Füüsika 2 Praktikum nr 13 (0)

                      Piimakari
Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk 
piimaveised(piimatõud).
Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud (lihatõud).
Veis -(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, 
rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste 
perekonda.Veise esivanem on Tarvas
Lehm - emane veis alates esimesest poegimisest.
Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari
Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari
Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes 
tarbib piimatooteid(piim, piimapulber)
Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni
Lehmik - emane noorveis
Pullik - isane noorveis
Pull :
Muupull - lihapull
testpoll - pull keda testitakse , noor pull kellele ei ole
hinnangut antud.
aretuspull - on antud hinnang
Härg - kastreeritud isas loom
                           
                                Eesti piimatõugude 
jõudlus 2013
                                 15.09.2014. 
Tõug
Piima kg
Rasva %
Rasva kg
Valgu %
Valgu kg
r. + v. kg
EK
4697
4,53
213
3,42
161
373
EPK
7820
4,12
322
3,44
269
591
EHF
8611
3,97
342
3,36
289
631
                           
                            Piimaveisetõud eestis
Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade populatsioon, kes 
on kujunenu (kujundatud) ühesugustes tingimustes, kellel 
on ühine põlvnemine, ühesugune välimik ja sarnased 
jõudlusomadused.
ohustatud tõug- emasloomi alla 1000
kaduv tõug- emasloomi alla 100
                   
                Eesti maakari EK
Kuulub ohustatud tõugude nimistusse
- kehamass lehmadel 450...550 kg, pullidel ... 850 kg
- vastupidav, tugeva tervisega , nudipealine
- valkjaspunane, beežikas
- sõbralik, uudishimulik, julge
- lüpsab kõige rammusamat piima
- tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis
omadustele sobib hästi juustupiimaks.
- aretuses on kõige enam kasutatud  lääne- soome 
maakarja.
 - verelisamiseks on kasutatud ka džörsi tõugu.
 - tänu heale söödakasutusele ja on vähenõudlik.
                            Eesti  Punane piimatõug
 -Lehmadearv 2012. aastal 18294,mis moodustab 20.4% meie 
lüpsikarjast
 -Kehamass lehmadel 650-700 kg, pullidel 1000kg ja enam
 -Punane põhivärvus, mis võib( olenevalt aretuses 
kasutatud komponentidest)  punaste,punasekirjude ja 
pruunide toonide vahel(nii tumedad kui heledad toonid)
         EPK aretuskomponedid
 - aretuse algus 1862 -imporditi 21 angli ANG veist 
Saksmaalt
 - Eesti punane veis kujunes kohaliku maakarja vältaval 
ristamisel angli ja taani punase veisetõuga. On aretuses 
kasutatavad ka tänapäeval.
 - Šviitsi tõug AP- alates 1980-st
 - Iseloomulik värvus helepruunist mustjani, heledad " 
jahumokad"
 - Punasekirju holstein RH - Kanadast, USA-st
 - parandab udaraid ja suurendab väljalüpsi
 - Norra punane NRF - punased või punasekirjud, võib 
esineda nudisid
 - Äärširi tõug AY - aretatud Šotimaal, populaarseim 
piimatõug Soomes
 - Värvuselt punasekirjud, hea tervis
 - Rootsi punasekirju SRB - värvuselt punased või 
punasekirjud, suurte sarvedega
 - Taani punane TP
              Eesti holstein EHF
 - Levinuim ja piimakaim veistõug Eestis
 - 2012. a. lehmi 70511 78,7% lüpsikarjast
 - tüüpiline kuiva konstitutsiooniga piimaveis
 - kehamass lehmadel 650- 750 kg, pullidel 1100- 1200 kg
 - Värvus mustakirju, esineb ka punasekirjut. Jalad 
allosas alati valged, sõrad tumedad, kuid esineb ka 
valgeid sõrgu.
 - maailmas kõige esinevaimaid lehmi umbes 70% kogu 
piimakarjast maailmas.
 - Suurekasvuline, mahuka ja sügava kerega
 - Tugeva, kuid kerge luustikuga ja suhteliselt kuiva 
lihastikuga
 - nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile. 
 - pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere
 - aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, 
sõrgatsi ja sõrgade tugevusel.
 - kõige suurema piima-, piimavalgu - ja piima rasva 
toodanguga lehm
   EHF aretus
 - Algab 1838. a., kui Põhja-Eesti mõisatesse hakati 
imprtima friisi tõugu veiseid Hollandist, hiljem 
Saksamaalt
 - Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma suure 
piimaanni poolest,nad olid ka kehamassilt suhteliselt 
suured(kaalusid 500kg ja enam), madalajalgsed laia 
kompaktse kehaga .
 -1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja 
Kanada mustakirjude holsteinidega, mis on maailma 
tunnustatuim piimaveisetõug. NL ajal toodi meile ka 
Saksamaalt. Selat saadud tõumaterjal ei olnud siiski nii 
väärtuslik kui USA-st pärinevad holstinid, kuid soodne 
mõju meie eesti mustakirju tõule neil siiski oli.
 - Tänaseks on Eestis kõik mustaikrjud veised 100% 
holsteini- veresed. 1998.a. nimetatigi tõug ümber eesti 
holsteiniks.
                  Piimatootmine
Uuendkari- põhikarjatäienduseks kasvatatud noorloomad
Nuumkari - lihaks
  Udara ehitus, talitlus
1 liiter piima võrdub 400 liitrit verd
 - Kujuneb esimese tiinuse ajal
 - mittetiinel lehmikul udara näärmekude ei arene välja 
ja piima ei moodusta
 - Sekretoosne näärmeepiteel alustab talitlemist 8. 
tiinuskuul ning täidab udara ternespiimaga paar nädalat 
enne vasika sündi
 - ternes sisaldab hulgaliselt immuunglobuliine, et 
käivitada järglase immuunsüsteem
   Udara ehitus
 - ehituslikuks üksuseks on imeti koos selle juurde 
kuuluva näärmeosa, viimajuhade ja tsisternaal- ehk 
urkeosaga. viimane täitub imemise või lüpsmise vaheajal 
piimaga
 - urkeosa täitumisel udara siserõhk suureneb ja 
vastavalt sellele piimasekretsioon väheneb.
 - piima väljatilkumist nisakanalist takistab nisakanilt 
ümbritsev rõngaslihas e. sfinker
 - piima moodustav näärmekude koosneb õõnsatest 
alveoolidest,mille sein moodustab piima sünteesivatest 
epiteelrakkudest.
 - alveoolid on omavahel ühendatud väikeste viimajuhadega
ja moodustavad näärmesagarikke
- näärmesagarikke ja -sagaraid ümbritseb ja ühendab 
sidekude
- sidekude annab udarale struktuuri
- enne sünnitust koguneb sidekoesse koevedelikku 
udaraturse
- piima viimasüsteem koosneb väikestest ja suurematest 
juhadest, millised ühinevad 10...15-sse kogumisjuhasse, 
mis suubuvad piimaurke näärmeosasse ja nisaurkesse
           UDARA TALITUS
 Jaguneb:
 - piima tekitamine ehk sekretsioon
 - piima väljutamine ehk ejektsioon ehk sõõrutus
 - talitlust reguleeritakse hormoonide ja närvisüsteemi 
abil
 - lüpsiperioodi nimetatakse laktatsiooniks
       Koostisainete süntees
 - piima moodustamine on katkematu protsess
 - intensiivseim on see vahetult peale imetamist või 
lüpsi
 - Laktatsiooni püsimise eelduseks on piimanäärme 
järjepidev tühjendamine, mis on seotud häireteta 
piimaväljutusrefleksiga
 -Piim on imetajate klassi kuuluvate emasloomade 
piimanäärmete sekreet või eritis või toode järglaste 
toitmiseks
Poegimine
poegimisvahemik 12 kuud
1
2
4
5
6
7
8
9
10
11
12
uuslüps
tiinestumine
kinni
Tiineltlüps
jätmine -
9 kuud
lüpsiperiood ehk laktatsioon
10 kuud -
kinni -
- lehm tiinestub kõige paremini 40-60 päeva jooksul
         Piimatootmise hügieen
-pima tootmine on toidu tootmine
- kvaliteetset, inimeste tervisele ohutult piima saab 
toota vaid hoolikalt hügieenireegleid järgides
- toorpiima(farmis toodetud piima, mida pole kuum 
töödeldud), kvaliteedist oleneb ka piimatoodete kvaliteet
 - Lähtuvalt EL direktiividest jõustus Eestis 01.01.2002
PRIA:
(Põllumajanduse
Registrite ja 
Informatsiooni
Asutus)
Veterinaar - ja toiduamet(VTA)
 Lüpsisüsteemi töökorrasolek ja
hügieenilisuse kontroll
- paigaldada süsteemi ühekordse kasutusega piimafilter
- hinnata lüpsisüsteemi puhtust, loputada  ringvoolus 
60...80'c joogiveekvaliteediga veega
- peale vaakummootori töölelülitust kontrollida vaakumi 
taset ja pulsaatori taktisagedust.Ideaalne vaakumi tase 
nisa otsa juures oleks 36 kilopaskalit.
- vaakumi tugevust mõõdetakse kilopaskalites ja selle 
tugevus erinevate lüpsisüsteemide korral on järgmine:
 - kannulüpsil 38..40kPa
 - allapaigutatud torudega lüpsiplatsil 38...42kPa
 - ülespaigutatud torudega lüpsiplatsil 42...45 kPa
 - torusselüpsi seadmes 44..48 kPa
- mõõdetakse vaakummeetriga.
   Lehmade ajamine lüpsikohale
- ajamine toimugu rahulikult , loomdele ei tohi lüpsi eel 
tekitada stressi. Kui lüps toimub harjumuspärase rutiini 
kohaselt, lähevad lehhmad tavaliselt ise lüpsikohale.
- Platsi eelootealalt tuleb esimestena platsile ajada 
tilkuvate nisadega loomad
- lüpsiplatsil tuleb esimesena nisakannud alla asetada 
tilkuvate nisadega lehmale.
 Udara ettevalmistus lüpsiks
- puhastada nisa ja nisaümbrus. Puhastamiseks kasutatakse 
puhastusvahtu või spetsiaalse desinfitseeriva 
puhastuslahusega immutatud ühekordse kasutusega 
paberrätikuid. Peale puhastusvahu toimimist (10..15 sek )
pühkida paberrätikuga või puuvill- lapiga (igale loomale 
võtta uus puhas lapp ).
- vett kasutada puhastamiseks vaid äärmisel vajadusel, 
misjärel hoolikalt kuivatada.
- nisade puhastamisel toimub ühtlasi ka sõõrdumise 
esilekutsumine. Seetõttu olgu puhastamine efektiivne, 
messeerivate  ringjate liigutustega.
- Selleks et kutsuda esile korralik sõõrdumine, tuleks 
puhastamisele – stimulatsioonile kulutada vähemalt 20 
sekundit.( uutel lüpsiseadmetel on see programm sees).
 Eel-lüpsi teostamine
- sõõrdumise stimulatsiooniks  ja kontrolliks
- esmase mikroobiderikka piima väljalüpsiks ja piima 
visuaalseks hindamiseks.
- igast nisast tõmmatakse mõni piimajuga eel-lüpsi topsi.
Topsi tume alus võimaldab piima välimust hinnata. 
Mastiidi kahtluse korral teostada kinnituseks testn 
spetsiaalsel testialusel ja lüpsta piim eraldi kannu .
- Haigestunud loom märgistada ja märkida ravivihikusse.
 Nisakannude allaasetamine
- Nisakannud tuleb alla panna 1 minuti jooksul alates 
ettevalmistusest.
- Lehm tuleb tühjaks lüpsta sõõrdumist mõjutava hormooni 
oksütotsiini toime ajal. Oksütotsiini toime avaldub 
30..60 sekundi jooksul alates puhastamise algusest ja 
selle mõju kestab 5-8 minutit.
- Vasaku käega hoitakse kollektorist ja paremaga 
asetatakse nisakannud alla.
- Nisakann tuleb haarata kummimansetist, mitte hülsist ja
vältimaks õhu sissetõmbamist nisakannu, tuleb nisakannu 
kollektoriga ühendavad lühikesed voolikud volti murda
- susinaga sissetõmmatav õhk tekitab vaakumi kõikumise 
ning mõjutab halvasti nii udara tervisele kui piima 
kvaliteedile
- nisakannude allaasetamise järjestus peab olema 
loogiline- alustada tuleks kaugemal asuvatest nisadest
- voolikud ei tohi jääda keerdu.
Piimavoolu jälgimine ja nisakannude eemaldamine
- kui puudub automaatne nisakannude altvõtmine, siis 
tuleb nisakannud käsitsi eemaldada. Selleks lastaks 
kollektoriklapi abil õhk nisaalustesse kambritesse ja 
kollektorist või nisakannudest haarates eemaldamine on 
lubamatu!
- Nisakannud tuleb emmaldada kui piimavool on märgatavalt
vähenenud . Vältida tuleb tühilüpsi kuna see kahjustab 
nisade ja udara kudet, soodustades udarapõletike teket.
 Nisade lüpsijärgne desinfitseerimine
- peale nisakannude eemladamist jääb nisakanal 
sfinekrlihase lõtvumise tõttu kuni paariks tunniks 
avatuks ja mikroobidele sessepääsetavaks, seetõttu on 
oluline teostada lüpsijärgne nisade desinfitseerimine
- desinfitseeriv geel sulgeb nisaavad
- hävitab nisanahalt bakterid
- pehmendab ja kaitseb nisanahka(tuule, päkesekiirguse, 
putukate jms. eest).
 Lehmade lüpsikohalt ärasuunamine
- Toimugu samuti rahulikult, neid vaid häälega ergutades
- pelae lüpsi peaks loomad koheselt sööma asuma. See 
väldib nende mahaheitmise vahetult lüpsi järgselt ja 
seega nisade saastumist nisakanali avatud staadiumis .
Toorpiima kogumise ja veo nõuded
- kogumine ja vedu peab tagama toorpiimale ettenähtud 
nõuete säilimine 
- piima kogumiseks ja veoks võib kasutada 
mittekorrodeeruvast ja toiduga kokku puutuda lubatud 
materjalist mahuteid, millised peavad olema puhtad ja 
desinfitseeritud ning tihedalt suletavad.
- mahuteid tuleb pesta, desinfitseerida ja loputada 
joogiveega enne kasutamist, kuid mitte harvem kui kord 
päevas.
Piima kvaliteedi nõuded
- farmis toodetava piima kvaliteedis sõltub:
- otseturustuse korral seda piima tarvitavate inimeste 
tervis
-meiereisse müüdavast piimast tehtavad piimatooted 
kvaliteet.
- seetõttu on toorpiimale esitatavad kvaliteedinõuded  
väga ranged ja kvaliteedi kontroll regulaarselt 
teostatav.
- toorpiim peab pärinema kliiniliselt tervelt loomale 
ning karjast ja piirkonnast, mille kohta ei ole 
loomataudi ega sellle kahtluse tõttu kehtestatud 
liikumise piirangut
- toorpiim peab pärinema karjast, mis on tunnistatud  
brutselloosi-, leukoosi- ja tuberkuloosivabaks.
- toorpiim peab pärinema loomalt, kellele ei ole 
manustatud ravimeid ega teisi veterinaarpreparaate, mille
keeluaeg kestab ja kellele ei ole manustatud keelatud 
aineid ega tooteid
- Nende nõuete täitmise eest vastutab loomapidaja, kes 
toorpiima käitleb ja otse tarbijale üle annab.
Toorpiimas
1) mikroorganismide üldarv temp. 30'c(ml kohta)
- nõu alla 100 000(libisev geomeetriline keskmine üle 
kahe kuu, vähemalt kaks proovi kuu kohta)
2) somaatiliste rakkude arv(ml kohta)
- nõue alla 400 000( libisev geomeetriline keskmine üle 
kolme kuu, vähemalt üks proov kuu kohta)
-Somaatilised rakud e. Somrakud on keharakud
 - surnud näärmeepiteeli rakud
 - Verevalgelibled e. Leukotsüüdid (udarapõletik e. 
Mastiit)
3) pidurdusainete jääke ei esine
- nõue: pidurdusainete jääkide esinemise suhtes tehtud 
analüüsi tulemusel on negatiivne; üks proov kuus;
4)Staphylococcus aureuse esinemine
- nõue: alla 500/ml (see nõue kehtib ainult toorpiima 
otsetarbimisel), üks proov kahe kuu jooksul
- Pidurdusaine pidurdab bakterite arengut.
                      Piimajõudlus
- on piima, piimarasva ja piimavalgu väljalüpstud kogus 
mingi kindla ajavahemiku jooksul.
- lüpsilehmade piimajõudlust võrreldakse nende 
laktatsioonitoodangu alusel
- Laktatsioonitoodang on alates poegimisest( esimene 
laktatsioonipäev) 305 päeva jooksul toodetud piima kogus 
või piimarasva + piimavalgu kogus kg-des.
- lehmade jõudlust iseloomustab ka kontrollaasta toodang 
-1. jaanuarist kuni 31.detsembrini või kuni karjast 
väljaminekuni lüpstud toodang.
- Eluajatoodang- lehma piimatoodang alates 1.laktatsiooni
esimesest päevast kuni kontrollperioodi lõpuni ( karjas 
olevatel loomadel) või karjast praakimise päevani.
- elupäevatoodang- alates sündimise päevast
- karjade võrdlemiseks tuuakse välja keskmise 
piimatoodang lehma kohta aastas.
- see saadakse aasta kogutoodangu jagamisel aasatelhmade 
arvuga
- aastalehmade arv = lehmade söötmisepäevade summa: 365
arvesuslik lehmade arv
- söötmispäev on karjas olemise päev
- keskmine piimatoodang lehma kohta- kogupiimatoodang 
aastas jagatud aastalehmade arvuga.
   Piimajõudlust mõjutavad tegurid
- lemast tulenevad tegurid- 30%
- keskonna tegurid- 70%
- lehmadest tulenevad tegurid on kindlaks määratud 
vanematelt saadud geenidega .Geenidega määratakse väga 
palju erinevaid omadusi, milledel on ka erinev päritavus.
Piimatoodangu päritavuse koefitsient h( ruudus )= 0,3, kuid
piima rasvasisalduse päritavuse h(ruudus)= 0,6
 Lehmast tulenevad tegurid:
- geneetiline potentsiaal
- Esmaspoegimise iga- mõjutab elupäevatoodangut
- vanus- mõjutab laktatsioonitoodangut
- poegimisvahemiku ja selle alaosade pikkus- mõjutab 
laktatsiooni-, aasta- ja eluajatoodangut
- tervis, haigusresistentsus
- Udaraomadused, lüpstavus