lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis. 9. Trafo? miks ja kus kasutatakse Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates. 10. Mida näitab temp, erinevad skaalad?
(rootor ja staator mähisega) Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Generaatori liigid on rootormähisega generaator ja staatormähisega generaator, mis toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. *Mis on aktiivvõimsus? Hetkvõimsus? Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. Hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel. *Trafo? Miks ja kus kasutatakse? Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks.
saamiseks. Elektrogeneraator – elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks. 31. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi? Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike (nt telekas ja arvuti). Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed (nt elektripliit ja veekeetja). Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 32. Mis on aktiivvõimsus? Hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis. 33. Trafo? Miks ja kus kasutatakse? Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates. 34. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid?
Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 10. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi ? 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti) 2. Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed. (nt elektripliit ja veekeetja) 3. Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 11. Mis on aktiivvõimsus, hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. P=UI 12.Trafo ? miks ja kus kasutatakse ? Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
6. Mis on elektrimootor ja generaator? Milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid ja elektrimootorid. Elektrimootori töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. 7. Mis on aktiivvõimsus ? hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. N=Um x Im/2 8. Trafo? Miks ja kus kasutatakse? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seadis, mis võimaldab
Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 27. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi? (3 gruppi) 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti) 2. Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed. (nt elektripliit ja veekeetja) 3. Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 28. Mis on aktiiv-ja hetkvõimsus? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. P=UI 29. Mis on trafo? Miks ja kuidas kasutatakse? Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva
märka vähese tihedusga spektriosa puudumist. 3) väga väikese amplituudiga signaali komponendid jäävad allapoole süsteemi omamüra ja pole mõtet edastada. 4) Raadioleviks eraldatud laineastmikud on piiratud sagedusalaga ja ei võimalda signaali täieliku spektri ülekannet. Signaali nivoo ehk tase - väljendatakse voltides, vattides või detsibellides. Detsibellid on suhtelised logaritmühikud kus signaali väärtust võrreldakse logaritmiliselt. Signaali hetkvõimsus muutub pidevalt suures ulatuses, kuid kesmine võimsus on suhtelselt ühtlane. Signaali keskmist ehk dünaamilist nivood mõõdetakse impulssmeetritega, mille põhiosadeks on detektor ja integreeriv ahel. Signaali nivooks nim keskmist võimsuse suhet tingliku 0 nivooga, milleks loetakse 1mW või 1W. Ühikuteks on (dB mw) või (db W). Rohkem levinud on signaali taseme määramine voltides, tingliku 0 nivoo suhtes 1mW võimsuse ja 600 koormuse juures. Väga harva
energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 39. Mis on aktiivvõimsus?- Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. Seda võimust arendab seade pikaajalises töötamises. VALEM:P=UI 40. Mis on hetkvõimsus?- Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. VALEM: N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 41. Mis on trafo? Miks ja kus kasutatakse?- Trafo ehk transformaator on (elektromagnetilisel induktsioonil põhinev) seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule
(nt telekas ja arvuti) 2. Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed. (nt elektripliit ja veekeetja) 3. Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 40. Mis on aktiivvõimsus?- Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. Seda võimust arendab seade pikaajalises töötamises. VALEM:P=UI 41. Mis on hetkvõimsus?- Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. VALEM: N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 42. Mis on trafo? Miks ja kus kasutatakse?- Trafo ehk transformaator on (elektromagnetilisel induktsioonil põhinev) seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot
Vahelduvvoolu väärtused: · elektromotoorjõu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · pinge hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · voolutugevuse hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · sagedus · periood Vektordiagrammid- Takistused vahelduvvooluringis: · Mahtuvuslik takistus · Induktiivtakistus · Reaktiivtakistus · Kogutakistus Võimsused vahelduvvooluringis: · Hetkvõimsus · Keskmine võimsus Kolmefaasiline vool- nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga. Kolmefaasilised sümmeetrilised tarbijad- tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm faasi on täpselt ühesuguselt koormatud. Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust.
Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t*/2), IM=UM/XL Induktiivtakistus XL=L, kus =2f, -ringisagedus,L-induktiivsus 3)Mahtuvustakistusega vooluring(Xc) Takistust, mis on tingitud kondensaatori pidevast ümber laadumisest vahelduvvooluringis nim. mahtuvustakistuseks. Mahtuvustakistus(Xc) alalisvoolule on lõpmatult suur, vahelduvvoolule aga mitte.(13) Voolutugevus on pingest =/2 võrra ees. Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t+/2), IM=UM/XC, XC1/C kus -ringisagedus, C-mahtuvus. Võimsus vahelduvvooluahelas Hetkvõimsus vahelduvvooluahelas avalduv valemiga:p=ui Kui pinge vooluahelate otstel muutub harmooniliselt u=UMcost, siis muutub ka voolutugevus ajas sama sagedusega, kuid ta on üldjuhul pinge suhtes faasis nihutatud: i=IMcos(t+), kus on faasinihe. Hetkvõimsuse jaoks võib seega kirjutada:p=ui= IMUMcost*cos(t+). Võimsus muutub seejuures ajas nii suuruselt kui märgilt. Keskmise võimsuse leidmiseks ühes perioodis teisendame valemit selliselt, et eraldame ajast sõltumatud liikmed, kasutatdes
A on negatiivne, kui liikumine on jõuga vastassuunaline või Raskusjõu töö h keha poolt läbitud kõrguste vahe Hõõrdejõu töö (Alati negatiivne, sest hõõrdejõud on alati liikumisele vastassuunaline) Elastsusjõu töö (Alati negatiivne, sest elastsusjõud on alati liikumisele vastassuunaline) Võimsus skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud töö ja selleks kulunud aja jagatisega. (keskmine võimsus, hetkvõimsus) Mehaaniline energia füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade võimet teha tööd. Jaguneb: 1) Kineetiline energia (võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v) 2) Potentsiaalne energia (võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks) Kineetiline ja potentsiaalne energia summat nim mehaaniliseks koguenergiaks. Energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. 2.3
magnetvoog t aeg B magnetiline induktsioon S pinnatükk vektorina Ii induktsioonivoolu tugevus R takistus N1 ja N2 keerdude arv poolis I1 ja I2 voolutugevus poolis 1 ja 2 magnetvoog poolis EMJ1 ja EMJ2 indutseeritud elektromotoorne jõud poolis M21, M12 ja M vastastikune induktiivsus L eneseinduktiivsus N keerdude arv poolis magnetvoog poolis I voolutugevus U pingelangus poolis i hetkvoolutugevus W hetkvõimsus E energia S toroidi keeru ristlõike pindala r toroidi keerdude kaugus teljest B magnetilise induktsiooni suurus µ0 magnetiline konstant e magnetvälja (elektrivälja, elektromagnetvälja) energia tihedus µ keskkonna magnetiline läbitavus E elektrivälja tugevus 0 elektrostaatiline konstant keskkonna dielektriline läbitavus c valguse kiirus vaakumis Erirelatiivsusteooria s tee pikkus t aeg u oletatav valguse kiirus Maa suhtes
toodetava energia leidmiseks aastakeskmise tuulekiiruse järgi. Statistilise keskmise tuulekiiruse korral on tegemist aritmeetilise keskväärtusega, tuuleagregaadi aastakeskmine võimsus on aga võrdeline tuulekiiruse kuupkeskmise väärtusega. Seepärast on tuulegeneraatori aastakeskmine võimsus palju suurem kui nimitunnusjoone 6 põhjal leitud hetkvõimsus keskmise tuulekiiruse korral. Aastakeskmise võimsuse ning toodetava energia arvutamiseks peab olema teada tuulekiiruste jaotusseadus. Tuuleenergia tulevik Eestis Praegu on Eestis põlevkivienergia tunduvalt odavam kui tuule oma. Arvutuste järgi hakkab tuuleenergia end ära tasuma siis, kui elektri hind veel pisut tõuseb. Vello Selg TTÜ Soojustehnika Instituudist on veendunud, et tuuleenergia tasub end ära, kui tema toodangu hinnaks on 83...84 senti/kWh
gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks; elektrongeneraator ‒ elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks:ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) 35 Aktiivvõimsus -keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivvärtuse kaudu P=UI= ImUm/2 Hetkvõimsus - näitab võimsust mingi konkreetsel ajahetkel ja see saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 36 Trafo- elektromagnetilise induktsioonil (EMI) põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks const sagedusel. Kasutatakse kõrge pinge ja tugeva voolu muundamiseks näiduriistade jaoks sobivale väärtusele. 37 Temperatuur - iseloomustab keha soojuslikku seisundit
Ajas muutumatu jõu korral lihtsustub valem: Töö ühik: [ ] , ehk 1 dzaul. Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. Võimsus on seega töö tegemise kiirus. Hetkvõimsus keskmise võimsuse kaudu: [ ] Võimsuse ühik: [ ] , ehk 1 vatt. 32. Millised on konservatiivsed ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivseks ja dissipatiivseks jaotatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril potentsiaalses jõuväljas.
2) Teiste kehade mõju on kompenseeritud. Väga levinud. lim Hetkvõimsus Ehk teisiti:
F ¿ ¿1 v ¿ F2 v ¿ ¿ ¿⃗ p1+ ⃗ ⃗ p 2=⃗ p0 +⃗ p 0 + (⏟⃗F 2,1+ ⃗ F 1,2 ) dt +¿ 1 2 vastassuunalised =0 19. Mis on töö ja võimsus? Kuidas leida kogutöö, keskmine võimsus ja hetkvõimsus. Jõu F mõjul teel pikkusega s iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Kogutöö: nihe 2 F ∙ d r⏞⃗ ; Akogu =∫ ⃗ dA=⃗ F ∙ d r⃗ 1 dA A ⃗ F ∙ d ⃗r ⃗ N hetk = ; N keskmine = kogu = = F ∙ ⃗v dt t kogu dt 20
*Lühisrootoriga as.mootorid on odavamad ja iseloomuga ei võrdu see pooli aktiivtakistusega nagu sed aoli jadaühenduses. töökindlamad, aga ka lihtsamad teenindada kui faasirootoriga as.mootorid. Seetõttu eelistatakse 6.Võimsused vahelduvvooluringis Vahelduvvoolu võimsus on samuti ajaliselt muutuv suurus_ lühirootoriga as.mootoreid kõikjal, kus võimalik. *Faasirootoriga as.mootoreid tuleb kasutada neil juhtudel, hetkvõimsus p= UI cos-Uicos(2wt+/-) Keskimine võimsus perioodi kohta ehk nn aktiivvõimsus p=UIcos, kui: 1) töömasina takistusmoment käivitusel on suurem mootori käivitusmomendist, kuid väheneb pöörlemiskiiruse suurenemisel; 2) tuleb piirata käivitusvoolu toitevõrgus ja lühisrootoriga as.mootori
annaabi.ee 
