Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised). Looduses olulise tähtsusega glüloos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. 8. Vee funktsioon rakus o Moodustab sisekeskkonna o Väga hea lahusti o Viib läbi keemilisi reaktsioone meie kehas Hoiab püsivat kehatemperatuuri 9. Kuidas muutub luude keemiline koostis elu jooksul? Vananedes kaltsiumisoolade hulk luudes kasvab see muudab luud tugevamaks aga ka hapramaks. 10. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained? 11. Mis on struuma ja mida põhjustab?
2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks
Nii glükoos kui fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid , mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.N: glükoosi ja fruktoosi omavhelisel liitmisel saame sahharoosi,mis on roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa. Maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist.Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monmeerideks) on monosahhariidid(N:tärklis,tselluloos,glükogeen) Tärklis ongi üks peamistest polüsahhariididest, mille keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon.N:kui fotosüntees pidurdub ,siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks
3) magus maatilise tootmise teel LAKTOOS 1) galaktoos + glükoos 1) piimas. piimanäärmetes 1) oluline energiat andev toitaine mudel koosneb glükoosist ja 2) tahke, valge, kristalliline aine galaktoosist 3) vees lahustuv TÄRKLIS 1) valge, krudisev 1) taimejuurtes (kartul) 1) oluline energiat andev toitaine (C6H10O5)n 2) hüdrofoobne 2) seemnetes (teravili) 3) tahke 3) vartes
· Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Näiteks glükoosi a fruktoosi omavahelisel liitumiel saame Sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamoine koostisosa. Linnase suhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist- Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariidid mille molekuul koosneb glükoosist ja galaktoosist. · Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühend (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganismides Tärklise kujul.Lisaks tärkilsele suudavad taimed glükoosi molekulidest sünteesida veel teist polüsahariidi tselluloosi.Loomoraganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena.
Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Oligosahhariidid madalamolekulaatsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi. Linnasesuhkur e maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Nt laktoos piimasuhkur, disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Sarnaselt monosahhariididele kasutavad organismid ka oligisahhariide eelkõige energia saamiseks. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monomeerideks) on manasahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säiltusorganites tärklise kujul.Keskmiseks molekulmassiks
Mis on laktoos? LAKTOOS ehk piimasuhkur kuulub kõigi imetajate piima koostisse. Eri liikide piima laktoosisisaldus on erinev. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 4,8 5,0% laktoosi. Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% energeetilisest väärtusest. Laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust glükoosist ja galaktoosist. Mis on laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia? Piimasuhkru ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüümlaktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. Kui piimasuhkur jääb lõhustumata, siis hakkab see sooles käärima, tekivad gaasid ( vesinik, süsinikdioksiid ja metaan) ja
Tartu Kutsehariduskeskus LAKTOOSITALUMATUS Tartu 2008 MIS ON LAKTOOS Piimasuhkur ehk laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust looduses puhtal kujul harva esinevast galaktoosist ja glükoosist ning mida on olemas vaid piimas ja piimatoodetes(5%), ka inimese rinnapiimas(7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magusam, kuid siiski annab 30-50 % piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi struktuur LAKTOOSITALUMATUS Laktoositalumatuse põhjuseks on laktoosi ehk piimasuhkrut lõhustava ensüümi laktaasi puudulikkus. Laktoositalumatuse korral laktoos ei lõhustu
Olulisemad viiesüsinikulised monosahhariidid on riboos ja desoksüriboos. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtusega glükoos ja fruktoos. Nad on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid on madalmolekulaased orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Sahharoos (glükoos+fruktoos). Maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid (tärklis, tseluloos, glükogeen). Glükoosi varud säilitatakse organismis tärklise kujul ning selle kasutamiseks lagundatakse see uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena
dekstraanist (glükoosi polümeer, mida sünteesib bakter Leuconostoc mesenteroides), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid, mis koosneb D-galaktoosist ja 3,6-anhüdro-L- galaktoosist) vi polüakrüülamiidist. Viimane on kopolümeer, mille akrüülamiidist (CH2=CH-CO-NH2) koosnevate lineaarsete ahelate vahele on tekitatud
Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Olulisemad neist riboos, desoksüriboos (3C) ja glükoos, fruktoos (6C). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, mis on moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Tähtsamad on maltoos, mis koosneb kahest glükoosijäägist ning laktoos, mille molekul koosneb glükoolist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Looduslikud sellised ained on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärkis on taimedel varuaine. Kokkuvõttes on sahhariididel organismis kaks ülesannet : energeetiline ja ehituslik. Lipiidid -rasvad, õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid
keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis) 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad lipiidid on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Lipiidid on energia allikaks ja
* Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist.
See kehtib fruktoosi kui magusaine tarbimise kohta, mitte aga kõrge toiteväärtusega fruktoosi sisaldavate aedviljade kohta. Disahhariid sahharoos sisaldab nii fruktoosi- kui glükoosimolekule. Sahharoos on nn tavaline köögis kasutatav rafineeritud suhkur, mida valmistatakse suhkruroost või suhkrupeedist. Rafineerimata ehk keerukaid keemilisi puhastusprotsesse mitteläbinud suhkrutooted sisaldavad lisaks sahharoosile ka muid olulisi toitaineid. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb galaktoosist ja glükoosist ning tekitab mõningatele inimestele seedimise käigus ebamugavaid seedimishäireid mida tuntakse laktoosi talumatusena. Põhjuseks on organismis puuduv ,,piimasuhkrulagundaja" laktaas, mis on üsna levinud tervisenähtus osadel rassidel ja täiskasvanud inimestel. Tärklis on liitsüsivesik mis koosneb paljudest glükoosimolekulidest, mistõttu neid nimetatakse ka polüsahhariidideks. Kõige enam on tärklist teraviljades ja mugulviljades (kartul, bataat jt)
Lahuses sisalduvaid erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist, või D-galaktoosist. Kui läbi kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu siis molekulid lahutuvad vastavalt suurustele. Et segu läbi kolonni transportida ning erineva molekulmassiga ained lahutada voolutatakse seda sobiva vesilahusega ning kogutakse eluaati kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Töö käik Ettevalmistus · Töös kasutasin geeli Sephadex G-75 ning tema fraktsioneerimispiirkond on 3000-80000D, k = 0,1
SISUKORD 1. LAKTOOSITALUMATUS 1.1 Üldiseluumustus Tihiti aetakse laktoositalumatust segamini piimaallergiaga. Tegelikult on piimaallergia üldiselt väikelaste haigus, mille puhul tekivad allergilised nähud piimavalgule (nahalööbed, mõnel puhul ka hingamisteede sümptomid). Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist. Maitselt on laktoosi magusus võrresldav poole glükoosi ja umbes kolmandikuga sahharoosi magususest. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on inimese peensoole limaskestas leiduva ensüümi laktaasi puudusest tingitud imendumishäire. Piimasuhkru- ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüüm laktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks
Kolonni sisse pannakse poorset geeli, mis kujutab ennast väikesed ümarad graanulid. Geelid, mida kasutatakse geelkromatograafias, koosnnevad dekstraanist (glükoosi polümeer, mida sünteesib bakter Leuconostoc mesenteroides), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid, mis koosneb D-galaktoosist ja 3,6- anhüdro-L-galaktoosist) vi polüakrüülamiidist. Viimane on kopolümeer, mille akrüülamiidist (CH2=CH-CO-NH2) koosnevate lineaarsete ahelate vahele on tekitatud
ahjupanekut. Laual elektri-, küünla- või päikesevalguse poolt tekitatav valguse peegeldumine suhkrukristallidelt annab toreda efekti. Linnasesuhkur e. Maltoos Linnasesuhkur ehk maltoos on looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. Piimasuhkur e. Laktoos Piimasuhkur ehk laktoos on aga jällegi disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust looduses puhtal kujul harva esinevast galaktoosist ja glükoosist, ning mida on olemas vaid piimas ja piimatoodetes (5%), sh ka inimese rinnapiimas (7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi talumatuse all kannatavate inimeste jaoks on mitmetes maades olemas erilised piimatooted (nt Soome Hyla), milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks; taolised tooted maitsevad seetõttu harjumatult magusalt.
ühendid, milles süsiniku aatomite arv ei ületa 10 (enamasti 3-6). Nt viinamarjasuhkur ehk glükoos, puuviljasuhkur ehk fruktoos. · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis tekivad väheste (2-10) monosahhariidide liitumisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Piimasuhkur ehk laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. · Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis tekivad paljude sadade ja tuhandete monosahhariidide liitumisel. Nt tärklis,tselluloos ja glükogeen. 8. Milline on sahhariidide ehitus? Kirjelda ülesandeid. · Energeetiline funktsioon, sahhariididest saadakse energia kiiresti kätte. · Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon.
ahjupanekut. Laual elektri-, küünla- või päikesevalguse poolt tekitatav valguse peegeldumine suhkrukristallidelt annab toreda efekti. Linnasesuhkur- Linnasesuhkur ehk maltoos on looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. Piimasuhkur- Piimasuhkur ehk laktoos on aga jällegi disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust looduses puhtal kujul harva esinevast galaktoosist ja glükoosist, ning mida on olemas vaid piimas ja piimatoodetes (5%), sh ka inimese rinnapiimas (7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi talumatuse all kannatavate inimeste jaoks on mitmetes maades olemas erilised piimatooted (nt Soome Hyla), milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks; taolised tooted maitsevad seetõttu harjumatult magusalt.
ühendid, milles süsiniku aatomite arv ei ületa 10 (enamasti 3-6). Nt viinamarjasuhkur ehk glükoos, puuviljasuhkur ehk fruktoos. • Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis tekivad väheste (2-10) monosahhariidide liitumisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Piimasuhkur ehk laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. • Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis tekivad paljude – sadade ja tuhandete monosahhariidide liitumisel. Nt tärklis,tselluloos ja glükogeen. 8. Milline on sahhariidide ehitus? Kirjelda ülesandeid. • Energeetiline funktsioon, sahhariididest saadakse energia kiiresti kätte. • Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon.
Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid- süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid-polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul
suure pinna, kus vajalikud ained saaksid imenduda. peensoole otsas on kaksteistsõrmiksool toidumassi analüüsimiseks, seal otsustatakse toidu edasine seede käik. Kui inimene sööb väga soolast toitu, sis tekib sooles osmoos ja soolevälistes kudedes tekib vee puudus. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasiaon ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm,mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut. Et glükoosist ja galaktoosist koosnev liitsuhkur (laktoos) saaks imenduda peen soolest verre ning osaleda ainevahetuses, on vaja see lagundada nimetatud lihtsuhkruteks (glükoosiks ja galaktoosiks). Häired: Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piima suhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ning kutsuvad esile
Vastavalt siis RNA ja DNA. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Näiteks Sahharoos(roo ja peedisuhkru peamine koostisosa). Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb peamiselt glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Peamised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: Energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende lagunemisel vabaneb 2 korda sama palju energiat kui sahhariididest. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli(glütserooli) ja rasvhapete estreid
Monosahhariidid-ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed, süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. 5 süsinikulistest on riboos ja desoksüriboos. 6 süsinikulistest on looduses olulise tähtsus glükoos-viinamarjasuhkur ja fruktoos-puuviljasuhkur.-organismide põhilised energiallikad. Oligosahhariidid-madalmolekulaarsed ühendid. Organismis moodustunud 2,3 monosahhar omavahelisel ühinemisel. Glükoos+fruktoos=sahharoos. Laktoos-piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed org ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis,tselluloos,glükogeen Lipiidide ehitus ja nende ülesanne?-lipiidid on org ühendite klass kuhu kuuluvad rasvad,õlid, Vahad,steroidid jt vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiallikaks. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on
2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid.
Salvestatud energiat kasutavad organismid elutegevuses. · Oligosahhariidid - koosnevad 2 3st monosahhariidi molekulidest. Glükoosi ja fruktoosi omavahel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Organismid kasutavad oligosahhariide energia saamiseks. · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed ühendid. Kõik polüsahhariidid on biopolümeerid mille monomeerideks on monosahhariidide molekulid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis). Kui fotosüntees pidurdub või lakkab (nt. talvel
Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos (nukleiinhapete koostis, riboos RNA ja desoksüriboos DNA). Kuuesüsinikuliseist on olulised glükoos(viinamarjasuhkur) ja fruktoos(puuviljasuhkur). 2) oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on tekkinud kahe- kolme monosahhariidi ühinemisel. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb aga glükoosist ja galaktoosist. 3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ning glükogeen. · Lipiidid on organismi energiaallikaks. · Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid. · Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid, vitamiin D.
2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? - Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest - Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi - Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? - Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. - Vedelad lipiidid on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Lipiidid on energia allikaks ja
Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Väga oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. 7 3 LAKTOOSITALUMATUS Laktoos ehk piimasuhkur on piimas sisalduv sahhariid, mis koosneb tavalisest viinamarjasuhkrust ehk glükoosist ja galaktoosist. Peensoole ensüüm laktaas lagundab laktoosi algkomponentideks, ensüümi puudumine põhjustab piimasuhkru talumatuse. Seisundi kohta kasutatakse ka nimetust hüpolaktaasia ehk laktaasi vaegus ja alaktaasia ehk laktaasi puudumine. Laktoositalumatuse all mõeldaksegi seisundit, mil ensüümi vähesus või puudumine põhjustab haigusnähte. Sümptomiteks on ebamääased kõhuvalud, gaaside kogunemine, kõhupuhitus ja kõhulahtisuse teke paar tundi pärast piima sisaldanud toitu.
5. Kordamine alates 2. punktist 21 korda 22. Selline sünteesiaeg valitakse sõltuvalt polümeraasist. HotFIRE Pol sünteesib keskmiselt 1 kb DNAd 1 minuti jooksul ning selline aeg valitakse nii, et kõik järjestused jõudsid paljuneda ( näiteks meil oli kõige pikem produkt – 2400 aluspaari). 23.DNA lahutamine agaroosgeelis 24. Eesmärgiks on visualiseerida oma produkti ning hinnata selle suurust. DNA lahutamisel kasutatakse agaroosi (disahhariid, koosneb D-galaktoosist ja 3,6-anhüdro-L-galaktoosist). 1. päev: kasutatava agaroosgeeli kangust arvutatakse võttes arvesse oodatava produkti pikkust. Meie kasutasime 1% geeli. Segasime kokku 100 ml TAE puhvrit, 1 gr agaroosi ning kuumutasime mikholaineahjus sulamiseni. Jahtunud geelisegule lisasime1 μl EtBr, mida kasutatakse DNA visualiseerimiseks. Valasime lahus geelialusele ning jätsime tarduma järgmise praktikumini. 2
6 3.3 Rasv Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). 3.4 Süsivesikud Laktoos ehk piimasuhkur on piima peamine süsivesik, mis koosneb glükoosist ja galaktoosist. Laktoosi on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. 3.5 Mineraalained Ühes liitris lehmapiimas on keskmiselt 7,3g mineraalaineid. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit
Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul
disahhariidid - sahharoos, maltoos. Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) - on valdavalt taimne süsivesik, mida on rohkesti suhkruroos ja suhkrupeedis. Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi.
Kõige suuremad valgu allikad on liha, kala, munad, linnuliha, piimatooted. Kuid teatud kogus valku leidub ka teraviljades ning köögiviljades, näiteks jahus, riisis, hernestes, ubades. Fenüülketonuuria dieedi jaoks on ka välja töötatud spetsiaalsed aseained, mis sisaldavad väga vähe või siis üldse mitte fenüülalaniini, näiteks spetsiaalsed jahud, makaronid. Laktoositalumatus Laktoos on piimasuhkur (koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist) mida mõne inimese organism ei suuda omandada. Laktoositalumatus ei ole piimaallergia, vaid inimese peensooles leiduva ensüümi laktaasi- puudusest tingitud imendumishäire. See on olukord, kus inimene ei suuda seedida piimasuhkrut.Laktoos peaks peensooles lagundatama glükoosiks ja galaktoosiks. Mõnel inimesel võib sooleseinas puududa laktoosi lagundav ensüüm laktaas või leidub seda vähe. Seetõttu laktoos ei imendu,
Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Kõrgetel kontsentratsioonidel sahharoos inhibeerib mikroorganismide kasvu, kasutatakse konservandina. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Laktoos on oluline galaktoosi allikas. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos)
Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) - on valdavalt taimne süsivesik, mida on rohkesti suhkruroos (kuni 26%) ja suhkrupeedis (kuni 24%). Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5%. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje α-amülaasi toimel. Ensüüm maltaas
puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks sahharoos (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoos ehk linnasesuhkur, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoos ehk piimasuhkur, mis on moodustunud glükoosist ja galaktoosist. Neid suhkruid kasutatakse samuti peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koosnevad monosahhariidide lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, mis on fotosünteesi käigus sünteesitud glükoosi varu (talletunud tärklise kujul), tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on
Laual elektri-, küünla- või päikesevalguse poolt tekitatav valguse peegeldumine suhkrukristallidelt annab toreda efekti. 9. Linnasesuhkur- Linnasesuhkur ehk maltoos on looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 10. Piimasuhkur- Piimasuhkur ehk laktoos on aga jällegi disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust looduses puhtal kujul harva esinevast galaktoosist ja glükoosist, ning mida on olemas vaid piimas ja piimatoodetes (5%), sh ka inimese rinnapiimas (7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi talumatuse all kannatavate inimeste jaoks on mitmetes maades olemas erilised piimatooted (nt Soome Hyla), milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks; taolised tooted maitsevad seetõttu harjumatult magusalt. 11
Laual elektri-, küünla- või päikesevalguse poolt tekitatav valguse peegeldumine suhkrukristallidelt annab toreda efekti. 9. Linnasesuhkur- Linnasesuhkur ehk maltoos on looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 10. Piimasuhkur- Piimasuhkur ehk laktoos on aga jällegi disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust looduses puhtal kujul harva esinevast galaktoosist ja glükoosist, ning mida on olemas vaid piimas ja piimatoodetes (5%), sh ka inimese rinnapiimas (7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi talumatuse all kannatavate inimeste jaoks on mitmetes maades olemas erilised piimatooted (nt Soome Hyla), milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks; taolised tooted maitsevad seetõttu harjumatult magusalt. 11
molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on moodustunud glükoosist ja galaktoosist. Neid suhkruid kasutatakse samuti peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koosnevad monosahhariidide lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, fotosünteesi käigus sünteesitud glükoos, mis on talletatud taime sälitusorganitesse, tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete
kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened). Lülijalgsete välisskeletis, aga ka seente rakukestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polüsahhariidide hulka. Selle monomeeriks on lämmastikku sisaldav suhkur. III Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel; ENERGIA SAAMINE. Laktoos ehk piimasuhkur- koosneb glükoosist ja galaktoosist. Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Funktsioon- energeetiline väärtus. Sahharoos=glükoos+fruktoos. See on peedi- ja roosuhkru peamine koostisosa (nö tavaline suhkur). 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid=rasvad on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti ei lahustu, lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad rasvhappejäägist, mis on seotud alkoholiga
1,3-bisfosfoglütseraat + ADP 3-fosfoglütseraat + ATP (fosfoglütseraadi kinaas) 3-fosfoglütseraat 2-fosfoglütseraat 2,3-bisfosfoglütseraat (fosfoglütseraadi mutaas) 2-fosfoglütseraat fosfoenoolpüruvaat (fosfoglütseraadi enolaas) Fosfoenoolpüruvaat (PEP) + ADP enoolpüruvaat püruvaat (püruvaadi kinaas) FRUKTOOS JA GALAKTOOS 1. 2 rada glütseeraldehüüd-3-fosfaadi saamiseks fruktoosist. 2. Glükoos-6-fosfaadi teke galaktoosist. UDP-suhkrud. Galaktoos galaktoos-1-fosfaat (galaktokinaas) Galaktoos-1-fosfaat glükoos-1-fosfaat (galaktoos-1-fosfaadi uridüültransferaas) Glükoos-1-fosfaat glükoos-6-fosfaat (fosfoglükomutaas) 3. Galaktoseemia ja selle biokeemilised põhjused. Galaktoosi kinaasi defitsiit. Seda põhjustab ükskõik millise ensüümi puudujääk neist kolmest. Enamasti peetakse siiski silmas galaktoos-1-fosfaadi uridüültransferaasi puudujääki. GLÜKOLÜÜSI RAJA KONTROLL
polüsahhariidi sünteesil (saab sünteesida glükaane ja levaane). Sahharoos hüdrolüüsitakse ja sideme hüdrolüüsil vabaneva energia arvel polümeriseeritakse kas fruktoosi või glükoosi jäägid. Süntees sõltub C-allikast söötmes. - Dekstraankapsel - Levaankapsel - Acetobacter xylinum'il on tselluloosist kapsel - Klebsiella kapsel on galaktoosist. 2. Heteropolüsahhariidsed kapslid kapslite sünteesil osalevad UDP- derivaatidest komponendid ja lipiidne kandja membraanis. Ei sõltu C-allikast söötmes. - Hüaluroonhappest kapsel ahelas vahelduvad glükuroonhape ja NAG. Hüaluroonhape on inimesele omane aine, seega on bakter vähe immunogeenne - teda ei tunne inimene ära kui võõrast (hunt lambanahas)
makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks sahharoos (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoos ehk linnasesuhkur, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoos ehk piimasuhkur, mis on moodustunud glükoosist ja galaktoosist. Neid suhkruid kasutatakse samuti peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koosnevad monosahhariidide lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, mis on fotosünteesi käigus sünteesitud glükoosi varu (talletunud tärklise kujul), tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta
mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks sahharoos (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoos ehk linnasesuhkur, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoos ehk piimasuhkur, mis on moodustunud glükoosist ja galaktoosist. Neid suhkruid kasutatakse samuti peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koosnevad monosahhariidide lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, mis on fotosünteesi käigus sünteesitud glükoosi varu (talletunud tärklise kujul), tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja
mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks sahharoos (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoos ehk linnasesuhkur, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoos ehk piimasuhkur, mis on moodustunud glükoosist ja galaktoosist. Neid suhkruid kasutatakse samuti peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koosnevad monosahhariidide lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, mis on fotosünteesi käigus sünteesitud glükoosi varu (talletunud tärklise kujul), tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja
energiaallikate hulka. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Organismis energiaallikana. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärklis fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosivarud, mida talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis). Keskmine molekulmass on 1 000 000. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere
Kuna geeligraanuli pooride suurust ületavate mõõtmetega molekulide tungimine graanulitesse on välistatud (inglise k excluded), siis siit ka nimetus eksklusioon- kromatograafia. 46 Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist (glükoosi polümeer, mida sünteesib bakter Leuconostoc mesenteroides), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid, mis koosneb D-galaktoosist ja 3,6-anhüdro-L-galaktoosist) vi polüakrüülamiidist. Viimane on kopolümeer, mille akrüülamiidist (CH2=CH-CO-NH2) koosnevate lineaarsete ahelate vahele on tekitatud ristsidemed N,N'-metüleen-bis- akrüülamiidi (CH2=CH-CO-HN-CH2-NH-CO-CH=CH2) abil. Kõige enam kasutatavate geelfiltratsioonimaterjalide iseloomustus on toodud juuresolevas tabelis. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud (vt joonist): ¾ kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht (Vv),
(Ibid) Rasv Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. (Ibid) Süsivesikud Laktoos ehk piimasuhkur on piima peamine süsivesik, mis koosneb glükoosist ja galaktoosist. Laktoosi on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Lisaks leidub piimas vähesel määral ka glükoosi, galaktoosi ja oligosahhariide. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. (Ibid) Mineraalained Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil
annaabi.ee 
