FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) 1. ELULUGU Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli. Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud. Ta on tublisti tegelnud proosa-, luule- ja muusikaharrastustega, lôpetanud algkooli ja toomgümnaasiumi. Üleelatud on juba 3 lähedase inimese (isa, venna ja vanaema) surm. Kôik see koos poisi enda hilise ja raske arenguga (esimese sõna ütles ta alles 2,5 aastaselt) ning juba tollajal alanud silma ja peavaludega andis ta toimetam...
Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
Valga Gümnaasium Friedrich Kuhlbars Referaat Koostaja: Timo Stogov Hummuli 2009 Sisukord Lk. 2 Sisukord Lk. 3 Sissejuhatus Lk. 3-5 Elulugu Lk. 6-7 Kirjanduslik tegevus Lk.7 Kokkuvõte Lk. 8 Kasutatud allikad Sissejuhatus Räägime Friedrich Kuhlbarsi elust. Mis olid tema suurimad ja siiani tuntud saavutused , millega ta hakkama sai. Muidugi peame ka rääkima Friedrich Kuhlbarsi vanematest. Kuidas arenes Friedrich Kuhlbarsist nii haritud mees nagu ta oli ja viisakas härrasmees.Miks paljud ei teadnud Friedrich Kuhlbarsi kui lüürikut. Elulugu Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin...
EPILOOG 16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu ja isik · Juba 24-aastasena oli ta sensatsiooniliselt nimetatud Baseli Ülikooli klassikalise filoloogia professoriks; temast pidi saama hiilgav akadeemiline uurija ja õpetlane. · Kuid Nietzsche tormakas vaim F. Nietzsche viis ta peagi ülikoolist välja, kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia sünd. 2 · Haiglane filosoof kartis, et sureb nagu ta isagi liiga vara. Ta on öelnud: "Olin küll elus, kuid ei näinud kolme jalgagi ettepoole. Sel ajal ...
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus Nietzsche Bonni ülikooli, filosoofia teaduskonda, kust pärast paari semestrit siirdus kaheks aastaks Lepizigi ülikooli õppima keeleteadust prof. Ritscheli juures. Hiljem tema haiguse diagnoosi- märkmeist näha, sai Nietzsche oma saatusliku haiguse, süüfilise, mis ta vaimuhaiguse põhjustas, sealt üliõpilasena aastal 1866. ,,Nõnda kõneles Zarathustra" on Nietzsche vaimu ja hinge süntees, ülemla...
Referaat Friedrich II Diana Aronia 10b Kohila Gümnaasium Friedrich sündis Berliinis 24. jaanuar 1712. Ristimisel sai nime Karl-Friedrich. Tema isa oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I, Hohenzollerite dünastiast ning ema Sophie Dorothea von Hanover, kes oli Inglismaa kuninga Georg I tütar. Friedrich oli teine laps selles suure kuninglikus peres, kus sündis kokku 14 last. Kuningas Friedrich Wilhelm I tahtis, et tema pojast saaks ideaalne sõjamees, tõeline vaese, kuid tööarmastaja Preisi pärija. Isa suurim kirg oli tema vägi. Õukondlikud lõbustused, mood, galantsed peod olid kauaks välja heidetud Berliinist. Aga noor Friedrich omas hoopis teistuguseid kalduvusi huvides: talle meeldis flöödimäng, prantsuse filosoofia ning tantsud. 1730. aastal sai Friedrich tuttavaks leitnant Hermann von Katte'ga, kellega ta üritas pageda Inglismaale, mis oli samaväärne kui deserteerimine. Peale Von Katte surmanuhtlust, palub p...
Friedrich Nietzsche (1844-1900) Stina Suurväli Kätriin Männiste JWG 2016 Tutvustus · Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof, esseist ja kultuurikriitik. · Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. · Tema kirjutised tõest, moraalist, keelest, esteetikast, kultuuri teooriast, ajaloost, võimus, teadvusest ja eksistentsi põhjustest on avaldanud suurt mõju lääne filosoofiale ja intellektuaalsele ajaloole. Elulugu · Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. · Naumburgis käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. · 1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi üli...
Friedrich II Friedrich II Friedrich II ehk Friedrich Suur 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam oli Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi markkrahvina oli tema nimi Friedrich IV. Friedrich II Friedrich II Friedrich oli Friedrich Wilhelm I ja tema abikaasa Sophie Dorothea neljas laps ja kolmas poeg. Kokku oli tema vanematel 14 last, kellest 4 suri enne 3-aastaseks saamist, sealhulgas kaks vanimat poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich II Friedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda, seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel. Selles oli tal sageli õnne, sest Seitsmeaastases sõjas (1756–1763) oleks ta peaaegu lüüa saanud, vaid Venemaa uue tsaari Peeter III sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esi...
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suuren...
Friedrich II XII sajandi lõpul abiellus tulevan e Püha Roo m a keis er Heinrich Sitsiilia printse s si g a . Nad said poja Friedrich II ehk Friedrich Suur, kes sai end al e palju suur e m a d valdus e d , kui oli ta vane m at el . Ta val ulatusid Sak s a m a alt , kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani . Friedrich II , sai om a aja harituim valitseja , ta oska s mitut v õõrk e elt , tema õukond a kogun e s õp etla mitm elt maalt. S e e juur e s ei pööranud Friedrich mingit tähel e p a n u om a alluvate rahvus el e ega usule õukonn a s teguts e si d nii katoliiklikud , õige u s klikud , muhh a m e e d l a s e d kui ka juudid . Kõigiss e suhtu lugupida mi s e g a ja kõik võisid vabalt om a usutalitusi pidada , ilma et keda gi om a usu p ärast halvusta Keis er kirjutas luuletusi ja tundis ...
Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 12121250, alates 1220. aastast keiser. Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas (alates 1197. aastast kuni surmani 1250. aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keis...
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut...
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
Friedrich Reinhold Kreutzw ald Elukäik Sündis 26.12.1803 Jõepere mõis Ema - mõisateenija Ann Isa - pärisorjast kingsepp Juhan 18.08.1833 abiellus Marie Elisabeth Saedleriga 2 tütart ja 1 poeg - Adelheid Anette, Marie Õpingud 1815-1817 - saksa õppekeelega Rakvere algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lä...
Georg Friedrich Händel 1685-1759 · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" T...
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, P...
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult ...
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Anu-Mai Lillo [email protected] · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toom...
Carl Friedrich Gauss Carl Friedrich Gauss elas 30 April 1777 23 February 1855. Ta oli Saksa matemaatik ja teadlane. Ta aitas oluliselt kaasa paljudes valdkondades, sealhulgas arvutiteooria, statistika, anals, geomeetria, geodeesia, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Ta nitas les eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tliste ndalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phi...
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhj...
maalib autor romantilise armastusloo. Amandus Adamsoni 1895.a loodud sama- nimeline skulptuur Lisaks Faehlmanni hauakivil tema lemmiklause,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed" TÄNAN Kasutatud materjal http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=4&table=P http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=en&do=autor&aid=18 http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann http://www.tervishoiumuuseum.ee/friedrich-robert-faehlmann-210 http://et.wikipedia.org/wiki/Koit_ja_H%C3%A4marik http:// www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/1teema/kirjandus/muistendid.htm
Friedrich Reinhold Kreutzwald Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 10A Andmed Sünd 26. detsember 1803 Jõepere mõis,Virumaa Surm 25. august 1882 Tartu Oli Eesti kirjanik ja arst Elulugu, õpingud 18151819 algteadmised kreis ja algkoolidest 18231825 koduõpetaja Tallinnas ja Peterburis 18261833. Tartu ülikool; Võru linnaarst 1849 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1855 Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliige 18771882 Kolleegiuminõunik Kreutzwald on maetud VanaJaani kalmistule Looming "Winakatk"(1840) "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842) "Reinowadder Rebbane" (1850) "Kilplaste imevärklikud jutud ja teud" (1857) Rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861) "Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885). Tähtsus Eesti ajaloos Eesti ärkamisaegne suurkuju Kirjanik Rahvaluulekoguja ja arst Eepos "Kalevipoeg,, Ei usku...
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus Nietzsche Bonni ülikooli, filosoofia teaduskonda, kust pärast paari semestrit siirdus kaheks aastaks Lepizigi ülikooli õppima keeleteadust prof. Ritscheli juures. Hiljem tema haiguse diagnoosi- märkmeist näha, sai Nietzsche oma saatusliku haiguse, süüfilise, mis ta vaimuhaiguse põhjustas, sealt üliõpilasena aastal 1866. ,,Nõnda kõneles Zarathustra" on Nietzsche vaimu ja hinge süntees, ülemla...
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) 1. Elu (lk 72) 2. Looming (lk 53-56) kuni ,,kalevipojani" 3. Vana õpik lk 50-55 3) sündis Virumaal Jõepere mõisa kkingsepa pojana. Ta jõudis ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapah...
3) ,,1001 Maali mida elu jooksul peab nägema" Stephen Farthing; Tallinn - Varrak 2007, lk 367, 390 Interneti allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Caspar_David_Friedrich 2) http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm Lisad Pilt 1 Carlos David Frierdrich ,,Autoportree" (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Caspar_David_Friedrich.jpg) Pilt 2 Caspar David Friedrich ,,Kaarnapuu", 1882. (http://russellmcneil.blogspot.com/2007/08/caspar-david-friedrich-1774-1840.html) Pilt 3 Caspar David Friedrich ,,Jäine meri" (http://etc.ofthiswearesure.com/2008/11/the-ism-schism.php)
Friedrich Robert Faehlmann Elulugu 31. detsember 1798 22. aprill 185 Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. 1817.a. Asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas vaba praksiga arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Faehlmanni aeg Eestis tõstis pead Õpetatud Eesti Selts, mille üks algatajaist oli ka F.R.Faehlmann. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Tema looming on napp ja juhuslikku laadi, see sündis tema tegevusega ÕES-s. Ta rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Ta on kirjutanud ka 2 pikemat eesti keelset luuletust oodi: ,,Suuron, Jumal, su...
Kuressaare Gümnaasium Caspar David Friedrich Referaat Alice Berens 11 B Kuressaare 2015 Sisukord 1. SISSEJUHATUS……………………...…………………………………….…….....3 2. ELULUGU…………………………………………………………..………………4 2.1. Lapsepõlv ja noorukiiga.. ……………………………………………………….4 2.2. Keskiga………………………………………………………………………….4 2.3. Vanadus………………………………………………………………………… 5 3. LOOMING…………………………………………………………………………..6 3.1. Stiil ja tehnika läbi aastate…………………………. …………………………...6 3.2. Tuntuimad teosed………………………………………………………….... ….7 4. KUNSTI MÕJUTAVAD INIMESED/TEGURID.……………………………….…8 4.1. Kodulinna mõjud………………………………………………………………..8 4.2. Laialdasemalt tuntud mõjutajad………………………………………………....8 5. KOKKUVÕTE………………………………………………………………………9 6. KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………….10 ...
1. Matemaatika on teaduste kuninganna“- kes on selle ütluse autor ning mida see tähendab? 2. Kes on suured matemaatikud? Kirjuta nende täisnimed, eluaastad ja tegevusvaldkonnad. Lisa link! Palun lisa ka link kust on see info võetud. Palun kirjuta pikemalt (Min 0,5 lehte A4 formaadis trükiteksti) . 1) Johann Carl Friedrich Gauss.Matemaatika liitub kõik teadusalad Carl Friedrich Gauss Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Ta tegi oma esimesed suuremad matemaatilised avastused teismelisena. Teose Disquisitiones Arithmeticae sai ta valmis 1798. aastal 21-aastasena, kuid see avaldati aastal 1801. See p...
Pelgulinna Gümnaasium Karmen Lepp 8.BK FRIEDRICH WÖHLER Ettekanne Tallinn 2015 Sisukord Lk3 Elulugu Lk4 Avastused ja nende tähtsus Lk5 Avastuste tähtsus tänapäeval Lk6 Pildid Lk7 Kasutatud allikad Elulugu Friedrich Wöhler oli saksa keemik. Ta sündis 31.Juuli 1800 Esherheimis ja suri 23.september 1882 aastal. Ta isa August Anton Wöhler oli loomaarst, põllumajandusteadlane ning pedagoog. 1820 aastal õppis F.Wöhler Malburgis meditsiini ja alates 1821 aastast Heildenbergis ka keemiat. Ta õppis keemiat professor Leopold Gemelini juures. 1823. aastal sai ta Heilderbergis meditsiinidoktoriks. Professor Gemelini soovitusel asus Wöhler õppima Jons Jakob Berzeliuse juures, Stocholmis. Sellest ajast said kaks teadlast, teadustööd tehes sõpradeks ja Wöhler tõlkis Jo...
Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ül...
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis...
Friedrich Robert Faehlmann 1798 - 1850 Elulugu Sündis 31. detsembrilr 1798. aastal. Tema isa oli Koerus Ao mõisas mõisavalitseja. Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õpp...
FRIEDRICH NIETZSCHE Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi Nietzsche elu oli vürtsitanud sõprus Richard Wagneriga, oli väga valuline ärapöördumine temast Ometi kutsub Nietzsche üles mitte pead liiva alla toppima, vaid asjadele ausalt...
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta e...
Friedrich Reinhold Kreutzwald Jelizaveta Vakarjuk Natalja Rudtsenko
Karl Friedrich Benz 1844-1929 Koostas: Kätlin Tammeveski Karl Friedrich Benz sünninimega Karl Friedrich Vaillant Saksa leidur Bensiinimootoriga auto leiutaja Auto Mercedes-Benz looja 1871- asutas rauavalu ja mehhaanika ettevõtte 1883- asutas ettevõtte Die Benz & Cie 1886- sai patendi kolmerattalisele ligroiinil töötavale- Velozipedile 1895- leiutas esimese veoauto. 1896- sai boksermootori patendi. Victoria leiutamine. 1906- asutas ettevõtte C. Benz Söhne. Müüt Carl Benzi kohta Legend, mis väidab et bensiin on saanud nime C. Benzi järgi on puhas vale. Aitäh!
GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685 -1759 Sakslane, kuid lahkus 25 aastaselt Saksamaalt jäädavalt, asus Inglismaale elama. Inglased nimetavad teda ka enda heliloojaks. Puhkab Westminster Abby-s, kuhu maetud vaid väga väärikaid inglasi Händel oli maailmainimene, esimene vabakutseline helilooja muusikaloos. 25 aastaselt oli ta üks oma aja kuulsamatest heliloojatest. Kuningliku muusikaakadeemia direktor, kuningliku ooperimaja muusikadirektor, Govent Gardenis (linnaosa Londonis) Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused. "Julius Caesar" - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. "Xerxes" - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese largo (H nimetas mõtisklevaid aariaid largodeks), aariale eelneb retsitatiiv H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii...
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt ini...
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. ...
13. Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770-1831) elu ja isik Saksa idealist. On üks kõige vaieldavamatest filosoofidest mõtlemise ajaloos (st et teda tõlgendatakse väga G. W. F. Hegel erinevalt). 1 Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlik- konservatiivset G. W. F. Hegel mõtlemist) 2 Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa keeles kirjutamine, G. W. F. Hegel töötamine professorina, süstemaatilisus ja kaine kaalutlemine. 3 Mõtlejana süsteemilooja, kuigi tema süsteemi väljakujunemine võttis aega, st Hegel mõtlejana kujunes välja pikkamööda, ta G. W. F. Heg...
Friedrich Willhelm Joseph Schelling (1775-1854) Õppis koos Hegeli ja Hölderliniga Tübingenis teoloogiat ja filosoofiat. Oli vaimustunud Prantsuse revolutsioonist. 23. Aastaselt sai Jenas (1798-1803) professoriks. Teda on nimetatud ka romantismi filosoofiks. Alguses inspireeris teda Fichte, hiljem eemaldub ta Fichtest just oma loodusfilosoofiaga. Hilisemad teosed on aga mõjutatud saksa müstikust Jakob Böhmest (1575-1624). Kuid Schellingi natuurfilosoofilised mõtisklused olid ajendatud mitte ainult saksa filosoofia eelneva evolutsiooni pärandatud probleemsituatsioonist, vaid ka 18. sajandi lõpu loodusteaduslikest saavutustest. Schelling tegeles natuurfilosoofiliste küsimustega umbkaudu kümme aastat ning see mõiste sai tema varajase filosoofia tunnussõnaks, nii nagu Kanti filosoofia üldnimetuseks avalikkuses oli "kriitiline filosoofia" ja Fichte filosoofial "teadusõpetus". Tema natuur...
Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüüm Villi Andi) (17. august 1841 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister. Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harr...
Georg Friedrich Händel (1650-1759) Händel on teine barokkmuusika suurkuju. Sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Kui Händel sündis, oli ta ema 28. aastane ja isa 56. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud tollase tipporganisti Zachow' juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud. Nagu Bachki, jääb Händel varakult vaeslapseks ja pidi ise leiba teenima. Tal õnnestus lõpetada gümnaasium, astus Halle ülikooli, aga ei lõpetanud seda. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu organisti, viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Ta sattus alati olukordadesse, mis olid talle kasulikud. Kuulsuse saavutas üsna varakult. Händel...
· Töö autor: Külli Pihl · Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus · Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus · Kooliaste: IV · Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon:...
Toila Gümnaasinum Meeri Mehide XI klass Friedrich Wilhelm Nietzsche Referaat Juhendaja: Kristi Goldberg Toila 2009 SISUKORD SISUKORD 2 ELULUGU 3 NIETZSCHE METODOLOOGIA 4 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA 5 NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25. august 1900) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsi...
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil j...
Georg Friedrich Händel (1685 - 1759) sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. 18-aastaselt läks ta kodust ära (õppis viiulit Buxtehude juures Lübeckis) Hamburgi kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. 1719 tehti Londonisse tegutsev Kuninglik teater.Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina.Händel tõi lavale 1-2 ooperit aastas. LOOM...
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Pa...
Friedrich August von Hayek (Lühitutvustus) Friedrich August von Hayek sündis 8. mai 1899 Viinis intellektuaalide katoliiklikku perekonda. Ta kaitses Viini Ülikoolis doktorikraadi õigusteaduses ja politoloogias, lisaks on ta ka psüholoogiat ning majandusteadust õppinud. Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline debatt on tänapäevani lahendamata ning Hayeki vaatepunkt on 1970ndate lõpust alates toetust kogunud. Hayek oli veendunud, et kõik kollektivismi vormid (isegi teoreetiliselt vabatahtlikul koostööl põhinevad) vajasid toimimiseks mingit keskset võimuorgan...
Ettekanne `'Kuulsad enesetapjad''- Friedrich Weissensteiner Enesetapp on rängim võimalus protestida ummikussejooksnud elu vastu. Sama erinevad kui on inimesed, on ka nende vabasurma motiivid. Pole raske aimata mõnede inimeste enesetapu põhjuseid. Nagu näiteks Adolf Hitler, Hermann Göring ja Erwin Rommel. Keegi neist poleks arvatavasti sooritanud enesetappu, kui Natsi-Saksamaa oleks võitnud Teise maailmasõja. Hitleril ei jäänud suures osas muud üle kui Natsi-Saksamaa oli varisemas. Tuleb välja, et tal oli elu jooksul tihti tervisega probleeme, eriti suurt rolli mängis tema kõrge vererõhk, mis ilmnes tema ärritumisel (mida juhtus tihti). Hitler ei tahtnud langeda vaenlaste kätte elusalt ning kartis oma keha rüvetamist, mis oli ka üks põhjusi, miks ta lõpuks lahingus ei soovinud langeda. Tema käske täideti sõna otseses mõttes tema surmani, sooritas koos abikaa...
annaabi.ee 
