energia dispersiooni allikatest.Molekulide suurema kiiruse korral on difusioon kiirem. 7. Milles seisneb soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus seisneb soojusülekande liigist, kus soojus levib mööda ainet molekulide omavaheliste põrgete tulemuseda. 8. Milline on soojuse levimise suund? Soojuse levikul on kindel suund. Iseeneslikult kandub soojus alati nendest piirkondadest, kus temperatuur on kõrgem, nendesse, kus temperatuur on madalam. 9. Milles seisneb sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. 10. Kuidas muutub temperatuuri tõusul gaaside sisehõõre? Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur. 11. Millega tegeleb aerodünaamika? Aerodünaamika on teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. 12. Millised on vedeliku põhiomadused? Vedel olek on midagi tahke ja gaasilise vahepealset. Vedelike kokkusurutavus on
potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Soojusjuhtivus - seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa
8. Mida nimetatakse ülekandenähtusteks? (2 punkti) Ülekandenähtused on nähtused, mis on sisuliselt seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. 9. Mis on difusioon? (3 punkti) Difusioon on nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärel. 10. Mis on soojusjuhtivus? ( 3 punkti) Soojusjuhtivus on nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärel. 11. Mis on sisehõõre? (3 punkti) Sisehõõre on nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärel. 12. Kirjelda gaaside siseehitust. Molekulide vahel mõjub tõmbejõud, toimuvad molekulidevahelised põrked. 13. Kirjelda vedelike siseehitust. Vedelikes paiknevad molekulid tihedalt, molekulid sooritavad võnkliikumist baabermolekuliga põrkudes. 14. Kirjelda tahkise siseehitust Molekulid ei liigu ja seega ka ei põrku omavahel, osadel tahkistel on
Soojusmasina kasutegur näitab, kui suur osa juurdeantavast soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks. *Mida näitab entroopia?i Entroopia on suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks. *Mis on külmkapp ja konditsioneer? Külmkapp ja konditsioneer on pööratud soojusmasinad, mis kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat. *Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides. Ülekandenähtused gaasides on difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. Soojusjuhtivus on ülekande liik, kus energia ülekanne toimub molekulide vastastikmõju tulemusena. *Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekulitasandil. Vedelike olulisim omadus on voolamine. Vedelik on tihedam kui gaas. Vedelik on praktiliselt kokkusurumatu
säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita. Difusioon gaas (osakesed saavad liikuda vabalt), vedelik, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Soojusjuhtivus tahkis (võtab 1s rohkem soojust ära ning osakesed on kõige tihedamalt koos), vedelik, gaas. Sisehõõre vedelik (osakesed saavad liikuda ja on tihedamalt), gaas, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta)
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel.
Füüsika mõisted · Ideaalne gaas - lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine
teise aine molekulide vahele.(kui lasta lõhna ühest klassi otsast, siis lõhn ei jõua kiirelt teise klassi otsa) Difusiooni kiirus sõltub molekulmassist. Mida suurem on mass, seda aeglasem on difusioon;mida kõrgem temp,seda kiirem dif.;mida hõredam gaas,seda kiirem on dif.,sest on harvemad molekulide põrked. Soojusjuhtivus on siseenergia levik molekulide omavaheliste mõjutuste tulemusena.sõltub temp. (temp.suureneb,soojusjuhtuvus ka) Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud.Temp.suurenedes sisehõõre GAASIS suureneb. Entroopia on suurus, mis kasutab TDS kaugust tasakaaluasendist, mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia.
Tahkised Mis on tahkis? Tahke aine, millel on kristallstruktuur. Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Klaas, plastmass, pigi. Puudub sulamistemperatuur. Voolavad raskusjõu mõjul. Molekulide paiknemine Terve ainekogus sama süsteemi järgi monokristall. Ainekogus koosneb paljudest monokristallidest polükristall. Anisotroopia Molekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast. Ülekandenähtused Difusioon ühed monokristallid tungivad teiste vahele. Soojusjuhtivus võnkumisenergia antakse edasi. Sisehõõre amorfsete ainete puhul. Tänan kuulamast! ...
Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab ühe keha teise abil liikuma panna nende vahetu kontaktita (kirjeldamiseks impulss). Gaasides leiavad ülekandenähtused aset tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on ka molekulidevahelised põrked ja seda kiirem on ka difusioon.
kaugusel. 14. Kuidas on määratud maksimaalne elektronide arv ühel kihil? n kihi järjekorranumber 15. Millal aatom kiirgab, millal neelab energiat? (1) Aatom kiirgab energiat kui elektron ,,läheb" ülemiselt orbiidilt alumisele ja neelab energiat kui tõuseb alumiselt orbiidilt ülemisele. 16. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku omadus püüelda kerakujulisuse poole. 17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus Sisehõõre on takistusjõud, mis mõjub kehale vaadeldavas keskkonnas. Sisehõõre on vedelikus suurem kui gaasilises aines. Gaasis Temperatuuri tõustes sisehõõre gaasides kasvab (molekulide liikumiskiirused suurenevad). Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala.
Reaalne gaas : molekul ei ole punktmass.molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas:molekulil on punktmass.molekulil pole ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja rohkem teha.molekulide vastasmõju ei arvestata. Ülekande nähtus : Difusioon:ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus:soojuse levik keskkonnas kõrgema temp. piirkonnast madalamale temp piirkonda. Sisehõõre: keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud.see võimaldab gaasis või vedelikus ühe keha teise abil liikuma panna ilma nende vahetu kontaktita.
VEDELIK- · võtab anuma kuju · on voolav · osakeste paigutus on korrapäratu · võnkumine TAHKIS- · kindla kujuga · kindel ruumala · osakesed on korrapäraselt, kristallstruktuur · võnkumine reaalne gaas- gaas mis on reaalselt olemas. Ideaalne gaas- pole olemas. Ei arvesta molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju Faasid erinevad omaduste poolest Aineehitus sõltub sellest kuidas osakesed paiknevad ja liiguvad, kõik koosnevad osakestest mis liiguvad. Sisehõõre- osakeste suunatud liiikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel
51 külmkapp - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt. 52 konditsioneer - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt. 53 Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Gaasides difusiooni intensiivsus võrdeline temp. Mida väiksem molekulmass, seda intens difusioon. 54 Soojusjuhtivus – ülekande liik, kus energia levib molekulide vastastikmõju tulemusena. Võrdeline temp-ga. 55 Sisehõõre – keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. Suurem temp, suurem sisehõõre. 56 Ülekandenähtused gaasides 57 Vedeliku üldomadused – voolav, võtab anuma kuju, kindla ruumalaga, avaldab survet anuma külgedele, kui ka sisse asetatud objektidele. 58 Pindpinevus – vedeliku pinnaomadus kokku tõmbuda ja seetõttu vedelik pürgib kerakujulisuse poole. 59 Kapillaarsus – nähtus, mis seisneb vedeliku taseme tõusus/langemises peenikestes torudes
kaugusel. 14. Kuidas on määratud maksimaalne elektronide arv ühel kihil? n – kihi järjekorranumber 15. Millal aatom kiirgab, millal neelab energiat? (1) Aatom kiirgab energiat kui elektron „läheb“ ülemiselt orbiidilt alumisele ja neelab kui tõuseb alumiselt orbiidilt ülemisele. 16. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku omadus püüelda kerakujulisuse poole. 17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus Sisehõõre on takistusjõud, mis mõjub kehale vaadeldavas keskkonnas. Sisehõõre on vedelikus suurem kui gaasilises aines. Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis – gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis – vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult – voolavus. 19
Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratakse
Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub: 1)molekulide liikumise keskmisest teepikkusest 2)temperatuurist 3)molekulide kontsentratsioonist 4)molekulide massist. Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega 2)sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre: See on tingitud gaasimolekulide kaasa haaramisest gaasides liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub 1)keha kujust 2)keha kiirusest Aerodünaamika: Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides Pindpinevus: *Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala.*Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. *Pindpinevusjõud F=alfa*l, kus l on
Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti ka vähemalt 1 veel. 38. Soojusülekandeliigid gaasides Difusioon- ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus toimub kõrgemalt t-lt madalamale. Soojus ehk siseenergia levib vastastikmõju tulemusel. Siseenergia kaudu edasi molekulide vahelise vastastikmõju tulemusena. 39. Mis on ja kuidas tekib sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas kehale mõjuv takistusjõud. See tekib gaasis liikuvate kehade kiiruse säilitamiseks tehtavast tööst. Sisehõõrde kui nähtuse korral on oluline osa molekulide liikumisel ning nende omavahelistel põrgetel. Kõik ülekandenähtused sõltuvad temperatuurist, st molekulide liikumise kiirusest. Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur. 40. Kuidas saab siseenergiat gaasis muuta? Siseenergiat saab gaasis muuta 41
Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. Soojusjuht väheneb nim suunas. c) sisehõõre- see on mudelite vastastikmõjust takistus eri kihtide liikumisel. Toimub gaasides ja vedelikes. Takistusjõud sõltub kiirusest ja keha kujust. 4. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub, kui elastne kile. 5. Pindpinevusjõuks nim jõudu mida kokku tõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Valem: Fp= Sigma * l sigma- pindpinevustegur(N/m) l-kontuuri pikkus(m) Nt looduses: 1. Rookatused 2
Kui leek on piisavalt kuum tekivad ioonid ja tekib plasma. Tavalises tules on enamus ainest gaasiline. Ülekandenähtused aines on mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise. Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtuste liigid: Difusioon – massi ülekanne Soojusülekanne – energia ülekanne Sisehõõre – impulssi ülekanne Difusioon on molekulide laialivalgumine juhusliku, kaootilise soojusliikumise tõttu, mille käigus molekulid jaotuvad ruumis ühtlaselt. Ei nõua lisaenergiat. Näide: lõhnaõli lõhna levimine ruumis, värvi laiali minemine vette sattudes. Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole. Aeglane protsess, kuid organismides peamine, mille abil keha saab ja jagab laiali eluks vajalike ühendeid.
B vahel l n1−n2 Edasikantud aine mass: m=D S⋅t l Soojusjuhtivus Mõisted: soojushulk, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S – Q, ainekihi paksus l, temperatuur ainekihi erinevates osades T1 ja T2 T 1−T 2 Ülekantav soojushulk: Q=k S ⋅t l Sisehõõre Mõisted: impulss, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S, mis eraldab kahte teineteisest kaugusel l olevat ainekihti p, ainekihtide kiirused v1 ja v2, sisehõõrdetegur, mis oleneb ainest η v 1 −v 2 Sisehõõre e. viskoossus: p=η S ⋅t l Temperatuur 5 9 Celsius →Fahrenheit: T C = ( T F −32 ) → T F = T C +32
temperatuur võrdelises seoses. Isotermses protsessis on temperatuur konstantne, rõhk ja ruumala pöördvõrdelises seoses. 40. Mikro- ja makro parameetrid? Mikroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena. Makroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet pidevana ehk ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega. 41. Soojusülekande liigid gaasides? Konvektsioon, soojusjuhtivus, soojuskiirgus. 42. Mis on ja kuidas tekib sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See tekib gaasis liikuvate kehade kiiruse säilitamiseks tehtavast tööst 43. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta? Soojusülekanne, mehaaniline töö. 44. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga? I – süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks.
difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Temperatuuri tõustes väheneb. Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus võtta kerakujuline kuju või pürgida selle poole, kui talle mingid välisjõud ei mõju. kuna vedeliku pinnal on omadus tõmbuda kokku ja kuna kerakuju pindala on minimaalne. Pindpinevusjõuks nim jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. See on jõud,
Molekulaarfüüsika ..kasutatakse soojusnähtuse kirjeldamiseks molekule iseloomustavaid suurusi: Molekuli kiirus Molekuli mass Molekuli impulss ...jne Termodünaamika ...kasutatakse soojusnähtuste seletamiseks kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi: Temperatuur Rõhk Ruumala Aine ehitus Käsitleb erievusi gaaside, vedelike ja tahkiste struktuuris ja sellest tulenevaid erinevusi ülekandenähtustes nagu difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus Faasisiirded Käsitlevad üleminekuid aine erinevate faaside(gaas, vedelik, tahkis) vahel. Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul: Tahkistes molekuild võnguvad kindlate tasakaalusasendite ümber Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine
Töö teoreetilised alused: dv F = s dx Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S.
· Siirdetemperatuur--temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. · Siseenergia--makrokäsitluse keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha. Mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Ühikuks SI-s 1dzaul (1J). · Sisehõõre--nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Soojus--makrokäsitluses soojushulga vaste juhul, kui konkreetne soojushulk on piiritlemata. Kasutatakse peamiselt protsesside iseloomustamisel. · Soojushulk--füüsikaline suurus makrokäsitluses, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale (süsteemile) ülekantavat fikseeritud siseenergia hulka, mille
suhet Termodünaamika teine printsiip- soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale Entroopia- füüsikaline suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks 3.peatükk Agregaatolek- aine tahke, vedel ja gaasiline olek Reaalne gaas- reaalselt eksisteeriv gaas Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise taajärjel Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel Vedelkristallid- vedelikud, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära Pindpinevus- pinnakihi vedeliku omadus säilitada tingimuses võimalikult väiksemat pinda Pindpinevusjõud- jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele Pindpinevustegur- vedeliku pinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoone pikkuse suhe on jääv suurus
tulemusel ühelt molekulilt teisele. Ilma kõrvalmõjudeta (gaasivoolud) esineb soojusjuhtivus poorsetes materjalides. Seetõttu kasutataksegi poorseid materjale soojusisolaatoritena. Soojusjuhtivus põhineb sellel, et kiiremad gaasimolekulid põrkuvad aeglasematega ja annavad osa oma liikumisenergiast üle. Selliselt toimub molekulide keskmiste kiiruste ühtlustumine gaasi erinevates piirkondades. Sisehõõre on ülekandenähtus, mille tõttu kehade liikumisel gaasides mõjub takistusjõud. Näit. sõidukid ja sportlased peavad ületama õhutakistust, mida püütakse vähendada. Hõõrdumine gaasis liikuva keha ja gaasi vahel toimub seetõttu, et liikuva keha pind haarab kaasa ümbritseva gaasi molekule. Need saavad keha liikumissuunalise impulsi ja annavad osa sellest edasi kaugematele molekulidele. Selle tõttu väheneb liikuva keha impulss ja keha liikumine on takistatud.
vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid, vääveloksiide, lämmastikku jne. Ülekandenähtused gaasis Ülekandenähtused gaasis leiavad aset molekulide kaootilise liikumise ja molekulivaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, mis väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtuvus väljendub nii, et soojus levib kõrgema temperatuuri piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre väljendub keskkonnas liikuvale kehale mõjuva takistusjõuna. Boyle'i - Mariotte'i seadus Boyle'i Mariotte'i seadus : Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const Kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Gay - Lussac'i seadus Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.
Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakestele (või kihtidele) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus mida suurem on kütuse viskoossus, seda raskem on teda transportida mööda torujuhet, pumbata ja pihustada. Tehnilistel katsetustel määratakse naftasaaduste viskoossus harilikult tingkraadides temperatuuril 50 C ( suure viskoossusega naftasaadustel 80 või 100 C juures ).
Q= S t , kus Q l on soojushulk, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S, kusjuures l on ainekihi paksus ning T1 ja T2 on temperatuurid ainekihi erinevates otstes. 7 Suurus on soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel ainetel erinev. · Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises , mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. v1 - v 2 Ülekantud impulssi saab leida seosest p = St , kus p on impulss, mis
osast teise. Aine iseenesliku ülekandumist ühest ruumi osast teise ja segunemist teiste ainetega seal nim. difusiooniks. Kiiremini gaasides, aeglasemalt vedelikes ja vähesel määral tahketa ainete vahel. Soojusjuhtivus- siseenergia ülekandumine Kui kaks pindala suurusega S asuvad teineteisest kaugusel l ning ühel pinnal on kõrgem temp. T1, teisel madalam T2, siis aja t jooksul ühelt pinnalt teisele kandunud soojushulk Q= k (t1-t2)/l *St k- pindade vahelise aine soojusjuhtivus tegur. Sisehõõre- meh. energia õlekandumine vedelikes või gaasides. Pannes ühe ketta pöörlema, kandub energia õhu kaudu teisele. Vedeliku omadused: Pindpinevus- igavedeliku pind püüab nii palju kokku tõmbuda kui võimalik, sest pinnal asuvaid molekule tõmmatakse vedeliku sisse teiste molekulide poolt. Keral on kõige väiksem pind. Sulametalli pindpinevust kaustatakse kuulide valmistamisel, putukad kasutavad seda vee peal kõndimiseks. Vedeliku pinna jaoks F= 6l, kelme jaoks F=2 6l (6-vedeliku
välisjõudude vastutehtavaks tööks II printsiip määrab looduslike protsesside suuna (soojus ei saa minna külmalt kehalt kuumale ns) 23. Mida nätab entroopia Iseloomustab kehade süsteemi kaugust tasakaaluolekust, mida tasakaalulisem on süsteem seda suurem entroopia 25. Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides Difusioon ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele soojusjuhtivus soojuse levik keskkonnas kõrema temp piirkonnast madalama tempga piirkonda sisehõõre keskkonnas (vedelik,gaas) liikuvatele kehadele mõjuv takistusjõud võimaldab gaasis v vedelikus ühe keha abil teise liikuma panna ilma, et oleksid kontaktis 26. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil omandavad anuma kuju, ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, ei pruugi seguneda omavahel, on väga vähe kokkusurutavad. Veemolekulid põrkuvad kokku ja on vabas liikuvuss 27. Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega
Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: ehk , kus V on voolu suhteline kiirus; L on voolu iseloomustav pikkus (nt vedeliku keskmine sügavus, vooluses oleva toru läbimõõt, tiivaprofiili kõõlu pikkus jne); on fluidumi tihedus; on fluidumi viskoossus ehk sisehõõre; on fluidumi kinemaatiline viskoossus: = / . 5. Isotoobid Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest. Aatommassi erinevuse põhjus on neutronite erinev arv tuumas. Tuumade tähistamiseks kasutatakse perioodtabeli sümboleid, mille juurde märgitakse tuuma laenguarv (ühtlasi järjenumber) ja massiarv kujul , kus element on tabelis järjekohal , (st tuumas on prootonit) ja tuumaosakeste koguarv ehk massiarv on (st, neutroneid on A-Z). 6
) ¤Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on gaasil erinev temperatuur. Edasikandunud soojushulga saab leida seosest Q= (T1- T2 / l )St (Q- soojushulk, t-aeg, S-pinna suurus, l-gaasikihi paksus, T1 ja T2 on temperatuurid gaaskihi erinevates osades, - soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) ¤Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad gaasikihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi. Sisehõõre esineb siis, kui gaas voolab kihiti ja nende liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. Sisehõõrdejõudu saab leida: FS= (v1- v2 / l) S (FS-jõud, l- kahe gaasikihi vaheline kaugus, S-gaasikihi suurus, v1 ja v2- kihtide liikumiskiirused, - sisehõõrdetegur, mille väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) Vedelikud
Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes kapillaarides. Mida märgavam, seda väiksem pindpinevus, seda suurem kapillaarsus. 26. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus kokku tõmbuda, seega kerakujulisuse poole pürgida. 27. Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes. Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid. Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides. 28. Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides. Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. a. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. b. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa
rõhkudel, gaasi erikuju Tahkised - Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola Difussioon massi ülekanne Osmoos- Lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. soojusülekanne energia ülekanne sisehõõre impulsi ülekanne · Osata seletada, mis on temperatuur ja mida see tähendab mikroskoopilisel tasandil - Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele · Teada, mis on rõhk ning millised on rõhu ühikud ning atmosfääri normaalrõhk. atm normaalrõhk on 101300 pa · Teada, mis on ideaalne gaas - Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) ·
difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusioon ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Molekulide suurema kiiruse korral on ka difusioon kiirem. o Millised nähtused mõjutavad gaaside soojusjuhtivust? Gaasi mehaaniline liikumine (näit. tuul, õhuvoolud). Temperatuur. Molekulide kiirus. o Millistes olekutes esineb sisehõõre? Mõju gaasis liikuvatele kehadele. (Ehk gaasides). o Nimeta vedelike omadusi ja kirjelda neid. Vedelikel on sarnaseid omadusi nii gaasidega kui tahkistega. Raskesti kokkusurutavad (molekulid paiknevad tihedalt). Omadus täita erineva kujuga anumaid. Omadus voolata (pidev kujumuutmine). Molekulidevahelised tõmbejõud ei lenda laiali nagu gaasid. Molekulidevahelised tõmbejõud püüavad moodustada tahkistele omast kristallstruktuuri
Difusiooni kiirus sõltub Molekulide liikumise keskmisest teepikkusest Temperatuurist Molekulide kontsentratsioonist Molekulide massist Ülekandenähtused gaasides · Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Ülekandenähtused gaasides · Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub Keha kujust Keha kiirusest · Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks Vedelikud · Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule · Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav. · Vedelik on raskesti kokku surutav
Konditsioneer on termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide, autode jms sisemuse jahutamiseks. 57. Iseloomusta ülekandenähtusi gaasides?- 1. Difusioon on nähtus, kus ühe ainete molekulid tungivad teise ainete molekulide vahele. Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on difusiooni kiirus. 2. Soojusjuhtivus, üks soojusülekande liik, mille korral toimub ülekanne molekulide vastasmõju tulemusena 3. Konventsioon on keskkonna voolude toimel energia levimine 4.Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistus jõud. Gaasis sisehõõre temperatuuri tõustes suureneb 58. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil Üldomadused: omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud ainumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; väga vähe kokkusurutavad, voolavus. Molekultasandil: vedelikus molekulid pürgivad kindla struktuuri poole, kuid nad vahetavad väga lihtsalt asukohta ning seetüttu struktuursust ei teki. 59
ja vastastik mõjudega, aga ideaalses gaasis mitte. 62. Iseloomusta ülekandenähtusi gaasides?- 1. Difusioon on nähtus, kus ühe ainete molekulid tungivad teise ainete molekulide vahele. Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on difusiooni kiirus. 2. Soojusjuhtivus, üks soojusülekande liik, mille korral toimub ülekanne molekulide vastasmõju tulemusena 3. Konventsioon on keskkonna voolude toimel energia levimine 4.Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistus jõud. Gaasis sisehõõre temperatuuri tõustes suureneb PRAKTILISED ÜLESANDED 1. Mõõda pirni läbiva voolu tugevus Vooluallikale juhe otsa. Panen juhtmed pirni külge. Sinine juhe on positiivse laenguga ja must negatiivse. Mõõdetakse ampermeetriga ja jadamisi. Ühendad kollase ja sinise juhtme lahti, sinine juhe läheb ampermeetri punasesse auku ja teine musta. Mõõteriistal * on miinuspool. 2. Mõõda pinge. Voltmeetriga, rööbiti. Kollased juhtmed üks musta ja teine alla 5V
Gaas- Molekulid asetsevad korrapäratult ja on kaootilises liikumises. Reaalne gaas- Reaalselt eksisteeriv gaas. Gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. Ülekandenähtused- a) Difusioon- Erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. b) Soojusjuhtivus- Temperatuuri ( siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. c) Sisehõõre- Osakeste suunatud liikumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Vedelkristall- Vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. Pindpinevus- Vedeliku pinnakihi omadus omandada antud tingimustes võimalikult väiksem pind. Pindpinevusjõud- Jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine- Tekib vedeliku ja tahke keha vastastikmõjul ning põhjustab vedelikupinna kõverdumist tahke keha lähedal.
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 15 OT STOKES`I MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Klaasanum uuritava vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, toatemperatuuril mõõtejoonlaud, areomeeter Töö teoreetilised alused: Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisel üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erivevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F =S (1) dx - sisehõõrsetegur S vaadeldava vedelikukihi pindala dv
· Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju · Esineb näiteks Päikesel ja teistel tähtedel · Välk ja virmalised on plasma Ülekandenähtused aines · Mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise · Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. · Ülekandenähtuste liigid: · Difusioon massi ülekanne · Soojusülekanne energia ülekanne · Sisehõõre impulssi ülekanne Temperatuur · Soojusõpetuse põhimõiste · Iseloomustab keha soojust või jahedust Temperatuuri skaala Paljud suurused omavad antud temperatuuril alati sama väärtust Näide · Metall varda pikkus muutub koos temperatuuri muutmisega, kuid on ühel temperatuuril alati sama. · Nt. paneme metallvarda vee ja jää segusse · Sellel põhineb temperatuuri skaala paika panemine. Termodünaamika- Soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojustnähtusi läbi aine kui terviku
Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 15 OT allkiri: STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S- dv
· 17. Difusioon, soojusjuhtivus, viskoossus. · Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. · Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on ainel erinev temperatuur. · Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. · · Soojusmasinad on seadmed, mis töötades tsüklilises reziimis, muudavad soojust tööks; nende tööle seavad piirangud
Vedelike omadused:voolavus ja pindpinevus- vedelikule on omane võimalus voolata, võtta anuma kuju, nad on tiheduselt sarnasemad tahketele kui gaasilistele ainetele, nad on raskesti kokku surutavad ning molekulid saavad liikuda vaid neile antud ruumalas, molekulid paiknevad korrapäratult ning vedelikele o omane pindpinevus. Pindpinevus on vedeliku omadus kokku tõmbuda ning omandada võimalikult väikest pindala, selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. Sisehõõre on vedeliku voolamisel tekkiv takistus. Difusioon- aine ülekandumine kõrge konstntratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Sojjusjuhtivus-soojusenergia kadnumine soojemalt külmemale kehale Märgamine ja kapillaarsus- joonised,seostuvad vee erilise omaduse pindpinevusega Faasisiirded ja siirdesoojused- Keemine vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, mille korral tekivad väikesed küllastunud auru mullikesed, mis
5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre Keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvate kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab gaasis või vedelikus ühe keha teise abil liikuma panna ilma nende vahetu kontaktita. Difusiooni korral kandub üle molekulide kontsentratsioon sealt, kus on selle aine molekule tihedamalt sinna, kus neid on hõredamalt. Soojusjuhtivuse korral kandub üle molekulide keskmine kineetiline energia (kõrgema
Soojusisolatsioon on soojustehnilisest seadmest, torustikust hoonest vm. väliskeskkonda või väliskeskkonnast soojusvoo tõkestamine. Soojusisolatsiooni tõhusus sõltub kasutatava isoleermaterjali omadusest ja materjalikihi paksusest. Soojusisolatsiooniks sobivad üldselt materjalid, mille soojusjuhtivus on väike. Poorsus suurendab materjali soojusisolatsiooni omadusi, niiskus aga halvendab. Sisehõõre on nähtus, mis avaldub vedelike ja gaaside võimest takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Vedelike sisehõõre seletub molekulaarjõududega . Nende toimel tõmbavad kiiremini liikuvad vedelikukihid kaasa aeglasemalt liikuvaid kihte ja kaotavad niiviisi oma liikumisenergiat. Gaaside sisehõõre seletub asjaoluga, et molekulide soojusliikumine põhjustab erisuguse kiirusega liikuvate gaasikihtide vahel
o Ülekandenähtused gaasides 1. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. 2. Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eriosades on ainel erinev temperatuur. 3. Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. 15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded o Põhilised agregaatolekud (+ joonised). Plasma, vedelik, tahke,gaas o Faas ja faasisiire
annaabi.ee 
