jäi ainult Noa laev ja selles olevad inimesed, loomad ja linnud. Vesi ulatus nii kõrgele, et Noa laev oli mäe tippudest kõrgemal. 150 päeva pärast vesi hakkas alla poole langema ja 7. Kuu 17.päeval jäi Noa laev Araradi mäe külge. Ainult 10.kuu 1.päeval said mägede tippud nähtavamaks. Noa otsustas oodata veel 40 päeva, pärast aga saatis varese, elamiseks sobiva kuiva kohta otsima

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

Võib öelda, et sealne tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi. AJALOOLINE ARENG. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks on sumerid, kes pisut varem kui egiptlasedki - IV aastatuhande lõpuks eKr - jõudsid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad. Neile lisandusid eripärane religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Ühiskonna elus etendasid olulist osa templid ja preesterkond. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, kus töötasid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Vanaaja tähtsad isikud

Dumuzi/Tam sumeri viljakusejumal, noor, ilus karjus. Istari paljude lemmikute hulgast muz tähtsaim, Istari viha tõttu võis igal aastal 6kuud maa peal päikesevalguses veeta Gilgames Uruki I dünastia tuntuim valitseja kangelaspärimuse kohaselt; muistne sumeri valitseja; temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames" mis räägib Gilgamesi + sõbra Enkidu tülist, leppimisest, vägitegudest, katseist surematuks saada. 3) Egiptus Narmer Varaseim kaasaegsetest allikatest tuntud ühendatud Egiptuse valitseja; Narmeri palett = 1vanim Egiptuse skulptuurteos, reljeeplaat, millel kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas Menes rajas pärimuse järgi Egiptuse riigi, ühendades Ülem- ja Alam-Egiptuse ning rajades nende piirile pealinna Memphise.

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

Maa-aluste vete jumal ja sügavuste isand Ea (sumerite Enki) oli kõige enam seotud inimkultuuri tekkega. Ta oli Enlili vend või poeg. Mõnes müüdis kujutati seda kavalat jumalat teisi jumalaid inimeste kasuks ninapidi vedamas. Inimestele õpetas ta niisutuspõllundust, linnaehitust, religioosseid kombetalitusi ja kirjatarkust. Ea tundis kõige paremini maagiat ja ennustuskunsti ja jagas sedagi tarkust inimestele. Jumalannade seas tõusis teistest esile taeva kuninganna Istar (sumeri Inanna), kes oli armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitmeid inimlikkegi kangelasi ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Istar oli sõjakas ja kättemaksuhimuline ­ tema armastuse hülgamine võis olla hukatuslik. Istari paljude lemmikute seas oli kõige olulisem noor karjus, viljakusejumal Tammuz (sumeri Dumuzi). Kuid Istar hulutas Tammuzi, sest sel ajal kui jumalanna allmaailmas ajutises vangistuses viibis ja Tammuz pidanuks teda

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" ­ sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu ­ inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik

Maailmakirjandus ii
37 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

· Matemaatika -kuuekümnendiksüsteem, arvu suuruse määrab numbrite järjekord, ruut ja kuupjuur. · Barud ­ ennustajad, kes ennustasid unenägude, looma sisikonna, lindude lennekõrguse järgi. · Kuukalender ­ vea parandamiseks lisas valitseja korraldusel aeg-ajalt lisa kuu. Kultuur : · Kiri ­ kiilkirja süsteem. Palju kergem kui hieroglüüfid. Väga paljud oskasid seda kirja. · Gilgames ­ Vanim eepos. Legendaarne Babüloonia kuningas, kes otsis sõbra päästmiseks surematuse rohtu. Selle ta leidis, kui ei saanud enale ning mõistis et inimene ei saa surematust. · Haridus ­ Preesterkonna hoole all, koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist, vahel ka madalamat päritolu. Lisaks kirjale õpetati matemaatikat, tähetarkust, religioonse sisuga kirjandust. · Ehituskunst ­ lossid, tsikuraadid, kindlustused.

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
7
docx

10 maailma usundi lühiülevaade

HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule. Konfutsianism ­ seda loetakse tavaliselt filosoofiaks. Esile seatakse inimsuhete eetiline tähendus. Konfutsius keskendus inimelu kvaliteedi parandamisele ning nõudis üldharidust, mida esimest korda hakati võimaldama ka vaestele ja ühiskonna alamkihtidele, kuigi veel mitte naistele. Hariduses ei tohiks olla klasse, seega võttis ta sümboolse õppemaksu eest iga soovija õpilaseks. Ta arvas, et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada

Usundiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Konspekt - 10 klass

uskumused ja legendid. Abraham oli pärit Uri linnast. Jehoova tôotas iisreallastele pärast Egiptuse vangipôlve, et annab neile oma maa ­ Kaananimaa (praegune Palestiina ala). Paradiisiaed Eeden asus Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel Gilgame`s on sureliku mehe ja jumalanna Ninsun'i poeg, kes ehitas Uruki linna müüri. Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alamatelt rasket tööd ja jahtis nende naisi ja tütreid. Rahvas palub jumalatelt kaitset, jumalad otsustavadki luua metsmehe Enkidu, kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Gilgame`s aga teab meeste nôrkust ja saadab hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema,

Kirjandus
453 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Sippari linna arhitektuur, skulptuur, reljeefid, pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst

Huwawa maski taha on aga kiilkirjas kirjutatud, et sellel maski näol on näha terve sisikond. Huwawa oli koletis, kellest oli juttu Gilgameshi eeposes. Ta oli Seedrimetsa (loo hilisemas versioonis Liibanoni) valvaja, kes sai lüüa Gilgameshi ja Enkidu käest. Mask näeb välja kui ühest pikast joonest koosnev keerdunud sisikond. Selline võis tähendada revolutsiooni. Maski autor-ennustaja on nimetatud sissekirjutuses Warad-Mardukiks. 3.5. Veel huvitavaid leide Sipparist Sipparist on leitud 2250-1900 aastatest eKr pärinev nn 'kaasaskantav nipsasjakeste vabrik'. Tegu on vormiga, kuhu valati sisse 13 naiskujukesi, nõelu, vimpleid, amulette

Majandus
7 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Erinevates allikastes on ta kas Innanna vend või poeg aga alati tema armastatu. Allilma kujutus Mesopotaamias on küllaltki sarnane Kreeka omaga. Allilma nimetus tähendas ,,Koht kust tagasi ei tulda". Mesopotaamia tsivilisatsioon on tugevalt orienteeritud siinpoolsusele. Kõik, mis tuleb ­ hea või halb ­ tuleb maapealses elus. Kui inimene ise ei saa tasutud (või talle tema teod kätte makstud), siis tasutakse need tema järglastele. Üks olulisemaid allikaid teispoolsuse kohta on Gilgamesi eepos. Allilma asukoht on ebaselge. See on kusagil allpool. Võib-olla maailma äärel (akkadikeelse Gilgamesi eepose järgi). Allilmas valitsevad Innanna õde Ereskigal ja tema abikkasa Nergal (haiguste käskija). Sumeri eeposeversiooni järgi on Gilgames surma järel allilma jumalus (ka kohtumõistja?). Mille üle aga kohut mõistetakse ja mis saab pärast kohtumõistmist, seda pole tänapäeval teada. Maailma tekkimine Maailma tekkimisest on kaks põimuvat versiooni.

Kultuur
11 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

vara poolest. Mesopotaamia religioon ja kultuur 1. Jumalate panteon (kr.k. kogum) a. Sumeri päritolu inimesenäolised jumalad, kes kehastavad loodusjõude: i. ANU ­ jumalate isa taevas ii. ENLIL (alates Hammurapist MARDUK) ­ ANU poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad iii. EA ­ mageda vee ja tarkuse jumal iv. SAMAS ­ päikesejumal v. ISTAR ­ armastuse ja sõjajumalanna b. Müütilised ettekujutused maailma loomisest ja surmajärgsusest: i. Algul oli vesi, millest sündisid maa ja taevas ning jumalad. ii. Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks. iii. Väärtustati elu enne surma, mil saavad osaks ka jumalate karistused. iv. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head ­ rõõmutu oleskelu sünges allilmas.

Ajalugu
371 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Maailma usundid

Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal ­ nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud ­ islam, ristiusk, judaism ­ 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism ­ jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid ­ iseloomulik teatud piirkonnale ­ nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud ­ peava

Religioon
27 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut? Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. 2.Vorrelda " Sinuhe jutustuse " ja eepose "Gilgames" suunitlust ning seostada seda egiptlaste ja mesopotaamlaste surmajärgsuse-kujutlusega. Nii Gilgames kui ka Sinuhe suur soov oli elada igavest elu, Sinuhe aga teadis, et teda ootab ees peaaegu samasugune elu, kui maapeal ning laks südamerahuga surma. Gilgames aga teadis, et tahab elada igavest elu, ning asus otsima surematuse rohtu, mis tema kaest ikkagi kaotsi laks, ning mõistis et peab surema ning elama sünget elu allilmas, kuhu pääses paadiga üle allmaailmajõge, ning kus pidi sööma savi ja põrmu ning talle kasvavad tiivad 10.Peatukk. Mesopotaamia kunst 1

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

·karistus 26. Mille poolest erinevad (A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi-Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevat binaarseid opositsioone? 27. Kõrvuta sumeri ja muinaspõhja arusaamu teispoolsusest. Teispoolsusekujutelmad muistses Lähis-Idas · Sumeritel tuntud kaks "allilma" ­ Kur: surnuteriik, mis asus maapinna alla ja mida valitsesid Nergal ja Ereskigal; surnuteriigi jumalaks sai pärast surma ka kuningas Gilgames (Kuri siseneti maapinnal oleva avause kaudu) ­ Abzu (Apsu): oli seotud vee-elemendiga (sealt said alguse kõik veekogud, oli ümbritsetud pinnaveega); see oli kõikide kunstide, maagiliste saladuste ja tehniliste oskuste läte, mida valitses jumal Enki (Abzusse sai siseneda vee kaudu + arusaam, et öösel viibis ka päiksejumal Utu selles sfääris) Muinaspõhja mütoloogia üheksa "maailma" · Ásgarr (Asgard) ­ aaside maailm, kus asus ka Odini Valhalla

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Maailma usundid

loitsudega. Usund on orienteeritud siinpoolsele elule. Kuigi eksisteerib ettekujutus teispoolsusest, arvatakse, et seal ei oota miski kedagi. Arvati, et neil, kel on rohkem järeltulija, on allilmas parem elu. Arvati, et inimene läheb allilma koos kehaga. Kui lakkab olemast keha, lakkab olemast ka inimene. Surmakäsitlus oli väga pessimistlik. Surma kardeti tõsiselt. Semiidi rahvad võtavad sumeri jumalad üle, kuid annavad neile oma nimed. Utu ­ Samas (päike) Nanna ­ Sin Inanna ­ Istar Akadi ajajärgu jumalate arvu hakati vähendama. Jumalaid hakati sulandama, ühte jumalat erinevate nimede all austama. Vanimas Babüloonia jumalate nimistus on jumalaid 40. Loomiseepos Enuma Elis (,,Kui üleval", pealkirjastatud eepose esimeste sõnade järgi) kirjeldab loomist Babüloni kaitsejumala Marduki (samastati Jupiteriga) kaudu, kel on 50 erinevat nime. Jumalate üldarvuks annab see eepos 600. Semiidi usundis vahetusid peajumalad. HAMMURAPI (1792-50) ajal sai peajumalateks

20. sajandi euroopa ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Müüt ja mütoloogia eksam

Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; in

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esiajalugu

Sarnane Egipt-ga:ohverdati jumalatele loomi, templites jumalakujud, preestrid hoolitsesid nende eest, toimus ennustamine ohvrilooma sisikonna järgi, tähistaeva järgi-astroloogia. kiri ja haridus-kiilkiri savitahvlitel-oli mõiste-ja silpkirjade kombinatsioon.Kirjaoskus oli kõrgem kui Egiptuses. Koolid asusid templite juures, enamik õpilasi pärines jõukamatest perek. esimene raamatukogu Ninive. Mesopotaamia ilukirj. olulisim zanr on kangelaseeposed, kõige vanim Gilgames. teaduses oli kõrgel tasemel matem. (juured), astronoomia, meditsiin, astroloogia, kuukalender. Astoloogia on sündinud Mesopotaamias, eriti täht. peeti kuu- ja päikesevarjutusi. kunst-juhtival kohal ehituskunst, tähtsamate ehitiste rajamine kõrgetele savist platvormidele. tsikuraat-massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn, glasuurtelliste helesin. värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Paabeli torn-7 astet, igaüks eri värvi. Mesopotaamia reljeef oli madal.

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

· Matemaatika -kuuekümnendiksüsteem, arvu suuruse määrab numbrite järjekord, ruut ja kuupjuur. · Barud ­ ennustajad, kes ennustasid unenägude, looma sisikonna, lindude lennekõrguse järgi. · Kuukalender ­ vea parandamiseks lisas valitseja korraldusel aeg-ajalt lisa kuu. Kultuur : · Kiri ­ kiilkirja süsteem. Palju kergem kui hieroglüüfid. Väga paljud oskasid seda kirja. · Gilgames ­ Vanim eepos. Legendaarne Babüloonia kuningas, kes otsis sõbra päästmiseks surematuse rohtu. Selle ta leidis, kui ei saanud enale ning mõistis et inimene ei saa surematust. · Haridus ­ Preesterkonna hoole all, koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist, vahel ka madalamat päritolu. Lisaks kirjale õpetati matemaatikat, tähetarkust, religioonse sisuga kirjandust.

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et kuningalt kuldvillakut küsida. Nad jõudsid märkamatult paleesse, kus kuningas neid hästi vastu võttis. Printsess Medeia hiilis külalisi piiluma ning Eros läkitas noole tema südamesse. Lõpuks küsis kuningas Aietes, mis külalised tema juurde toob. Iason vastas, et nad soovivad kuningalt saada kuldvillakut teenet eest, mida kuningas neil nõuab. Seda kuuldes sai Aietes vihaseks ja haudus plaani, kuidas argonaudid minema saata. Ta ütles Iasonile, et tal pole mingit vimma vaprate meeste vastu ja nende vapruse proovikiviks tuli ikkesse panna kaks härga, kelle jalad olid pronksist ja hingeõhk leegitsev tuli, ning künda nendega põldu; künnivagudesse tuli aga külvata lohe hambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Aietes andis neile sellise ülesande sellepärast, et ta tuli sellega ise toime ega tahtnud anda villakut ühelegi mehele, kes temast vapruse poolest alla jääb

Kirjandus
259 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu.

Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

Odysseus saadeti noormeest otsima. Too riietas end rändkaupmeheks, kandes kaasas ehteid ja relvi. Achilleus vaatas kohe relvi, samas kui teised naised uurisid ehteid. Nii läks ka Achilleus sõtta. Laevastik jõudis Aulisesse, kus puhus pidev põhjatuul, mis lõhkus laevasid. Saadi teada, et oli tapetud jänes koos pojaga, Artemise lemmikloom. Tema lepitamiseks tuliohverdada Agamemnoni tütar Iphigeneia. Agamemnon kirjutas koju ja palus neiu saata,et teha pulmad Achilleusega, kuid kohe saadeti tütar tuleriidale. Põhjatuul lakkas ja laevastik võis teekonda jätkata. Esimene inimene kes maale läks hukkuvat, ja nii ka läks. Troojalaste vapraim oli Hektor, kuid temast veel vapram oli kreeklaste Achilleus. Üheksa aastat peeti sõda, aga kumbi pool ei saavutanud selget edu. Siis aga oli kreeklaste hulgas tüli. See oli Agamemnoni ja Achilleuse vahel, põhjuseks oli Trooja preestri tütar Chryseis. Preester

Kirjandus
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun