Friedrich Robert Faehlmann
1798 - 1850
Elulugu
Sündis 31. detsembrilr 1798.
aastal.
Tema isa oli Koerus Ao mõisas
mõisavalitseja.
Mõisniku perekonnas omandas ta
saksa keele, ning ka koolihariduse
sai ta saksa keeles.
Elulugu II
1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli
arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai
temas arst Tartus ja selle ümbruses.
Ta pidas loenguid ülikooli
arstiteaduskonnas kui ka eesti keele
lektorina filosoofiateaduskonnas.
Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on
maetud Raadi kalmistule Tartus.
Tegevus
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Terttu
Õppematerjali autor
sümbolite kaudu. Retoorika - hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Stroof ehk salm - luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Stroofi seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on stroofid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud Värss - luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis kafiloloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.
ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.
Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 Haridustee Sündis 31.dets 1798 Järvamaal Koeru kihelkonnas Ao mõisavalitseja pere teise pojana. Ao mõisas toimus Faehlmanni esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov arstiks õppida. 1810. aastal alustas Faehlmann oma õpi- teekonda Rakvere kreiskoolis kuni aastani 1814, mil ta asus õppima Tartu Gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpin- guid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning temast sai 1927.a esimene eesti soost doktorikraadiga meedik. Elu peale ülikooli Faehlmann töötas kogu elu alates 1824 praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 18421850 töötas ta ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum
Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.Ta elas 18771882, surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Võrus teguteb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Gümnaasium. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand." Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) Ta oli Eesti kirjanik ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana.Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni
Maailma loomine Piibli ja F.R. Faehlmanni müüdi ,,Loomine" järgi Sisukord · Loomismüütidest · Friedrich Robert Faehlmannist · Piiblist · ,,Loomine,, Friedrich Robert Faehlmann · Maailma loomine Piibli järgi. · Võrdlus · Kasutatud kirjandus Loomismüütidest Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta. Omaette rühma loomismüütide hulgas moodustavad kosmogoonilised müüdid: kogu teadaoleva maailma tekkimise kohta. Tunnetuslikult on loomismüüdid kultuuri jaoks oluline kogum teadmisi sellest, kuidas ja miks on asjad maailmas just niimoodi ja mitte teisiti. Sageli on loomismüüdid seotud seletusmüütidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid