Kuressaare Ametikool Hotelli ja restorani teeninduse osakond Kokk Raina Jüris Kp-24 Loomade Farm Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2007 GEORGE ORWELL 1903-1950 Georg Orwelli nimi ilmus esimest korda 1933aastal raamatul pealkirjaga "Pariisi ja Londoni heidikud". Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis "Birma päevad". Põletav huvi sotsiaalküsimuste vastu tegi temast kirjaniku, kes astus välja vähem priviligeeritute eest. 1927
Kuressaare Ametikool Hotelli ja restorani teeninduse osakond Kokk Raina Jüris Kp-24 Loomade Farm Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2007 GEORGE ORWELL 1903-1950 Georg Orwelli nimi ilmus esimest korda 1933aastal raamatul pealkirjaga “Pariisi ja Londoni heidikud”. Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis “Birma päevad”. Põletav huvi sotsiaalküsimuste vastu tegi temast kirjaniku, kes astus välja vähem priviligeeritute eest. 1927
.............................................................................................................8 9.Lõpphinnang ..............................................................................................................8 10.Kasutatud kirjandus..................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus ,,Loomade farm", briti kirjaniku George Orwelli 1945. aastal välja antud muinaslugu, on satiir Nõukogude Liidust ja Kommunistliku partei võimule tulekust 1917.a Oktoobri revoultsiooniga. Teose tegevus toimub ühe Inglismaa farmis, kus loomad kihutavad minema inimesest valitseja ja seavad üles korra, kus algul on kõik võrdsed, kuid peagi ajajooksul tekivad klassi ja positsiooni erinevused liikide vahel. Teos kirjeldab, kuidas võimutüüri juures olijad oma vajaduse järgi ideoloogiat väänavad ja omakasu nimel tööle panevad. 2
"Loomade farm" George Orwell 1. Kus, millal, kui kaua toimub teose tegevus? Teose tegevus toimub kolmekümnendate aastate lõpul ühes Inglismaa karjafarmis. Karjafarm kuulus esialgu Jonesile ja selle nimi oli Karjafarm. Hiljem muutsid loomad farmi nime Loomade farmiks. Tegevus toimus mitme aasta vältel (7-10). 2. Missugune on kujutatav ühiskond teose alguses? Teose alguses ei ole loomad vabad. Vana Major kirjeldab elu järgmiselt: "Meie elu on vilets, täis töörügamist ja üürike
Kuressaare Ametikool Karl Org KP 23 George Orwell LOOMADE FARM 1984 "Loomade farm ja 1984" ( sarjast PUNANE RAAMAT ) on Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul. " Loomade farm" jutustab loomadest, kes ajavad minema farmi omaniku Jonesi ja hakkavad ise oma elu korraldama. Esialgu loodavad nad elada põhimõttel, et kõik loomad on võrdsed, hiljem selgub, et on võrdsemaid loomi, kes hakkavad valitsema teiste nn. tööloomade üle. Kujuneb välja nii töölisklass kui valitsev klass. Teose sisu võib käsitleda kui NSVL ajalugu,
Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid......................................................................................... 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8
· Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid. · Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). · Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem. · Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. · Propageeriti rahvuslust. · Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud). · Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse. · Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. · Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. · Mussolini isikukultuse näiteid fasistliku propaganda põhjal: Mussolini riigimehena: Itaalia päästja. Jumala saadik ja tema poolt kaitstu.
Stalinit. Pärast Lenini surma 1924. a. polnud mehe võimule saamise sansid suured. Seda eriti, arvestades Lenini testamenti ja selles leidunud soovitusi. Lenin oli juba varem soovinud Stalini kõrvaldamist peasekretäri kohalt, kuid teine ja kolmas rabandus muutsid ta teovõimetuks enne, kui Lenin midagi teha jõudis. Mees soovis Stalini asemele kedagi, kes oleks tolerantsem, lojaalsem ja viisakam kaaslaste vastu. Tema tollane käitumine pani Leninit muretsema Lenin oletas, et Stalin pole piisavalt ettevaatlik sellise võimu hoidmisel. Võimu kindlustamiseks hakkas Stalin konkurente kõrvaldama. Esimesena võttis ta ette tõenäoliseima konurendi Trotski ja saatis ta riigist välja. Teada on, et mees lasi ta ka 1940. a. tappa.1 Pärast Trotski eksiili saatmist liikus Stalin järgmiste Kamenevi ja Zinovjevi juurde ja kõrvaldas ka nemad nad parteibüroost välja visates. Sellele järgnes pöörane
Wrangel, Nikolai Judenits. I maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahu ja valmistus Kesk- Europpasse tungima, et saksa revolutsioonääre toetada. Plaan oli viia sõjast kurnatud Euroopassse maailmarevolutsioon. Takistuseks sai piiririikide (sealhulgas ka Eesti ) vastupanu. 1919. aastal tegid valgekaartlased Antanti toel mitu katset sõda võita. Vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Kodusõda oli julm, möllasid punane ja valge terror.1918. aastal tapeti Lenini korraldusel Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perega.Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Hakati läbi viima sõjakommunismi poliitikat: talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus, viljaga kauplemine keelati, kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised, talurahvas laostus, tööstusettevõtted riigistati, palka ei makstud, kaotati korteriüürid, tasu transpordi jmt eest, linnad tühjenesid inimestest, lisaks
keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele
nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim
Riik püsis 1970-ndatel justkui inertsist.16 Levinud on arvamus, et Nõukogude Liit püsis Brežnevi ajal püsti, kuna ükski nii öelda reform ega tegevus ei olnud suunatud režiimi alustalade vastu. Sellest ka järgmine vastuolu: valida oli kas partei haarde tugevdamine ja autoritaarsemaks muutmine, mis teeb ühiskonna veelgi jäigemaks ja repressiivsemaks või siis alustada liberaalsemate reformidega, mis tutvustavad ajapikku aina enam vabu elemente.17 Kahtlemata oli Stalini aegne terror veel paljudel meelest aga kuna Hruštšovi aeg pakkus teatavat vabameelsust siis seisis ka Brežnev raske otsuse ees, milline joon valida. Režiimi jätkusuutlikkuse suhtes tegi ta õige otsuse. Samas on huvitav analüüsida, mis põhjustel ta seda tegi. Kas ta tõepoolest uskus kommunismi ja valitsenud režiimi või olid põhjused siiski puhtalt omakasupüüdlikud ehk siis võimu juurde võimalikult kaua jääda. Pigem siiski viimatimainitud põhjus, kuna Brežnevi ajal oli ka
Referaat Jossif Stalin Stalini elulgu Sündis vaeses perekonnas Gori linnakeses Tbilisi lähedal Gruusias 21. detsembril 1879, kuid Edvard Radzinski (vene näitekirjanik) andmetel sündis Stalin tegelikult 6. detsembril 1878. Radzinski leidis Gori katedraali arhiivist ankeedi, mille Stalin on ise omakäeliselt täitis ning seal on tema sünnikuupäevaks kirjas 6. detsember 1878. Stalin oli väikest kasvu ja kõhetu. Tema nägu katsid rõugearmid. Rõugete haigust põdes ta raskelt ning pääses sellest haigusest vaevalt eluga. Tema hüüdnimi oli ´´Armiline´´ Arvututel piltidel on Stalinit kujutatud piibuga, mida ta hoiabkergelt kõverdatud vasakus käes. See piip pidi varjama tema käe vigastust. Tema enda sõnul olevat talle lapsepõlves otsa sõitnud hobukaarik, kuna aga raha arstile maksmiseks ei olnud, siis läks käe vigastatud koht mädanema ja käsi ja kõveraks.
Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u
ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaardi-ja talongisüsteem.rahasüsteem tuli kasutusele, hakati raha juurde trükkima, tekkis inflatsioon. 2. Kollektiviseerimine NSV Liidus. Kuidas? Miks? Hinnang. 1928. aastal, enne kriisi puhkemist võttis Stalin vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisi kohta. Plaan viidi ellu parteiaparaadi ja ametnikkonna abil, toetudes relvajõule. See tähendas tagasipöördumist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse. Kolhoosi omandiks muutus nii talupoegade, nende tööloomad, tööriistad. Miks toimus kollektiviseerimine? Et talurahvalt kergelt vajalikke toiduaineid kätte saada, iga üksiktalupojaga tegelemine oleks aeganõudev, töömahukam.
majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. 3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea
jooksvate poliitiliste küsimustega Keskkomitee istungite vahepeal). Lisaks poliitbüroole moodustati veel orgbüroo tegelemaks organisatsiooniliste ja kaadriküsimustega (1952 läksid orgbüroo ülesanded sekretariaadile, büroo ise kaotati). Administratiivküsimustega tegeles partei sekretariaat, mis loodi augustis 1917. Enne märtsi 1919 oli juhtiv roll seega Keskkomitee käes, sinna kuulusid Lenin, Trotski, Zinovjev, Buhharin, Sverdlov (ühtlasi KK sekretär), Stalin, Dzerzinski, Krestinski, Fjodor Artjom (1883-1921), Grigori Sokolnikov (1888-1939), Ivar Smilga (1892-1938), Mihhail Vladimirski (1874-1951), Jelena Stasova (1873-1966; ühtlasi KK sekretär), Mihhail Lasevits (1884-1928) ja Otto Schmidt (1891-1956). Lisaks liikmetele oli kombeks valida ka kandidaatliikmeid, seda hiljem ka poliitbüroosse. 7
liikumist" teenima. Sinna juurde kuulus ka ideoloogia. Totalitaarse riigi tunnused: · Üheparteisüsteem ja ideoloogia · Üksiisiku allutamine riigi huvidele · Ametiühingute ja streikite keelustamine · Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine · Salapolitsei ja repressiivsete organite tähtsus · Tsensuur · Liidrit ümbritsev isikukultus · Koonduslaagrid, hukkamised · Ulatuslik propaganda · Majanduses valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine) · Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu · Haridus kui propaganda vahend · Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine · Riik kontrollib kogu kultuurisfääri 7. Diktatuur Itaalia näitel: Mussolini võimuletuleku põhjused, Mussolini sise-, välis- ja majanduspoliitika
.....................................................................................8 1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks...................................................................................8 1.8 Isiklikku............................................................................................................................ 9 1.9 Hitler ja homod................................................................................................................. 9 2 Jossif Stalin............................................................................................................................ 10 2.1 Sünniaeg..........................................................................................................................10 2.2 Haridustee....................................................................................................................... 10 2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani.........................................
See ei kestnud kaua, 1949 eemaldatakse rahvuserinevused ning suruvad peale sovietiseerimisprotsessi (Külm sõda põhjustas seda). POLIITILISED OLUD: (EA VI, 264268, 279282, 309314; Tannberg, 2005; Kaasik 2016) [L+I] Hilisstalinistlik NSV Liit: võimuvõitluse põhijooned: Stalinism- Sõja-järgne aeg kuni Stalini surmani (1953). NSVL partei liikmed olid jagatud kolmeks: 1) Lenini aegsetelt kommunistidelt (Molotov). 2) Keskmine põlvkond (Beria, Malenkov). 3) Noorem põlvkond. J. Stalin võttis ära võimu Lenini aegsetelt kommunistidelt, võimul oli keskmine põlvkond ja noorem põlvkond, kelle vahel pidevalt toimub võimuvõitlus (Edukam on keskmine põlvkond). J. Stalin ei valinud endale võimu pärijat, ühiskonnal polnud selge, et kes võimule tuleb. Nüüd on kollektiivne juhtkond, kus ei pandud paika partei juhte. Sula-aeg- N. Hrustsovi valitsusaeg (1953-1964). - 1957 N. Hrustsov kinnitab oma võimu positsiooni, saab lahti oma vastastest ning hakkas üksinda valitsema
Arvati, et majanduslikus ebastabiilsuses ja kõigis hädades on süüdi demokraatlik riigikord. Eriti õõnestas demokraatiat ülemaailma majanduskriis 1929-süüdistati poliitikuid, et neil pole kindlat visiooni, et kriisist väljuda. Nõuti `kindla käega' valitsust, mis taastaks riigi majandusliku olukorra. Paljud riigid olid pettunud ka Versailles' lepingus ja I MS-is. Kõik see lõi eeldused diktatuuride võimuletulekule. 13. Autoritaarse ja totalitaarse riigikorra erinevused-sarnasused, näited mõlemast nii minevikus kui tänapäeval. Autoritaarne-Leebem variant diktatuurist. Võim ühe isiku/partei/maailmavaate käes. Erakondade tegevus on piiratud või puudub. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Konservatiivsed väärtued, vägivalda ei propageerita. Rõhutatakse riigi stabiilsust, `vana moodi' edasiminekut. Minevikus: Poola, Eesti, Tänapäeval: Totalitaarne- Diktatuur
seadustamisvormid (nt kirik, monarhia) säilivad. ühiskonna totaalne ümberkujundamine lähtudes ideoloogilistest ettekirjutustest. Inimestelt nõutakse ainult välimist kuuletumist; vägivalda Inimestelt nõutakse nii välimist kui sisemist kasutatakse vähem. kuuletumist; laialdane terror elanikkonna suhtes. nt Leedu 1926-1940, Eesti ja Läti 1934-1940 nt Venemaa 1917-1991, Itaalia 1925-1943, Saksamaa 1933-1945. · Diktatuurid kahe maailmasõja vahel: · NSV Liit kahe maailmasõja vahel: · Kodusõja tagajärjed:
-Itaalia: Fasistlik diktatuur, esimene diktatuurlik riik euroopas, oldi pettunud, et neid ei tunnustatud Pariisi rahukonverentsil, majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus, piiramatu võimuga oli Benito Mussolini, kes 1922 aastal määrati peaministriks ja 1925 anti talle ainuvõim ning kehtestati üheparteisüsteem, loodi opositsiooni allasurumiseks salapolitseid ja rajati koonduslaagreid, kuna Mussolinil olid head suhted katoliku kirikuga, puudus ulatuslik terror, majandus võeti riigi kontrolli alla, võimu aitas hoida intensiivne propaganda, kujutati pilt, et Itaalia on võimas ja tugev, tegelikult aga oli majanduskasv kehvem kui kunagi varem ning agressiivse välispoliitika peale kulus palju ressursse, 1943 kõrvaldati Mussolini võimult Külm Sõda -Külm Sõda - idapoolse bolsevismi ja Lääne vaba maailma väärtuste vaheline konflikt ehk külm sõda, mis väljendub propagandas, võitluses
Edu baaside lepingu sõlmimisel ei jätnud Moskvale kahtlust, et Eestilt pole teravaid reageeringuid oodata ka veel järsemate ettepanekute puhul. Seega võidi julgelt tugevdada poliitilist survet Balti riikidele, et saada kätte MRP-ga lubatu. (Ibid.) Eesti okupeeriti Punaarmee poolt 17. juunil 1940. aastal ja 6. augustil 1940 liideti Eesti NSV Liiduga. Uus võim alustas laiaulatuslikke repressioone Eesti elanike vastu. (Pajur et al. 2005: 176-177) Repressioonid ja terror olid 1930. aastate nõukogude ühiskonna lahutamatu kaasnähtus, mille aluse ja põhjendusena käibis Stalini tees klassivõitluse teravnemisest sotsialistliku ühiskonna 6 rajamise ajal. Nõukogulikus praktikas tähendas klassivõitlus valitseva partei, riigivõimu ja julgeolekusüsteemi õigust kindlaks määrata "klassivaenlane", teostada massirepressioone,
2 sisseimbumise", veel rohkem aga spetsialistide ja kvalifitseeritud tööliste lakkamatu äravoolu pärast Saksamaa Demokraatlikust vabariigist. Sama aasta aprillis toimus Jossif Stalini ja Ida- Saksamaa juhtide kohtumine. Nõukogude välisminister Vjatseslav Molotov tegi Ida- Saksamaa juhtidele ettepaneku kehtestada Ida-Berliini külastavatele Lääne kodanikele spetsiaalsed load, mis takistaks luureagentide maalepääsu. Stalin aga võttis asja palju tõsisemalt ning pani ette, et kogu Ida- ja Lääne-Saksamaad eraldavat demarkatsioonijoont käsitletaks ametliku piirina, mis tuleks sulgeda, et teha edasi-tagasi liikumine võimatuks. Kahe kuu pärast viidi see otsus ellu ning ,,Vabariigist põgenemine" (Respublikflucht) kuulutati seadusevastaseks. Berliini müüri protsess, mis tipnes müüri ehitamisega, sai alguse 1958.aasta oktoobris.
valitsuses, eesmärk “ühtse ja jagamatu” Vm taastamine Vm väljumine sõjast tõi kaasa Antanti interventsiooni: et Vm sadamad saklaste kätte ei läheks, võttis Antant enda kätte--->märtsis maabusid Antandi üksused P-Vm-l Murmanskis ja hiljem Kaug-Idas Vladivostokis, hiljem hõivasid Ingl ja Pr väed Musta mere sadamad ja osa Taga- Kaukaasiast, Sm aga toetas enamlasi vastupealetungile--->peagi suur osa Siberist tagasi vallutatud Punane ja valge terror. Sõjakommunism: 1918. sügis kuulutasid enamlased välja punase terrori: Lenini korraldused koonduslaagrid, tapmised sagenesid, 1918 juuli mõrvati Nikolai II perega punast terrorit juhtis Erakorraline Komitte (Tšekaa) eesotsas Dzeržinski ka valge terror ei jäänud alla kokkus hukkus kodusõjas 8-12 mln inimest enamlaste eduks see, et suutsid armee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks--->Trotski saavutus
valitsuses, eesmärk "ühtse ja jagamatu" Vm taastamine · Vm väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Vm sadamad saklaste kätte ei läheks, võttis Antant enda kätte--->märtsis maabusid Antandi üksused P-Vm-l Murmanskis ja hiljem Kaug-Idas Vladivostokis, hiljem hõivasid Ingl ja Pr väed Musta mere sadamad ja osa Taga- Kaukaasiast, Sm aga toetas enamlasi vastupealetungile--->peagi suur osa Siberist tagasi vallutatud Punane ja valge terror. Sõjakommunism: · 1918. sügis kuulutasid enamlased välja punase terrori: Lenini korraldused koonduslaagrid, tapmised sagenesid, 1918 juuli mõrvati Nikolai II perega · punast terrorit juhtis Erakorraline Komitte (Tsekaa) eesotsas Dzerzinski · ka valge terror ei jäänud alla · kokku hukkus kodusõjas 8-12 mln inimest · enamlaste eduks see, et suutsid armee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks--->Trotski saavutus
palju vabamad; vanemad kasutamine ja ühiskonna totaalne seadustamisvormid (nt kirik, ümberkujundamine lähtudes monarhia) säilivad. ideoloogilistest ettekirjutustest. Inimestelt nõutakse ainult välimist Inimestelt nõutakse nii välimist kui kuuletumist; vägivalda sisemist kuuletumist; laialdane kasutatakse vähem. terror elanikkonna suhtes. nt Leedu 1926-1940, Eesti ja Läti nt Venemaa 1917-1991, Itaalia 1934-1940 1925-1943, Saksamaa 1933- 1945. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 4 Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel
Nende taustal näis aga Kominternile, et Eestis on ehk võimalik seaduslik valitsus relva jõul kukutada. 12. augustil 1924 esitaski Nõukogude Liidus emigratsioonis viibiv Eesti Kommunistlik Partei (EKP) kirjaliku pöördumise Venemaa Kommunistliku Partei poole, teatades, et nad on kaalunud olukorda Eestis ja otsustanud korraldada ülestõusu. Ülestõusu otsustati toetada, selleks loodi alaline komisjon, kuhu kuulusid ka kommunistide tippjuhid: Jossif Stalin, Lev Trotski ja Mihhail Frunze. Ettevalmistamiseks maksti suuri rahalisi toetusi. Nõukogude Venemaal elavatest eestlastest, lätlastest ja soomlastest värvati 10 000 meest vajadusel ülestõusu toetama. Soome lahes saadeti Nõukogude laevad Tallinna alla, mõni päev enne ülestõusu kutsuti Pihkva ringkonna kutsealused "kordusõppustele". Riigipöörde juhiks määrati Jaan Anvelt. Eesti politsei ja peastaap olid teadlikud võimalikust ületõusust, kuid mitte kuupäevast. Algselt
ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa. ● Stalin korraldas blokaadi, kuna ○ Jaanuaris 1947, kui USA ja Suurbritannia oma alad ühendasid, siis NSVL mõistis, et nad üritavad üles ehitada võimsamat Saksamaad üles. ○ Märtsis 1948, kui Marshalli plaan toodi Euroopasse, siis NSVL arvas, et see on selleks, et tema mõjuvõimu Lääne-Euroopas vähendada. Kohe pärast seda peatas ja otsis NSVL läbi kõik raud- ja maanteed Berliini. ○ Juunis teatasid Suurbritannia ja USA, et nad tahavad luua uue riigi: Lääne-Saksamaa
manipuleerimise abil. Kasutatakse propagandavõtteid, indoktrinatsiooni ehk ajupesu kui ka jõu rakendamine. Hannah Arendti arvates ei ole protsess nii korrastatud. Pooldab, et režiimi aluseks on radikaalne ideoloogia. Aga pole olemas sidusat programmi, on vaid lakkamatu liikumine, „et organiseerida võimalikult rohkem inimesi, tõugata nad nad liikvele ja hoida liikumas“. Tagajärjeks on kaos mitte kord. Uued institutsioonid kattuvad vanadega. Kõige tähtsam rahva alistamise meetod on terror, sest ükski teine sotsialiseerimise vorm ei ole täiuslik. Mõned ajaloolased on pannud termini „totalitarism“ tarvilikkuse mitmel põhjusel kahtluse alla. 1) Totalitarismi mõiste kujunes külma sõja aegses poliitilises ühekülgsuses. 2) Hiljutistest uurimustest Natsi-Saksamaa ja Stalini Venemaa kohta selgunud, et nende võimustruktuuris oli nii palju vajakajäämisi, et on kahtlane, kas üldse on kunagi olemas olnud režiimi, mida võiks täie õigusega totalitaarseks nimetada. 18
3. märts tsaar Nikolai II loobub troonist aprill Sveitsist pagendusest tuleb tagasi Lenin ja hakkab võimu nõukogudes bolsevike kätte koondama 3. Ajutise Valitsuse poliitika (ebaõnnestumise põhjused) lubab jätkata sõda amnestia nii poliitvangidele kui kriminaalidele jagavad võimu nõukogudega jätavad maaküsimuse lahendamata et seda võib otsustada alles Asutav Kogu suutmatus toime tulla rahutustega riigis enamlaste propaganda sõja vastu, deserteerumine, Paremalt poolt Kornilovi juhitud sõjaväe mäss ääralade separatistlikud meeleolud (Soome, Poola, Baltimaad) 4. Enamlaste tugevuse põhjused väike, tsentraliseeritud juhtimisega partei oma sõjajõud Punakaart kasutasid ära üldist rahulolematust sõjaga Propaganda - Rahu, leiba, maad! Kogu võim nõukogudele! Saksa keisririigi rahaline toetus Sündmused 1917.a. sügisel: Oktoobrirevolutsioon 25. oktoober 1917.a
Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu'' Venemaa taastamine · Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla. · Antandi sekkumine ja materiaalne abi aktiviseeris Vene valgete tegevuse, kuid otseselt enamlasi kukutama Antant ei tõtanud. · Enamlaste olukord jäi raskeks, nende kontrolli all oli vaid neljandik Venemaast. Punane ja valge terror. Sõjakommunism · 1918.aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Asutati koonsduslaagrid Venemaal, tapmised sagenesid. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee eesotsas Feliks Dzerzinskiga. · Ka valge terror ei jäänud punasest maha. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12 miljonit inimes. · Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
