Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon (1)
· Töö autor: Külli Pihl
· Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi
noorus
· Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus
· Kooliaste: IV
· Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja
kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj
· Töö sisaldab lisainfot märkmetes
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi
noorus
Külli Pihl
Tunnikonspekt gümnaasiumile
Kreutzwaldi aasta tähistamiseks
Friedrich Reinhold Kreutzwald
1803-1882
Fr. R. Kreutzwald
Huberi õlimaal, 1844
Vanemad
Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan
Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk
Vaderid - mõisaproua
Chatlotte von Vietinghoff
- parun J. R. V. Rosen
- toapoiss Gustav
Esimene eluaasta
Sündis 26. detsembril 1803
Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas
Kaarli mõis 1804. a
Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal
· Pere positsioon:
isa aidamees
ema pereemand
· Aida-Vidri
ristinimega Friedrich Reinhold
· Kodu palvevendlik, saksteustav
Mõjutused
· Vennastekoguduse liikumine
· Rahvapärimuse kandjad
mõisateener Kotlep
Virumaal tuntud rändav kerjuslaulik
Kadrina kirikhärra Knüpffer, kes korjas
rahvaluulet
Lugemisoskus ema juhatusel
Perekond
vabaneb
pärisorjusest
1815. aastal
Vabakirja sisu
· Tasuks kauaaegse ustava teenistuse eest
· Aidamees Johann Reinholdsohn on koos
järeltulijatega kõigist pärisorjuse paelustest lahti
· Poja liignimeks on fikseeritud Kreutzwald
· Perekond võib endale elukohta valida
· Alla kirjutatud Kaarli mõisas 26. aprillil 1815. a
Rakveres 1815-1818
Rakvere kreiskool (rekonstruktsioon)
Esimesed koolid - Rakvere
1815: 11-aastane, Rakvere elementaarkool
1817: Rakvere kreiskool
õppekeeleks saksa keel
õppemaks
kulud õpikutele, korterile, kostile
Pere ei jõua poega lõpuni koolitada
Äriõpilane Tallinnas 1818
Tallinn, Joh. Hau guass 1820. aastaist
Kreutzwald iseendast
" ... Mind anti ühte Tallinna kaubamajasse
õpilaseks (1818). Aasta pärast leidis minu
peremees, et mul kaupmeheametiks põrmugi
annet ei olevat (jumal õnnistagu tema
äratundmist!) ja soovitas mu isal mõnda teist
eluteed minu jaoks valida."
Curriculum vitae
Ohulepa mõis
O. Kangilaski foto 1953
Jakob Fischer Toa-Jaagup
toapapa
Endine toapoiss, mõisa armuleival
Sakstetõrges surmani
Vingutas külapidudel viiulit
Tohterdas külarahvast (pani kuppu, laskis aadrit)
Juhtis noore Kreutzwaldi
rahvapärimuse sügavustesse
Õpingud Tallinna saksa
kreiskoolis 1819-20
Kreiskooli fassaad (paremal)
Saada seminariõpetajaks?
· Oli 16-aastane
· Ainus võimalus haridusteed jätkata
· Õpetati ka eesti keelt
· Püüdis esmakordselt saksa keelest
tõlkida eesti keelde
Algkooliõpetajana Tallinnas
1820-23
· Oli 19-aastane
· Tegi esimesed saksakeelsed värsikatsetused
· Võttis hoolsalt eratunde
et sooritada gümnaasiumi lõpueksamid
· Suviti Ohulepal, kus jätkus tutvumine
rahvalaulude, uskumuste, Kalevipoja-lugudega
Koduõpetajana Peterburis
1824-25
Elu Peterburis
MIKS?
Vajas raha abituuriumieksamite sooritamiseks
HEA
Oskas saksa keelt
Oli omandanud algkooliõpetaja kutse
Kõrge palk ja soodsad elutingimused
Elu Peterburis
HALB
Puudulik vene keele oskus
Prantsuse keelt ei osanud (vene aadlike suhtluskeel)
Ei kodunenud maailmalinnas
Sisseastumiseksamid Tartu
Ülikooli 1826
Üliõpilasseisuse tähendus
Kreutzwaldi jaoks
· Tõstis eesõigustatud inimeste seisusesse
· Andis teistkordse vabakirja
inimõiguste tagatis
· Talulaps võrdsustus aadlike ja linnakodanike
poegadega
· Laskis oma üliõpilastunnistusele kirjutada:
EESTLANE
Ülemaks kui hõbevara,
Kallimaks kui kullakoormad
Tuleb tarkust tunnistada;
Fr. R. Kreutzwald
"Kalevipoeg", XVI lugu
Kasutatud kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II köide, toimetanud E. Nirk, Tallinn,
1966
Eesti kirjarahva leksikon, koostanud ja toimetanud O. Kruus,
Tallinn, 1995
Nirk, E., Friedrich Reinhold Kreutzwald, Tallinn, 1961
Suits, G., Noor Kreutzwald, Loomingu Raamatukogu, 1984, 1,2
väga põhjalik esitlus
Sarnased õppematerjalid
69
doc
Suuline exam
vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli
eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses.
Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" musta pikka
maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline.
Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik
valik" (Mart Mäger).
2
Friedrich Robert Faehlmann (17981850)
Pärast Rosenplänteri ,,Beiträge" seismajäämist tekkis eesti keele ja rahvaluule uurimises mõneks
ajaks otsekui paigalseis. Hiljem hakkas eestihuvilisi haritlasi koondama 1838. aastal Tartu ülikooli
juurde asutatud Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille üks asutajaid ja kauaaegne president
Faehlmann oli. ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks
asutatud teaduslik ühing.
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid