Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
· Töö autor: Külli Pihl
· Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi
noorus
· Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus
· Kooliaste: IV
· Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja
kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj
· Töö sisaldab lisainfot märkmetes
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi
noorus
Külli Pihl
Tunnikonspekt gümnaasiumile
Kreutzwaldi aasta tähistamiseks
Friedrich Reinhold Kreutzwald
1803-1882
Fr. R. Kreutzwald
Huberi õlimaal, 1844
Vanemad
Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan
Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk
Vaderid - mõisaproua
Chatlotte von Vietinghoff
- parun J. R. V. Rosen
- toapoiss Gustav
Esimene eluaasta
Sündis 26. detsembril 1803
Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas
Kaarli mõis 1804. a
Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal
· Pere positsioon:
­ isa aidamees
­ ema pereemand
· Aida-Vidri
ristinimega Friedrich Reinhold
· Kodu palvevendlik, saksteustav
Mõjutused
· Vennastekoguduse liikumine
· Rahvapärimuse kandjad
­ mõisateener Kotlep
­ Virumaal tuntud rändav kerjuslaulik
­ Kadrina kirikhärra Knüpffer, kes korjas
rahvaluulet
Lugemisoskus ema juhatusel
Perekond
vabaneb
pärisorjusest
1815. aastal
Vabakirja sisu
· Tasuks kauaaegse ustava teenistuse eest
· Aidamees Johann Reinholdsohn on koos
järeltulijatega kõigist pärisorjuse paelustest lahti
· Poja liignimeks on fikseeritud Kreutzwald
· Perekond võib endale elukohta valida
· Alla kirjutatud Kaarli mõisas 26. aprillil 1815. a
Rakveres 1815-1818
Rakvere kreiskool (rekonstruktsioon)
Esimesed koolid - Rakvere
1815: 11-aastane, Rakvere elementaarkool
1817: Rakvere kreiskool
­ õppekeeleks saksa keel
­ õppemaks
­ kulud õpikutele, korterile, kostile
Pere ei jõua poega lõpuni koolitada
Äriõpilane Tallinnas 1818
Tallinn, Joh. Hau guass 1820. aastaist
Kreutzwald iseendast
" ... Mind anti ühte Tallinna kaubamajasse
õpilaseks (1818). Aasta pärast leidis minu
peremees, et mul kaupmeheametiks põrmugi
annet ei olevat (jumal õnnistagu tema
äratundmist!) ja soovitas mu isal mõnda teist
eluteed minu jaoks valida."
Curriculum vitae
Ohulepa mõis
O. Kangilaski foto 1953
Jakob Fischer Toa-Jaagup
toapapa
Endine toapoiss, mõisa armuleival
Sakstetõrges surmani
Vingutas külapidudel viiulit
Tohterdas külarahvast (pani kuppu, laskis aadrit)
Juhtis noore Kreutzwaldi
rahvapärimuse sügavustesse
Õpingud Tallinna saksa
kreiskoolis 1819-20
Kreiskooli fassaad (paremal)
Saada seminariõpetajaks?
· Oli 16-aastane
· Ainus võimalus haridusteed jätkata
· Õpetati ka eesti keelt
· Püüdis esmakordselt saksa keelest
tõlkida eesti keelde
Algkooliõpetajana Tallinnas
1820-23
· Oli 19-aastane
· Tegi esimesed saksakeelsed värsikatsetused
· Võttis hoolsalt eratunde ­
et sooritada gümnaasiumi lõpueksamid
· Suviti Ohulepal, kus jätkus tutvumine
rahvalaulude, uskumuste, Kalevipoja-lugudega
Koduõpetajana Peterburis
1824-25
Elu Peterburis
MIKS?
Vajas raha abituuriumieksamite sooritamiseks
HEA
Oskas saksa keelt
Oli omandanud algkooliõpetaja kutse
Kõrge palk ja soodsad elutingimused
Elu Peterburis
HALB
Puudulik vene keele oskus
Prantsuse keelt ei osanud (vene aadlike suhtluskeel)
Ei kodunenud maailmalinnas
Sisseastumiseksamid Tartu
Ülikooli 1826
Üliõpilasseisuse tähendus
Kreutzwaldi jaoks
· Tõstis eesõigustatud inimeste seisusesse
· Andis teistkordse vabakirja
­ inimõiguste tagatis
· Talulaps võrdsustus aadlike ja linnakodanike
poegadega
· Laskis oma üliõpilastunnistusele kirjutada:
EESTLANE
Ülemaks kui hõbevara,
Kallimaks kui kullakoormad
Tuleb tarkust tunnistada;
Fr. R. Kreutzwald
"Kalevipoeg", XVI lugu
Kasutatud kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II köide, toimetanud E. Nirk, Tallinn,
1966
Eesti kirjarahva leksikon, koostanud ja toimetanud O. Kruus,
Tallinn, 1995
Nirk, E., Friedrich Reinhold Kreutzwald, Tallinn, 1961
Suits, G., Noor Kreutzwald, Loomingu Raamatukogu, 1984, 1,2
Vasakule Paremale
Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #1 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #2 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #3 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #4 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #5 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #6 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #7 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #8 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #9 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #10 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #11 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #12 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #13 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #14 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #15 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #16 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #17 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #18 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #19 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #20 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #21 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #22 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #23 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #24 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #25 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #26 Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon #27
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor park0 Õppematerjali autor
väga põhjalik esitlus

Sarnased õppematerjalid

Suuline exam
69
doc

Suuline exam

vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses. Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" ­ musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik" (Mart Mäger). 2 Friedrich Robert Faehlmann (17981850) Pärast Rosenplänteri ,,Beiträge" seismajäämist tekkis eesti keele ja rahvaluule uurimises mõneks ajaks otsekui paigalseis. Hiljem hakkas eestihuvilisi haritlasi koondama 1838. aastal Tartu ülikooli juurde asutatud Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille üks asutajaid ja kauaaegne president Faehlmann oli. ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks asutatud teaduslik ühing.

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (1)

frutinni profiilipilt
frutinni: hea
11:25 21-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun